E-raamat

Allikas: Vikipeedia

Sõnal e-raamat on mitu tähendust.

Professionaalselt toimetatud e-raamatuid hakkasid esimestena kirjastama Harper Collins[1], Schuster & Schuster [2] ning need e-raamatud nõuavad lugemiseks eritarkvara. Tarkvara esitab elektroonilise teksti kujul, mis on mugav kasutajale ning välistab võimaluse, et teksti kopeeritakse või trükitakse paberile.

E-raamatuks nimetatakse ka spetsiaalseid seadmeid, mille abil e-raamatu tekste lugeda. Nende õigeks nimeks on aga siiski e-raamatu luger (e-book reader) või lühemalt e-luger.


Tekkelugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elektrooniliste tekstide tekkelugu sai alguse Gutenbergi projektist, [3] mis algas 1971. aastal. Eesmärgiks oli teha raamatud ja muud väärt tekstid elektroonilisel kujul avalikult kättesaadavaks. Tekstivorminguks valiti lihtne ASCII-formaat, kuna seda on lihtne kasutada erinevate arvutite ja arvutiprogrammide vahendusel ning see ei koorma ka inimese silma.

Seoses arvutustehnika seadmete muutumisega 1990. aastatel palju miniatuursemaks on tulnud kasutusse spetsiaalsed e-raamatulugerid ehk e-lugerid.

2000. aasta märtsis avaldatud Stephen Kingi romaan Riding the Bullet on esimene teos, mis ilmus vaid e-raamatuna. [4]

Vaatamata kriitikale, et e-raamatu lugemine on traditsioonilise raamatu lugemisest ebamugavam, on e-raamatute ja nende avaldumisvormid ja -võimalused kasvanud. E-raamatute levikut edendab arendajate ja kirjastajate püüdlus tagada lugejate rahulolu. Lugejate rahulolu tagamiseks võetakse üle ning rakendatakse mitmeid traditsioonilise raamatu omadusi. Lisaks püüavad seadmete väljatöötajad ja tootjad ning e-raamatu arendajad lisada omadusi parendamaks lugeja lugemisvõimalusi võrreldes paberkandjal väljaandega. Sellisteks lisadeks on näiteks täistekstotsing, teksti juurde märkuste tegemise võimalused, rohkete failivormingute toetus ning heli- ja videoandmevormingute kasutamine.

E-raamatute hulga suurenemise ning osatähtsuse kasvu tõttu on probleemseteks valdkondadeks ennekõike õiguslikud küsimused, turvalisus, e-äri olemus ning kasutajale vastuvõetavad hinnamudelid.

E-raamatulugeri tehnilised lahendused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tehnilised lahendused võib jagada kolme valdkonna vahel:

  • Eriseadmed ehk spetsiaalsed lugerid (dedicated readers), mis on mõeldud ainult e-raamatute lugemiseks. Näiteks Rocket eBook (tehnilised andmed ja pilt, Gemstar eBooks), eBookwise [5] jt.


Ajakirjad, tehniline dokumentatsioon ja valitsusväljaanded on eelisarendatud elektroonilise kirjanduse (e-raamatu) valdkonnad, sest need on väljaanded, mille sisust suurt osa pidevalt täiendatakse või uuendatakse.

Haridussektorile pakutakse lahendusi õppimise lihtsustamiseks. Näiteks e-õpikud võimaldavad teha õppematerjalidesse märkmeid, õppematerjalidest väljavõtteid jms. Sellised õppematerjalid on hõlpsalt kohandatavad õppijate vajadustega ja sisu nõuetega.

E-raamatute olemasolu teeb mugavamaks ja majanduslikult otstarbekamaks väikesetiraažiliste väljaannete väljaandmise, sest trükiarv pole enam oluline. Lihtsate kopeerimisevõimalustega võib kaduda piiratud tiraaži probleem. Heli- ja videomaterjalid täiendavad lugemiselamust.

Tasuta juurdepääsuga teenuste näiteid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Projekt "Gutenberg" [3] – esimene e-raamatute pakkuja
  • Ebrary [15] – pakutakse üle 102 000 erineva e-raamatu ostmisvõimalust paljudel teemadel. Iga raamatu juures paarileheküljeline näidistekst.
  • Developers Team [16] – veebi-ja tarkvara arendusega tegelev firma jagab tasuta IT-alaseid veebiväljaandeid.

