Idavedude skandaal
Idavedude skandaal on Eesti poliitiline skandaal, mis puhkes 23. augustil 2023, kui ERR kirjutas, et peaminister Kaja Kallase abikaasale Arvo Hallikule osaliselt kuuluv transpordiettevõte Stark Logistics on hoolimata 2022. aasta Venemaa sissetungist Ukrainasse jätkanud oma äritegevust Venemaal. Artiklis juhiti tähelepanu, et Kallase juhitud valitsus oli ka 2022. aasta detsembris andnud suunise, et Eesti riigiettevõtetel ei tohi Venemaaga toimuda mitte mingit äritegevust.[1][2] Samuti viidati, et Kallas oli andnud abikaasa valdusettevõttele Novaria Consult, mille kaudu Hallik omas 24,8% osalust Stark Logisticus, 350 000 eurose laenu.[1][2]
Kaja Kallas teatas, et tema abikaasal ei ole Venemaa ettevõtjatest kliente ning viitas, et Halliku selgituste järgi aitab Stark Logistics lõpetada "ühe oma Eesti ettevõttest kliendi tootmistegevust Venemaal kooskõlas seaduste ja sanktsioonidega".[1] Ta lisas, et tema ei tegele oma abikaasa ettevõtte äritegevusega ega puutu nende langetatud otsustesse.[3] Samuti ütles ta, et ei plaani tagasi astuda.[4]
25. augustil 2023 teatas Arvo Hallik, et ta loobub oma osalusest ettevõttes Stark Logistics ja et ta vabandab tekkinud olukorra ja oma abikaasale tekitatud kahju pärast.[5]
Kaitsepolitseiameti hinnangul Kaja Kallase abikaasaga seotud ettevõtted Venemaale seatud sanktsioone ei rikkunud.[6] 4. septembril 2023 andis Kaja Kallas oma tegevusest aru Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ees. Pärast edastas Kallas erikomisjoni liikmetele abikaasa ettevõttele antud laenu lepingu koos kahe lisaga.[7][8] KaPo büroo juht Harrys Puusepp teatas Postimehele, et KaPo hinnangul pole peaminister Venemaa Föderatsiooni huve esindavate isikute poolt Eesti-vastaselt mõjutatav, nii et sellest tulenevalt KaPo julgeolekuohtu ei tuvastanud.[9]
2023. aasta novembris toimunud Reformierakonna üldkogul valiti skandaalist sõltumata Kaja Kallas uuesti Reformierakonna esimeheks. Kallast on skandaaliga seotud küsimuste käsitlemise viisi eest kritiseerinud Reformierakonna poliitikud nagu Andrus Ansip, Urmas Klaas, Signe Kivi.[viide?]
Halliku kahjunõue[muuda | muuda lähteteksti]
Arvo Hallik esitas kahjunõude "hingeliste üleelamiste" eest endisel filosoofiaõppejõule ja psühhiaatrile Valdar Parvele, kes 17. septembril ajalehes Päevaleht kirjutas: "Nii ei saa see asi olla, et vandeadvokaat laseb nina kirtsutamata kolmandiku või poole oma raha ostujõust ära aurata! Et peaministri äri Venemaa suunal on peaministri äri, milles abikaasa on variomanik, on kordi tõenäolisem kui et peaminister on loll."[viide?]
Hallik esitas vandeadvokaadi Ants Nõmperi vahendusel nõudekirja "hingeliste üleelamistega" kaasnenud kahjude heastamiseks, mida hindas 1500 eurole. Parve nõustus tasu maksmisega, vabanduse palumisega ning palus ajalehel avaldada paranduse: "Allpool olevas artiklis esines algses versioonis vale faktiväide, milles öeldi, et peaministri abikaasas Arvo Hallik on variosanik Kaja Kallase firmas. See väide ei vasta tõele. Kaja Kallas Halliku ettevõtete omanikuringi ei otse ega kaudselt ei kuulu."[viide?]
Vastukaja[muuda | muuda lähteteksti]
24. augustil ilmunud Postimehe, Õhtulehe ja Eesti Päevalehe juhtkirjades heideti ette vastuolu Kaja Kallase varasemate, Venemaaga äritegevuse lõpetamist nõudvate avalduste ning abikaasaga seotud ettevõtte tegevuse vahel. Postimees nimetas toimuvat Kallase karjääri kõige suuremaks kriisiks. Samuti kritiseeriti Stark Logisticsi otsust jätkata tegevust Venemaal ka pärast Venemaa sissetungi.[10]
24. augustil leidis Reformierakondlasest Kaitseminister Hanno Pevkur, et "peaministri hommikul valitsusele antud selgitused on piisavad, et teema lõpetatuks lugeda."[11]
Välisminister Margus Tsahkna erakonnast Eesti 200 sõnas, et "Mina usun Kaja Kallast 100-protsendiselt ja ma olen näinud ja temaga koos seisnud nende väärtuste eest, mis aitab Vene agressiooni lõpetada, siin ei ole mitte ühtegi kahtlust."[11]
24.–25. augustil läbi viidud Norstati arvamusküsitlus (mille tellis Ühiskonnauuringute Instituut) ja samal ajavahemikul läbi viidud Turu-uuringute AS-i arvamusküsitlus näitasid, et vastavalt 57% ja 69% vastanute arvates peaks Kallas tagasi astuma.[12]
25. augustil ütles riigikogu opositsiooni erakonna Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik, et fraktsiooni liikmete hinnangul on skandaal Eesti riigi mainet tugevalt kahjustanud.[13]
26. augustil ütles opositsiooni erakonna Erakond Isamaa esimees Urmas Reinsalu, et tema erakonna arvates peaks peaminister oma abikaasa seoste tõttu Venemaal toimunud äritegevusega tagasi astuma: "Moraalset kapitali mitteomav valitsusjuht on ka julgeolekurisk, mis ahendab meie rahvusvahelist veenvust resoluutseks sanktsioonipoliitikaks ning täiendavaks Ukraina toetamiseks."[14]
1. septembril kogunenud Reformierakonna juhatus kinnitas, et toetavad Kaja Kallase jätkamist peaministrina.[15]
4. septembril parlamendierakondade esimeestega kohtunud president Alar Karis ütles, et tema eelistanuks Kaja Kallase tagasiastumist skandaali alguses, valitsuse töövõime ja Eesti riigi poolt rahvusvaheliselt edastatavate sõnumite usutavuse huvides.[16][17]
11. septembril andis Tanel Kiik parlamendile üle eelnõu, mille eesmärk on uurimiskomisjoni moodustamine peaminister Kaja Kallase abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolude uurimiseks.[18] Põhiseaduskomisjon ei toetanud Riigikogus Kaja Kallase skandaali uurimiskomisjoni moodustamist[19] ja Riigikogu hääletas uurimiskomisjoni loomise maha.[20]
Postimees uuris, kas peaministri kolleegid nõudsid 5. oktoobril 2023 Euroopa poliitilise ühenduse tippkohtumisel Hispaanias Granadas skandaali kohta selgitusi. Kallas teatas, et ei ole midagi küsitud, küll aga tundis ta tugevat toetust.[21]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Peaministri abikaasale osaliselt kuuluv ettevõte jätkab vedusid Venemaale". ERR. 23. august 2023. Vaadatud 13. september 2023.
- ↑ 2,0 2,1 Kook, Urmet (4. september 2023). "Urmet Kook: ei, proua peaminister". ERR. Vaadatud 13. septembril 2023.
- ↑ Madsen, Tarvo (25. august 2023). "Kaja Kallas ei näe endal abikaasa skandaaliga seost". Postimees. Vaadatud 13. septembril 2023.
- ↑ Koppel, Karin (25. august 2023). "Kaja Kallas: ma ei plaani tagasi astuda". ERR. Vaadatud 13. septembril 2023.
- ↑ Kusma, Elis (toim). "Arvo Hallik taandub Stark Logisticsist. Hallik: vabandan kahju pärast, mida see on toonud minu abikaasale". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 7. septembril 2023.
- ↑ Madsen, Tarvo; Pulk, Meinhard (25. august 2023). "Kapo: kui tegemist on JOKK-skeemiga, pole alust karistusõiguslikuks etteheiteks". Postimees.ee. Vaadatud 7. septembril 2023.
- ↑ "Kallas ei osanud komisjonile öelda, millal ta Novariale laenu andis". ERR. 4. september 2023. Vaadatud 13. septembril 2023.
- ↑ "Kallas avaldas erikomisjonile laenulepingud". ERR. 4. september 2023. Vaadatud 13. septembril 2023.
- ↑ Brita-Maria Alas, Peaministri abikaasa käis kaitsepolitseis vestlusel, mitte julgeolekukontrollis. Postimees 13. september 2023.
- ↑ "Lehtede juhtkirjad: peaministri tegevus on vastuolus tema sõnadega". ERR. 24. august 2023. Vaadatud 14. september 2023.
- ↑ 11,0 11,1 Pevkuri sõnul on Kallase selgitused piisavad, võimupartnerid ootavad lisaselgitusi err.ee, 24. august 2023
- ↑ "Uuringud: peaminister Kaja Kallas peaks tagasi astuma". ERR. 25. august 2023. Vaadatud 13. septembril 2023.
- ↑ Pihlak, Aleksander (25. august 2023). "VIDEO | Keskerakond otsib võimalusi peaministri umbusaldamiseks. Kiik: iga tunniga tuleb küsimusi juurde". Delfi. Vaadatud 14. septembril 2023.
- ↑ "Reinsalu: Isamaa soovib Kaja Kallase tagasiastumist". ERR. 26. august 2023. Vaadatud 14. september 2023.
- ↑ "Reformierakonna juhatus kinnitas toetust peaminister Kaja Kallase jätkamisele valitusjuhina". ERR. 1. september 2023. Vaadatud 14. september 2023.
- ↑ "Karis: Kallas oleks pidanud kohe tagasi astuma". Postimees.ee. 4. september 2023. Vaadatud 13. septembril 2023.
- ↑ Vasli, Karoliina (11. september 2023). "„Selgitasin, mis olukord Eestis on." Karise sõnutsi uuriti talt tippkohtumisel esimese asjana Kaja Kallase skandaali kohta". Delfi. Vaadatud 13. septembril 2023.
- ↑ "Kiik andis üle eelnõu Kallase skandaali tõttu uurimiskomisjoni loomiseks". ERR. 11. september 2023. Vaadatud 13. septembril 2023.
- ↑ Põhiseaduskomisjon Kallase skandaali uurimiskomisjoni moodustamist ei toetanud. ERR 14.09.2023
- ↑ Riigikogu hääletas uurimiskomisjoni loomise maha. ERR 27.09.2023.
- ↑ Tippkohtumisel kolleegid Kallase sõnul idavedude skandaali kohta kriitikat jaganud ei ole. Postimees 6.10.2023.