Hatšepsut

Allikas: Vikipeedia
Teebast leitud Hatšepsuti kuju, mis asub tänapäeval Metropolitani muuseumis.
Hatšepsut hieroglüüfidega
sünninimi
Hiero Ca1.png
M17 Y5
N35
W9
X1
F4
X1
A51
Hiero Ca2.png
Hatšepsut
Esimene Suursuguste Emandate Seas
valitsejanimi
Hiero Ca1.png
N5 C10 D28
Hiero Ca2.png
Maatkara
Maat on Ra Ka

Hatšepsut (või Hapšepsut või Hat·shep·set; trooninimi Ma'at-ka-Ra (arvatavasti 1504 eKr1458 eKr) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 1473–1458 eKr.

Nimi Hatshepsut tähendab 'esimene suursugustest naistest'. "Ma'at-ka-Ra" tähendab 'maat ('tõde, kord, tasakaal') on Ra ka ('vaim, teisik')'.

Hatšepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks, abiellus ta oma poolvenna (ja ainsa venna), liignaisest sündinud Thutmosis II-ga. Kui isa suri, tõusis viimane troonile. Thutmosis II oli valitsema asudes noor, ilmselt Hatšepsutist noorem.

Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatšepsutiga. Asi oli selles, et kuninglikku verd ei kandnud edasi mehed, vaid naised. Vaaraoks saamiseks pidi mees abielluma kuninglikust soost naisega, sageli õe, poolõe või muu lähedase sugulasega. Tavaliselt oli selleks eelmise vaarao vanim tütar.

Paaril oli tütar Neferu-Ra. Thutmosis II-l oli ühe Isise-nimelise liignaisega poeg, hilisem Thutmosis III. Kui Thutmosis II 1479 eKr noores eas, varsti pärast vaaraoks saamist suri, määrati pärijaks tema poeg Thutmosis III.

Et poiss oli liiga noor, määrati Hatšepsut regendiks. Olles nimeliselt Thutmosis III regent, tuli ta Thutmosis III-ga koos valitsedes järk-järgult ise võimule ning kuulutas lõpuks 1473 (võib-olla ajal, kui Thutmosis III hakkas meheks saama) end vaaraoks ja krooniti vaaraoks. Ta hakkas kandma mehe võimutunnuseid, meheriideid ja vaarao valehabet ning kandis mehe tiitleid.

Kuigi Egiptuse naistel oli võrreldes teiste tolle aja kultuuridega kõrge staatus, oli see siiski peaaegu ennekuulmatu. Naistel oli õigus omada maad ning perekonnaliikmetelt pärida ja nad said kohtus oma õigusi kaitsta. Kuigi enne Hatšepsuti olid kuningannad Egiptust valitsenud, polnud naisvaaraod enne olnud.

Hatšepsut valitses riiki Amoni ülempreestri Hapusenebi ning teiste ametnike täiel toetusel. Kui Hatšepsut lasi rajada oma suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas, kuulutati ta Amoni tütreks.

Hatšepsut kuulutas end ka jumal Amoni jumalikuks abikaasaks. Amoni templi seinale oli kirjutatud: "Amon võttis suursuguse kuninga Thutmosise kuju ning leidis kuninganna oma toas magamas. Kui Amonist lähtuvad head lõhnad andsid tema kohalolekust teada, siis kuninganna ärkas. Amon kinkis talle oma südame ning näitas end oma jumalikus hiilguses. Kui ta kuningannale lähenes, siis too nuttis rõõmustades tema jõu ja ilu pärast ja Amon andis talle oma armastuse..."

Oma templi seintel kirjeldab Hatšepsut, kuidas Thutmosis I tegi ta oma pärijaks: "Siis ütles Tema Majesteet neile: "Selle oma tütre, Hnumetamun Hatšepsuti – elagu ta! – määrasin ma oma järglaseks oma troonile (...) ta hakkab inimesi juhatama palee igas sfääris, tema hakkabki teid juhtima. Kuulake tema sõna, ühinege tema käsu peale." Kuninglikud suursugused, aukandjad ja rahva juhid kuulsid seda teadaannet tema tütre, Ülem- ja Alam-Egiptuse kuninga, Ma'at-ka-Ra ülendamisest, – elagu ta igavesti!"