Tasuliste teenuste näiteid Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti Rahvusraamatukogu [18] – võimalus tellida digitaalkoopiat teostest, mille suhtes autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud.
  • Käsiraamatute Kirjastus [19] – kirjastus, mis on spetsialiseerunud juriidiliste materjalide kirjastamisele, kus paberkandjal raamatu kõrval on ka täismahus CD-plaat.

Konkurentsi ja võimaluste muutumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvatakse, et e-raamatute tulek vaid toetab raamatukogude ellujäämist tänapäeval ning annab sellele uue tähenduse.[viide?] Laenutused saavad hakata toimuma sisu aegumistähtaja järgi, st juurdepääs materjalile lõpeb, kui kasutusaeg saab läbi. Raamatukogudele võimaldab see mitmekülgsemat kogu.

Raamatukogude vaheline laenutus (RVL) saab tulevikus võimalikuks sekunditega. Kui raamat on elektrooniliselt olemas mõnes partnerraamatukogus, siis on vaja vaid minna raamatukokku ja tellida raamat. Raamat mida kohalik raamatukogu ei oma saab laenutatavaks juba mõne hetke möödudes.

Traditsioonilistele raamatukogudele on tekkinud konkurendid kommertsraamatukogude näol. Nendeks on kirjastajate ülalpeetavad teenused, näiteks ebrary.

Õigus- ja turvaprobleemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koostatud on dokument nimega Digital Rights Management (DRM), mis arvestaks autoriõiguse kontekstis uusi olusid. See peaks kaitsma autorite ja kirjastajate kõrval ka teiste kirjastamisprotsessis osalejate õigusi, nagu mitmesugused kujundusega seotud valdkonnad (näiteks kujunduselemendid: šrift, pildid, audio, video) jpm. Tuleb arvestada failivormingute ja kirjatüüpide autorite õigustega. Paljud nendest on seotud kindlate firmade või tarkvarapakettidega.

DRM lahendusi on kiirelt püütud rakendada raamatute online-müügis. Näiteks Barnes & Noble (www.barnesandnoble.com) tegevus, kus läbirääkimised toimuvad kasutaja lugeri ja teenust pakkuva serveri vahel. Sarnaseid lahendusi töötavad välja veel mitmed firmad, näiteks Intertrust, Adobe, Versaware.

Hea DRM lahenduse põhikomponentideks loetakse

Ideaalne DRM lahendus kindlasti tagab ka e-raamatu sisu kõik autorikaitsega seonduvad õigused jms vastavalt erinevates riikides kehtivatele erinevatele seadustele.

Standardid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loendatakse viis valdkonda, kus on standardid vajalikud:

  • sisuformaat;
  • failivormingud;
  • digitaalsed õigused ja kopeerimiskaitse (DRM);
  • jaotamine;
  • raamatu tooteinformatsioon (metaandmed).

Eelkõige on need vajalikud ärimudeli väljatöötamiseks ja toodete laiemaks levikuks (vastamaks kasutaja ootustele ehk läbilöömiseks turul).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.harpercollins.com
  2. http://www.simonsays.com
  3. 3,0 3,1 http://www.gutenberg.org
  4. http://www.simonsays.com/book/default_book.cfm?isbn=0743204670
  5. http://www.ebookwise.com/servlet/mw?t=book&bi=27007&si=43
  6. http://www.aripaev.ee/3631/rubr_artiklid_363105.html
  7. http://ebooks.palmone.com/
  8. http://www.microsoft.com/windowsmobile/pocketpc/ppc/default.mspx
  9. http://www.mobipocket.com/
  10. http://www.adobe.com/epaper/ebooks/ebookmall/main.html
  11. http://www.microsoft.com/reader/default.asp
  12. http://www.ebrary.com/corp/techReader.jsp
  13. http://www.visioline.ee/index.php?lang=eng&main=300
  14. Dmitri Popov: Open-Source-Software für E-Book-Freunde, Linux Magazin, 24.07.2009
  15. http://www.ebrary.com/corp/
  16. http://www.dt.ee/blog/category/raamatud/
  17. http://www.kliinik.ee/index.php
  18. http://www.nlib.ee/eod
  19. http://www.eraamat.ee/?yldine

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]