Foogtkond
Allikas: Vikipeedia
Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt.
Sisukord |
Eesti [muuda]
Saare-Lääne piiskopkond jagunes Saaremaa ja Läänemaa stiftiks ehk foogtkonnaks, mida juhtisid stiftifoogtid.
Tartu piiskopkonna ilmalikku valitsust juhtis stiftifoogt.
Liivi ordu foogtkondi asus Eesti alal 9:
- Karksi foogtkond (liideti 1534 ordumeistri valdustega)
- Pöide foogtkond (eksisteeris 14. sajandi keskel, hiljem asendati Maasilinna foogtkonnaga)
- Maasilinna foogtkond
- Narva foogtkond
- Järva foogtkond
- Põltsamaa foogtkond (liidetud Viljandi komtuurkonnaga 1480)
- Toolse foogtkond (asutatud 1471)
- Vasknarva foogtkond
- Rakvere foogtkond
Eesti ala ordufoogtidest oli tähtsaim Järva foogt, kes kuulus ka Liivi ordu ordumeistri lähimasse nõukokku.
Läti [muuda]
Riia peapiiskopkonna ja Kuramaa piiskopkonna stifte juhtisid samuti stiftifoogtid.
Liivi ordu foogtkondi oli Läti alal 6:
- Rēzekne foogtkond
- Bauska foogtkond (asutati 1470)
- Kandava foogtkond
- Sēlpilsi foogtkond
- Grobiņa foogtkond
- Võnnu foogtkond (liideti 1461 ordumeistri valdustega)
Norra [muuda]
Norra oli varem jaotatud foogtkondadeks (fogderi, mitmus fogderier).
