Ido

Allikas: Vikipeedia

Ido on tehiskeel, esperanto keele reformitud versioon. See töötati välja 1900. aastate alguses. Ido pooldajaid on praegu vähe, põhiliselt Euroopas. Juulis 2009 toimus rahvusvaheline Ido-kongress Tallinnas.

Keele nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühe versiooni järgi tuleb keele nimi esperanto sõnast 'ido' ('järglane'; ido on esperanto keele järglane). Teise versiooni järgi tuleb see nimi ingliskeelse lühendi 'I.D.' (International Delegation) hääldusest idos.

Hääldus ja fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähestik ja hääldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ido tähestik koosneb 26 tähest: a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, t, u, v, w, x, y, z.

Enamik tähti hääldatakse samamoodi nagu eesti keeles. Erandid on järgmised:

  • b on heliline.
  • c hääldatakse [ts].
  • d on heliline.
  • g on heliline.
  • j hääldatakse [ž].
  • q esineb ainult täheühendis qu, mis hääldatakse [kw] (nagu inglise sõnas quick).
  • r hääldatakse nagu ameerika inglise keeles dd nimes Neddy.
  • Täheühend ch hääldatakse [tš].
  • Täheühend sh hääldatakse [š].

Ido keeles ei ole hääldust edasiandvaid diakriitilisi märke.

Rõhk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõnarõhk on idos reeglipärane, kuid pisut keerukam kui esperantos: kõigil mitmesilbilistel sõnadel on rõhk eelviimasel silbil, välja arvatud tegusõnade infinitiivide puhul, millel on rõhk viimasel silbil.

Fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Idos on samad viis vokaali ('a', 'e', 'i', 'o', 'u') mis esperantos. Konsonandid on samad, välja arvatud 'x' ja 'dZ'. Idos puuduvad mõned esperantos esinevad kaashäälikuühendid (näiteks silbialguse 'kv, 'gv'), kuid on mõned ühendid, mida esperantos ei ole ('kw', 'gw').

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga sõna algvorm koosneb sõnatüvest ja grammatilisest lõpust. Muutevormide moodustamiseks eemaldatakse grammatiline lõpp ja lisatakse sufikseid ja infikseid. Nagu esperantoski, ei ole idos erinevalt loomulikest keeltest erandeid.

Grammatilised lõpud on üldiselt samad mis esperanto keeles (aegasid esperanto verbidel ei ole). Mõned grammatilised lõpud:

Asesõna[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ido asesõnad on tehtud kuulmise järgi paremini eristatavaks kui esperanto asesõnad (nendel on kõigil lõpus 'i'; mi 'mina' ja ni 'meie' on müra korral raskesti eristatavad). Idos on eraldi sõnad tu 'sina', vu 'Teie' ja vi 'teie', esperanto keeles on kõigi nende asemel ainult vi. Kolmandas isikus on meessoost (il), naissoost (el) ja elutu (ol) asesõna ning ka soo suhtes neutraalne asesõna lu.

Artikkel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Idos ei ole umbmäärast artiklit. Määrav artikkel on la (võrdub inglise keele artikliga the). Artikkel la on muutumatu.

fenestro = '(üks) aken'; fenestri = '(mõned) aknad'
la fenestro = '(see) aken'; la fenestri = '(need) aknad'

Sõnalõpp Tähendus Näiteid
'o' nimisõna kato = 'kass'; komputoro = 'arvuti'; domo = 'maja'
'a' omadussõna bela = 'kena'; neta = 'puhas'; alta = 'pikk', 'kõrge'
'e' määrsõna perfekte = 'perfektselt'; rapide = 'kiiresti'
'ar' tegusõna skribar = 'kirjutama'; esar = 'olema'; ludar = 'mängima'

Erinevalt eesti keelest on idos omadussõnad muutumatud: nad ei ühildu nimisõnaga ei sooliselt ega arvuliselt (nagu inglise keeleski): La bruna tablo = pruun laud; La bruna tabli = pruunid lauad

Liiteid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 'des-' tähistab vastandit: deskonocar = mitte teadma; desfacila = raske; desaparar = kaduma
  • '-ist-' tähistab ametit: arto = kunst, artisto = kunstnik; butiko = kauplus või pood, butikisto = poemüüja, poodnik
  • '-ar-' tähistab kogumit: vorto = sõna, vortaro = sõnastik; direktisto = direktor, direktistaro = direktsioon

Ido võimaldab moodustada liitsõnu:

  • chambro = 'tuba, dormo-chambro = magamistuba
  • hundo = koer, chashundo = jahikoer (chasar = jahti pidama)

See vähendab tunduvalt sõnatüvede hulka ido õppimisel.

