Haldusjaotus

Allikas: Vikipeedia

Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist.

Haldusjaotuse järgi moodustatakse riigi- ja kohaliku võimu valitsemise organid.

Riikide territooriumid võivad haldusjaotuse alusel olla jaotatud provintsideks, läänideks, oblastiteks, kantoniteks, departemangudeks, kraideks, rajoonideks, kommuunideks jne.

Haldusjaotus on enamasti hierarhiline: 1. järgu haldusüksused jagunevad 2. järgu haldusüksusteks jne.

Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lähemalt artiklis Eesti haldusjaotus

Eesti alal on kasutusel olnud väga palju haldusjaotuse vorme. Muinasajast alates – maakond, muinaskihelkond, kirikukihelkond, lään, foogtkond, komtuurkond, kubermang, kreis, kommuun, oblast, rajoon, külanõukogu, vald, küla.

Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla.

Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi määratud võimukandja on maavanem.

Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks.

Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva valitud kohalikule omavalitsusele.

Valdade koosseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad.