Hunter S. Thompson

Allikas: Vikipeedia

Hunter Stockton Thompson (18. juuli 193720. veebruar 2005) oli ameerika kirjanik ja ajakirjanik.

Ta sündis Louisville'is Kentucky's keskklassi perekonda. Pärast isa surma vajus Hunteri perekond vaesusesse, millest tekkisid tal puberteedieas käitumisprobleemid. Ta ei suutnud õigeaegselt lõpetada keskkooli, sest oli röövi kaasaaitamise eest 60 päevaks vangistatud. Edasi suundus ta USA Lennuväkke, millest järgmine samm oligi ajakirjandusse. Ta reisis tihti, sihtkohtadeks olid ka pikemaajalised elukohad Puerto Ricos ja Brasiilias, enne elama asumist Aspen Coloradosse 1960ndate alguses.

Hunter sai laialt tuntuks oma esikraamatuga „Hells Angels: The Strange and Terrible Saga of the Outlaw Motorcycle Gangs“ üllitamisega. Raamatu materjali kogumiseks pidi ta elama ja liikuma koos inglitega, sedaviisi kogedes nende eluviise ning kuulates läbielatud lugusid otse ratturitelt.

Ta oli suhteliselt konventsionaalne ajakirjanik, kuid aastal 1970 pärast „The Kentucky Derby Is Decadent and Depraved“ publikatsiooni sai temast kontrakultuuri tegelane, kes lõi modernse ajakirjanduse suuna „Gonzo“, mis oli eksperimentaalne viis kirjutada lugu, milles reporter hõivab nõnda palju loo sisust, et temast saab lahutamatu osa kirjutisest.

Kirjatükk, mispärast teda tänapäeval enim tuntakse, on „Fear and Loathing in Las Vegas: A Savage Journey to the Heart of the American Dream“ (1972). Teos kajastab 1960ndate kontrakultuuri läbikukkumist. Esmalt avaldati see seeriatena ajakirjas „Rolling Stones“, millega Thompson sekulaarselt seotud oli. Ekraniseeringuks sai 1998. aastal, peaosa mängis Johnny Depp ja režissöör oli Terry Gilliam.

Poliitiliselt meelestatud Hunter kandideeris edutult valimisplatvormiga "Freak Power" šerifiks 1970. aastal Pitkini County’s Colorados.

Tema mõõtmatu viha Richard Nixoni vastu oli avalikult teada. Hunter pidas Nixoni „selleks tumedaks, äraostetavaks ja kohutavalt vägivaldseks Ameerika loomu pooleks“. Ta iseloomustas Nixoni ka teoses „ Fear and Loathing on the Campaign Trail '72“, mida paljud peavad tema suurimaks panuseks ameerika kirjandusse.

Hunteri tööviljakus langes drastiliselt 1970ndate keskpaigas, kuna teda vaevas populaarsus ja ei saanud enam omal viisil töötada reporterin, sest oli liiga kergesti äratuntav.

Eluaegne alkoholi ja illegaalsete ainete tarbmine, kiindumus tulirelvadesse ning põlgus autoritaaruse vastu oli teada-tuntud. Oma elukombed võttis kokku lausega "I hate to advocate drugs, alcohol, violence, or insanity to anyone, but they've always worked for me."

Tohutute terviseprobleemide käes vaeveldes tegi Hunter suitsiidi 67 aastaselt. Tema soovide kohaselt tulistati kremeeritud jäänused tseremoniaalselt kahurist õhku laiali. Kogu üritust rahastas sõber Johnny Depp; kohapeal viibisid teiste hulgas senaator John Kerry ja näitleja Jack Nicholson. Järelhüüdena kirjutas Hari Kunzru, et "the true voice of Thompson is revealed to be that of American moralist ... one who often makes himself ugly to expose the ugliness he sees around him.".

Varajane elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hunter sündis Louisville’is Kentucky’s keskklassi perekonda, olles esimene kindlustuspoliisi omanike nõustaja ja Esimese maailmasõja veterani Jack Robert Thompsoni (4. september 1983, Horse Cave Kentucky – 3. juuli 1952 Louisville) ning raamatukoguhoidja Virginia Ray Davisoni (1908, Springfield Kentucky – 20. märts 1988, Louisville) poeg kolmest. Vanemad kohtusid Jacki korporatsiooni sõbra mahitusel Kentucky Ülikoolis 1934. aasta septembris, nad abiellusid 2. novembril 1935.

Hunteri nimi tuli väidetavast emapoolselt esivanemalt, šoti kirurg John Hunterilt.

2. detsembril 1943 kolis kuue-aastase Hunteri perekond 2437 Randsell avenüüle, mis asus Highlandsi jõukas Chrokee Triangle piirkonnas.

3. juulil 1952 suri 14-aastase Hunteri isa raskekujulisse müasteeniasse 58 aastaselt. Seejärel kasvatas Hunterit ja tema vendi David Wheelerit (18. juuni 1940) ning James Garnetit (2. veebruar 1949 – 25. märts 1993) ema üksinda. Pärast abikaasa surma sai Virginiast alkohoolik.

Lisaks kahele vennale oli Hunteril ka palju vanem pool-vend James Thompson Jr. isapoolsest esimesest abielust, ent ta ei kuulunud Thompsonite leibkonda.