Harilik käätsusikk

Allikas: Vikipeedia
Harilik käätsusikk
Isane (vasakul) ja emane käätsusikk
Isane (vasakul) ja emane käätsusikk
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Klass: Putukad Insecta
Selts: Mardikalised Coleoptera
Sugukond: Siklased Cerambycidae
Alamsugukond: Lamiinae
Perekond: Käätsusikk
Liik: Harilik käätsusikk
Ladinakeelne nimetus
Acanthocinus aedilis
(Linné, 1758)

Harilik käätsusikk (Acanthocinus aedilis) on siklaste sugukonda kuuluv mardikas.

Ta elab Euroopas kuni Vahemereni. Ta on Eestis tavaline. Elab surnud või surevate mändide peal.

Kehapikkus on 12–20 mm [1]. Kitiinkest on pruunikas. Ta on tuntud ebatavaliselt pikkade tundlate poolest. Isase tundlad on emase omast umbes 2 korda pikemad ja oma kehapikkusest umbes 5 korda pikemad. Kattetiivad on määrdunudhallid korrapäratu mustriga, eesselg 4 pruuni tähniga [1]. Enamiku isendite rindmikul on näha väikesed kollased täpid.

Tema vastseid on leitud rohkem kui 25 liiki puu koore alt, nende seas on nii okas- kui lehtpuid. [1] Emane muneb paaritumise järel 30–50 muna ja paigutab need surnud või surevale puule. Tõugud kasvavad kuni 35 mm pikaks, valmikust pikemaks, ja uuristavad puidu sisse käike.

Sügisel poevad valmikud kooreprao vahele ja on seal ületalve.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Loomade elu", 3. kd., lk. 260