Häälestus

Allikas: Vikipeedia

Häälestus on helide kõrguslik korrastus.

Häälestus jaguneb:

  • Relatiivne ehk suhteline häälestus
Heli algkõrguseks on kokkuleppeline kõrgus. Mõõtühikuks tsent (c). Häälestamiseks kasutatakse häälestusintervalle (oktav, kvint, terts) ja nende kaudu tuletatakse ülejäänud intervallid.
  • Absoluutne häälestus
Häälestamise aluseks on kokkuleppeline algkõrgus, see on 1. oktaavi la (a1). Aastal 1939 sõlmiti rahvusvahelise kokkulepe, kus valiti a1 noodi sageduseks 440 Hz. Alghelikõrguse määramiseks kasutatakse kammertooni. Teadaolev esimene kammertoon leiutati Hiinas 2700 eKr, milleks oli 23 cm bambustoru, kuhu mahtus 100 hirsitera. Sellega määrati esimese oktaavi fa (f1). Kammertooniks võib olla vile, metallhelihark või elektrooniline heligeneraator. Erinevatel aegadel on absoluutsagedused olnud erinevad.

Euroopa muusikaajaloost on tuntud 3 häälestussüsteemi:

Mõõtintervallideks on oktav (1200c) ja looduslik puhas kvint (702c).
  • Harmooniline häälestus ehk naturaalne häälestus
Mõõtintervallideks oktav, looduslik puhas kvint ja suur terts (386c). Kasutati alates 16. sajandist seoses akordilise muusika arenguga.
  • Tempereeritud häälestus
Next.svg Pikemalt artiklis Võrdtempereeritud häälestus
Mõõtintervallideks oktav ja tempereeritud kvint (looduslikust puhtast kvindist väiksem umbes 2 tsendi võrra). Tempereeritud häälestus võimaldab oktaavi jaotada 12 võrdseks osaks – 12 tempereeritud pooltooniks, mille suurus on 100c (100 tsenti). Domineerivaks saab 18. sajandist seoses klahvpillide arenguga.
Meloodiline Harmooniline Tempereeritud
c1 0 0 0
cis 114 70 100
des 90 112 100
d 204 204 200
dis 318 274 300
es 294 316 300
e 408 386 400
f 498 498 500
fis 612 590 600
ges 588 632 600
g 702 702 700
gis 816 772 800
as 792 814 800
a 906 884 900
ais 1020 976 1000
b 996 1018 1000
h 1110 1088 1100
c2 1200 1200 1200

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]