Arutelu:Häälestus

Miks (tegelikult - kas peabki nii olema, et) tabelis tuleb as järel a ja ais järel a (ehk siis a on kaks korda)?--Ken 8. oktoober 2007, kell 21:35 (UTC)

Tabeli tegemisel kopeerisin ja ju siis ei kontrollinud üle.--Tiuks 8. oktoober 2007, kell 21:57 (UTC)

Inglise viki artiklis, millele link läheb, räägitakse ka häälestamisest (kuidas ja millega pille häälestatakse). Siin artiklist võiks siis ka sellest juttu olla. Adeliine 9. aprill 2008, kell 22:14 (UTC)

Häälestamisest on vaja ka eraldi artikleid aga siin võib häälestamisest ka juttu teha. --Tiuks 9. aprill 2008, kell 22:21 (UTC)

sõnal on ju tegelt ka muid tähendusi -- Ahsoous 22. juuni 2009, kell 23:28 (UTC)

Tõsi, aga pakun, et teised lähevad täpsustuslehele. Andres 25. juuni 2009, kell 05:50 (UTC)

Pythagorase ehk Lü ehk meloodiline häälestus

Mõõtintervallideks on oktav (1200c) ja looduslik puhas kvint (702c).

Harmooniline häälestus ehk naturaalne häälestus

Mõõtintervallideks oktav, looduslik puhas kvint ja suur terts (386c). Kasutati alates 16. sajandist seoses akordilise muusika arenguga.

Tempereeritud häälestus

Pikemalt artiklis Võrdtempereeritud häälestus

Mõõtintervallideks oktav ja tempereeritud kvint (looduslikust puhtast kvindist väiksem umbes 2 tsendi võrra). Tempereeritud häälestus võimaldab oktaavi jaotada 12 võrdseks osaks – 12 tempereeritud pooltooniks, mille suurus on 100c (100 tsenti). Domineerivaks saab 18. sajandist seoses klahvpillide arenguga.


	Meloodiline	Harmooniline	Tempereeritud
c¹	0	0	0
cis	114	70	100
des	90	112	100
d	204	204	200
dis	318	274	300
es	294	316	300
e	408	386	400
f	498	498	500
fis	612	590	600
ges	588	632	600
g	702	702	700
gis	816	772	800
as	792	814	800
a	906	884	900
ais	1020	976	1000
b	996	1018	1000
h	1110	1088	1100
c²	1200	1200	1200

Tõstsin selle jutu praegu välja. --Andrus Kallastu (arutelu) 18. detsember 2022, kell 00:41 (EET)[vasta]