Kui Amoni oraakel oli lausunud, et Amoni tahe on, et Hatšepsut saaks vaaraoks, hakkas Hatšepsut endale võtma mehe atribuute. Ta ei ilmunud korraga vaaraona, vaid võttis uue rolli omaks järk-järgult. Ta oli ettevaatlik. Ta jättis ära tiitlid, mida saab kanda ainult naine, ja võttis endale vaarao tiitlid. Ta hakkas järk-järgult mehe moodi välja nägema, kandes kilti (shendyt), peakatet nemes uraeus 'ega, peakatet khat ja valehabet. Lõpuks jättis ta oma nime lõpust ära naissoo lõpu -t ning temast sai Tema Majesteet Hatšepsu.

Ta oli praktiline valitseja, juhtides edukat sõjakäiku Nuubiasse ning saates rikkaliku kaubandussaatkonna Pundimaale.

Reis Pundimaale leidis aset Amoni oraakli juhatusel: "See on Jumala Maa püha piirkond; see on minu meelekahutuse paik; ma tegin ta endale oma vaimu puhastamiseks koos oma ema Hathoriga (...) Pundimaa emandaga."

Hatšepsuti surikambritemplis Teeba Läänekandal (praegune Luksor) on teisel terrassil üksikasjalised kujutised ekspeditsioonist, sealhulgas meresõidust ja Pundimaa pealiku vastuvõtust. Piltidel on näha habemega pealik, keda saadab tema liigtüse lipodüstroofia tunnustega abikaasa, kelle lülisammas on kõverdunud.

Reis võeti ette Hatšepsuti kaheksanda vaarao-aasta suvel. Ta saatis teele oma kantsleri Senenmet'i (Senmut'i) viie laevaga, igal laeval 30 sõudjat. Nad sõitsid Quseirist Punase mere äärest algselt kaubaretkele, otsides mürri, viirukit ja lõhnasalve kosmeetika ja religioossete tseremooniate jaoks. Reisilt toodi siiski kaasa ka eksootilisi loomi ja taimi, millel puudus ilmne praktiline otstarve. Laevad laaditi "väga raskelt Pundimaa imedega; kõigi suurepäraste lõhnapuudega Jumala-maalt, mürrivaigu kuhjadega, värskete mürripuudega, eebenipuu ja puhta elevandiluuga, Emu rohelise kullaga, kaneelipuuga, khesyt 'ipuuga, kahte liiki viirukiga, lauvärviga, ahvidega, pärdikutega, koertega ja lõunamaa pantri nahkadega, pärismaalaste ja nende lastega. Iialgi polnud midagi sarnast toodud ühelegi kuningale."

Nähtavasti istutati mürripuud Hatšepsuti surikambritempli ette. Seal on nende juured praegugi näha. Egiptlased jätsid maha Amonile pühendatud templi.

Kui Hatšepsut sai vaaraoks, pidi ta loobuma Jumala abikaasa tiitlist koos vastavate kohustustega. Selle tiitli ta loovutas enda ja Thutmosis II tütrele Neferu-Ra'le. Viimane suri noorelt. Hatšepsut kasvatas teda ilmselt nagu printsi, mitte nagu printsessi. Ühel ilusal Senmuti plokk-kujul on kujutatud last Neferu-Ra'd, keda Senmut hoiab süles. Neferu-Ra kannab kuninglikku valehabet ja nooruki küljelokke.

Üks Neferura õpetajatest oli sõdur Ahmose, kes kirjutas: "Hatšepsut osutas mulle korduvalt au. Ma kasvatasin tema vanemat tütart Neferura'd, kui ta oli veel rinnalaps."

Hatšepsuti teisest tütrest Merira-Hatšepset'ist sai Thuthmosis III kolmanda abikaasa, ning nad abiellusid pärast Thutmosis II surma kroonimise ajal või vahetult enne seda. Temast on vähe teada peale selle, et ta võis olla Amenhotep II ema.

1458 eKr juhtis Thutmosis III mässu, mille eesmärgiks oli troon tagasi võita. Hatšepsut kadus. Thutmosis laskis tema pühamud, raidkujud ja reljeefid vigastada.

Hatšepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

25.7380555632.60777778