Hirvekütt
See artikkel räägib raamatust. Filmi kohta vaata artiklit Hirvekütt (film). | Hirvekütt | |
|---|---|
| Originaali pealkiri | "The Deerslayer or The First Warpath" |
| Autor | James Fenimore Cooper |
| Tõlkija | Johannes Seilenthal |
| Illustreerija | Endel Maisaar |
| Toimetaja | Hardi Tiidus |
| Päritolumaa |
 Ameerika Ühendriigid |
| Keel | inglise |
| Sari | "Seiklusjutte maalt ja merelt" |
| Žanr | seiklus |
| Kirjastaja |
Lea & Blanchard: Philadelphia (1841) (originaal) Eesti Riiklik Kirjastus (eesti keeles) |
| Ilmumisaeg |
1841 (originaal) 1956 (eesti keeles) |
"Hirvekütt ehk esimene sõjarada" ("The Deerslayer or The First Warpath") on James Fenimore Cooperi seiklusromaan indiaanlaste ja eurooplastest asunike elust 18. sajandi keskel Põhja-Ameerikas .
Teosest[muuda | muuda lähteteksti]
"Hirvekütt ehk esimene sõjarada" (ilmus 1841) oli James Fenimore Cooperi viimane teos viieköitelises romaanisarjas "Nahksuka jutud". Kuid tegevuse ajavahemik 1740–1745 teeb sellest kronoloogiliselt sarja romaanide esimese osa, käsitledes peategelase Natty Bumppo nooruspõlve. Romaani tegevuspaik Otsego järvel New Yorgi osariigi keskosas on sama, mis romaanis "Pioneerid" ("The Pioneers"), mis ilmus sarjas esimesena (1823).
James Fenimore Cooper oli 19. sajandi esimese poole Ameerika Ühendriikide kirjanik, kelle ajaloolise taustaga romaanid kujutasid koloniste ja põlisrahvaid 17.–19. sajandil. Suure osa oma poisipõlvest ja viimased viisteist eluaastat elas kirjanik Cooperstowni külas, oma isa William Cooperi suurel kinnistul. Cooperstown on Otsego maakonna keskus ja asub Otsego järve ääres, mis on romaani tegevuskohaks.[1]
Romaani sündmustik toimub 18. sajandi keskpaigas Ameerika Ühendriikide idarannikul, Põhja-Ameerika koloniaalse jagunemise ajal. Inglismaa ja Prantsusmaa võitlus territoriaalse domineerimise pärast lõhestab ka indiaani hõimud ning teeb neist omavahel vaenlased. Autor näitab, kuidas inglise ja prantsuse kolonistid kasutavad erinevaid indiaanisuguharusid omavahelistes sõdades ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas.
Eesti keeles ilmunud[muuda | muuda lähteteksti]
- 1956 – Tallinnas, sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt" 2. raamatuna Johannes Seilenthali tõlkes, raamatu tiraaž oli 40 000 eksemplari, kirjastus Eesti Riiklik Kirjastus.
- 1975 – Tallinnas, kirjastus Eesti Raamat, tõlge: Johannes Seilenthal.
- 1991 – Tallinnas, kirjastus Eesti Raamat, tõlge: Johannes Seilenthal, ISBN/ISSN:5450010206.
- 199? – Võrus, Heliraamatute Kirjastusfond Helikiri, CD helisalvestis, tõlge: Johannes Seilenthal.
- 2004 – Tallinnas, kirjastus Eesti Ekspressi Kirjastus, tõlge: Johannes Seilenthal, ISBN/ISSN:9985953487.
- 2010 – Tallinnas, Eesti Digiraamatute Keskus, e-raamat, tõlge: Johannes Seilenthal, SBN/ISSN:9789949478323.[2]
Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]
Kaks erinevat noort meest, lahingukogemuseta heasüdamlik kütt Nathaniel Bumpo (hüüdnimega Hirvekütt) ja enesekindlalt sõjakas Harry March (hüüdnimega Välejalg), suunduvad Vilkuva Peegli nimelise järve juurde, mille läheduses elavad delavaarid ning paikneb ka inglise fort. Järve keskel asub palkidest ehitatud, vaiadel püsiv elamu (Kopra loss), kus elab Tom Hutter oma kahe tütre, kauni Judithi ja lihtsameelse Hettyga. Välejalg soovib kohtuda Judithiga, kuid maja järvel on tühi. Tom Hutter, tütred ja nende ujuv lodielamu leitakse järveäärsest võsastunud jõesuust. Järve äärde oli Hirvekütt kokku leppinud ka kohtumise noore mohikaanlaste pealiku Tšingatšgukiga (Chingachgook, Suur Madu). Jõesuus satutakse põhja poolt, Prantsusmaa kontrollitud aladelt, röövkäigule tulnud vaenulike indiaanlaste (irokeeside-huroonide) varitsusele, kuid siiski pääsetakse põgenema. Öösel suunduvad March ja Hutter järveelamust kanuuga kaldale irokeese kimbutama, sooviga skalpe hankida, kuid satuvad vangi. Hirvekütt, minnes olukorda uurima, surmab lasuga teda rünnanud indiaanlase, kes surres annab talle, kui täpsele laskurile hüüdnimeks Haukasilm.
