Heino Villum

Heino Villum (5. veebruar 1931 Tallinn – 22. oktoober 1988 Elva) oli eesti poksija ja poksitreener.

Villum poksis aastatel 1947–1958. Ta alustas poksimist Tartus kutsekoolis õppides, kus tema treener oli Enno Laineste. Pärast kooli lõpetamist 1949. aastal poksis ta Tallinna Tööjõureservides, kus tema treener oli Vello Aedmäe ning hiljem Dünamos, kus tema treener oli Nigul Maatsoo.

Villum oli II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) kolmekordne Eesti NSV meister (1952,1953 ja 1956) ja I keskkaalus (kuni 71 kg) Eesti NSV meister (1957).

Villum sai Tööjõureservide üleliidulistel noorte meistrivõistlustel sulgkaalus (kuni 57,2 kg) esikoha (1947). Ta sai Dinamo üleliidulistel meistrivõistlustel II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) esikoha (1955 ja 1956).

Villum sai NSV Liidu meistrivõistlustel II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) IV koha (1955). Ta sai 1956. aastal Nõukogude Liidu meistersportlaseks.

Villum oli hiljem Tallinna Dünamos poksitreener.

Ta suri oma kodumajas Elvas 1988. aastal vingumürgistusse.

Kirjandus

• Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2009

Välislingid

• Biograafia ESBL-is