Harilik mailane

Allikas: Vikipeedia
Harilik mailane
Veronica officinalis2.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond: Teelehelised Plantaginaceae
Perekond: Mailane Veronica
Liik: Harilik mailane
Ladinakeelne nimetus
Veronica officinalis
L.

Harilik mailane (Veronica officinalis) on rohttaimeliik mailase perekonnast ja teeleheliste sugukonnast.

Rahvapäraseid nimetusi: jooksjarohi, paistetuse rohi, eerenprüüs, hundihamba rohi.

Eristamine külmamailasest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harilik mailane esineb Eestis veidi harvem kui külmamailane.

Kui külmamailane on enam-vähem püstise varrega, siis hariliku mailase vars on suuremas osas roomav, tõusva õisikuosaga. Erinevalt külmamailasest on tema õied heledamad ja väiksemad. Külmamailase varrel on kaks karvarida, hariliku mailase vars on üleni karvane.

Raviomadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravimiks kogutakse mailase ürti – taime ülemist osa koos õitega.

Hariliku mailase teega ravitakse hingamisteede põletikke ja köha, ent ka mao-, soole-, põie- ja neeruhaigusi. Mailaseteed soovitatakse juua ka neil, kel raskusi mõtlemisega, aju väsinud või esineb tasakaaluhäireid. On arvatud, et harilik mailane vähendab veresoonte lupjumise ohtu.

Taime nimetus 'mailane' võib olla tulnud sellest, et koduarstid ravisid taimega mailaste (maa-aluste vaimude) läbi inimese keha külge tulnud haigusi, nagu vistrikud, ohetised vms. Peale määrides on tema keedistega ravitud nahahaigusi, sügelisi ja mädanevate haavade põletikke.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]