Hirvekütt ja neiud kohtuvad kaldal Tšingatšgukiga, kelle armastatu Ua-ta-Ua (Tasa) on irokeesid röövinud. Hetty põgeneb ootamatult nende juurest, suundub isa ja Välejala vabastamiseks irokeeside laagrisse ning tutvustab nendele selgituseks piibli tõdesid. Indiaanlased ei puuduta nõrga mõistusega tütarlast. Judith, Hirvekütt ja Suur Madu avavad Kopra majas Hutteri kirstu, et selles olevate väärt esemete ja riiete eest vangid vabastada. Irokeesid sõuavad läbirääkimistele, võttes Hetty kaasa. Saanud vahetuskaubas kokkuleppele tuuakse vangid järvemajasse.
Tagamaks ohutust lahkutakse öösel järvemajast lodielamusse ning liigutakse järvele. Kalda lähedal otsustavad Suur Madu ja Hirvekütt minna kanuuga huroonide laagripaika vabastama Ua-ta-Uad, kellele oli juba määratud peigmees. Delavaari tütarlapsel õnnestubki põgeneda oma kallimaga lodjale, kuid Hirvekütt vangistatakse laagri juures. Hirvekütt-Haukasilm teatab laagris kinnipidajatele tema poolt surmatud mehest ja talle antud hüüdnimest. Hommikul otsustavad Hutter ja March naasta lodjal järvemajasse, sest see tundub ohutu, kuid nad satuvad ikkagi huroonide varitsusele. Heitluse käigus õnnestub Välejalal pääseda tagasi lodjale Tasa abiga, kuid Tom Hutter satub indiaanlaste kätte ning ta jäetakse seejärel skalpeerituna maha. Enne surma teatab Tom Hutter kaaslastele, et ta ei ole tüdrukute isa ning et vastused küsimustele annab kirstu sisu uurimine.
Hirvekütt saabub kaldalt kanuuga kaaslaste juurde teatega, et on vangistusest "puhkusel" oma ausõna peale järgmise keskpäevani, mil ta aumehena peab tagasi minema. Huroonid saatsid temaga teate, et noored naised on oodatud nende hõimuga liituma, saades sealt endale igaüks mehe. Neiud keelduvad. Välejalg saadetakse öö varjus teisele järvekaldale, lähemast sõjaväe garnisonist abi tooma. Judith annab Natty Bumppole märku oma tunnetest ning keelitab teda jääma vabadusse. Noormees ei suuda neiust aru saada, otsustab antud sõna pidada ja kaldale naasta.
Huroonid on Hirveküti kindlameelsusest üllatunud ja pakuvad talle tema poolt surmatud mehe üksikut vanemat naist abikaasaks. Hirvekütt vastab eitavalt. Olles lubaduse naasmiseks täitnud, on noormehel õigus põgeneda, mida ta ka juhuse saabudes teeb. Tal ei õnnestu siiski tagaajate käest lõplikult pääseda, mees seotakse puu külge, et piinamisel tema mehisust murda. Selles takistab huroone ootamatult Hetty, kes usklikuna veenab neid olema armulikud. Seejärel üllatab indiaanlasi Judith (Metsade Õis), kes saabub kirstust leitud brokaatkleidis kui ebamaine olend. Veel tekitab segadust laagrisse naasnud Tasa, kel õnnestub vangil köidikud läbi lõigata. Viimasena ilmub Haukasilma kaitseks relvastatud Tšingatšguk, kes ulatab ka vangile relva. Olukord laheneb sõjaväeüksuse saabumisega, mis paneb huroonid põgenema. Järgmisel päeval pakub Judith Nattyle võimalust olla tema seaduslik mees ning jääda järve äärde elama. Noormees peab seda aga neiu hetkeliseks nõrkuseks, mida ta võib hiljem kahetseda. Judith lahkub koos väeosaga.
Romaani ekraniseeringud[muuda | muuda lähteteksti]
- 1913: "The Deerslayer", osades Harry T. Morey ja Wallace Reid. Filmitud Otsega järve ääres.
- 1920: "The Deerslayer and Chingachgook", Saksa film, kus Chingachgooki rollis on Béla Lugosi.
- 1943: "The Deerslayer", osades Bruce Kellogg ja Jean Parker.
- 1957: "The Deerslayer", peaosades Lex Barker ja Rita Moreno.
- 1967: "Chingachgook, die große Schlange", Saksa DV vestern DEFA stuudiolt, peaosas Gojko Mitić.
- 1990: "Зверобой" (zveroboi), Nõukogude Liidu mängufilm.
- 1994: "Hawkeye" (telesari), mille peaosades on Lee Horsley ja Lynda Carter.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Phillips, Mary Elizabeth (1913). James Fenimore Cooper. John Lane Company, New York, London
- ↑ E-kataloog ESTER