Isikulised asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arv 1. pööre 2. pööre 3. pööre
Ainsus Me = 'mina' Tu = 'sina'
Vu = 'sina' (viisakusvorm)
Ilu = 'tema' (meessoost)
Elu = 'tema' (naissoost)
Olu = tema, see (elutu)
Lu = 'tema' (määratlemata soost)
Mitmus Ni = 'meie' Vi = 'teie' Ili = 'nemad' (meessoost)
Eli = 'nemad (naissoost)
Oli = 'need', 'nemad' (elutud)
Li = 'nemad' (määratlemata soost)

Pööramine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõnalõpp Ajavorm Näited
'as' olevik me opinionas = 'ma mõtlen' (sisuliselt = 'minu arvates'); elu lektas = ta loeb
'is' minevik ni skribis = 'me kirjutasime'; tu parolis = 'sa rääkisid'
'os' tulevik vu drinkos = 'sa hakkad jooma', 'sa jood'; me pensos = 'ma hakkan mõtlema'; 'ma mõtlen'

Idos ei ole ebareeglipäraseid tegusõnu.

Mitmus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmus on hõlpsasti moodustatav, asendades sõna lõpus 'o' mitmuse lõpuga 'i': foresto = 'mets', foresti = 'metsad'; arboro = 'puu', arbori = 'puud'

Arvud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 0 = zero
  • 1 = un
  • 2 = du
  • 3 = tri
  • 4 = quar
  • 5 = kin
  • 6 = sis
  • 7 = sep
  • 8 = ok
  • 9 = non
  • 10 = dek
  • 11 = dek-e-un
  • 12 = dek-e-du
  • 20 = duadek
  • 30 = triadek
  • 40 = quaradek
  • 100 = cent
  • 200 = duacent
  • 300 = triacent
  • 1000 = mil
  • 1000000 = miliono

Väljendeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Saluto! = 'Tere!'
  • Quale tu standas? = 'Kuidas läheb?'
  • Danko! = 'Tänan!'
  • Til rivido! 'Nägemiseni!'

Ido ja esperanto võrdlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ido-kongress Saksamaal Dessaus 1922


Ido ja esperanto on nii sarnased, et ühe keele valdajale on teine suurelt jaolt arusaadav. Ido on säilitanud palju esperanto grammatika ja sõnavara elemente. Nagu esperanto puhul, on idogi loomisel taotletud grammatika lihtsust ja reeglipärasust ning hõlpsat õpitavust. Nagu esperanto puhul, kasutatakse idos laensõnu paljudest Euroopa keeltest.

Idos on püütud kõrvaldada esperanto keele probleeme.

Esperanto tähestikus on koos ladina tähestiku tähtedega 6 diakriitiliste märkidega tähte, millest 3 esinevad ainult esperantos. Seetõttu ollakse sageli sunnitud need tähed trükkimisel ja arvuti kasutamisel asendama muude tähekombinatsioonidega. Nii tuleb välja, et ühte sõna esitatakse mitmel kujul. Ido seevastu kasutab 28-tähelist ladina tähestikku kahe digraafiga 'ch' [tš] ja 'sh' [š]. Täheühend 'qu' märgib häälikuühendit [kw] nagu inglise sõnas 'quick'. Ido õigekiri on foneetiline selles mõttes, et iga sõna häälduse saab kirjapildist üheselt välja lugeda (rõhk võib küll sõltuda sõnavormist), kuid puudub üksühene vastavus tähtede ja häälikute vahel, mis on olemas esperantos.

Grammatika lihtsuse huvides on idos loobutud ühildumisest. Näiteks esperantos öeldise vorm küll ei sõltu aluse arvust, kuid omadussõna peab arvus ja käändes ühilduma nimisõnaga, mille täiend ta on. Näiteks inglise keeles sellist nõuet ei ole. Ka idos on see kõrvaldatud.

Esperanto nõuab lõppu '-n' sihitava käände (akusatiivi) märkimiseks. Idos võib seda lõppu inversiooni korral kasutada, kuid üldjuhul on selle kasutamine kaotatud, sest see on liiane.

Idos on reeglid sõna teisendamiseks teise tähendusega või teisest sõnaliigist sõnaks, nii et meelde jätta tuleb vähem sõnavara.

Erinevalt esperantost ei ole idos sugulussuhete märkimisel mehi tähistavad sõnad sufiksita ja naisi tähistavad sõnad naissoo sufiksiga. Mõned tüved on soo suhtes neutraalsed, näiteks frato = 'vend või õde', fratulo = 'vend', fratino = 'õde'. Mõnel juhul on seal, kus esperantos on üks tüvi, idos kaks või kolm tüve (genitoro = 'lapsevanem', patro = 'isa', matro = 'ema').

Ido sõnavara on püütud moodustada nii, et see oleks võimalikult paljude Euroopa keelte kõnelejatele arusaadav.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]