Gustav Valgma

Allikas: Vikipeedia

Gustav Valgma (1935. aastani Gustav Weismann; 30. september 1917 Pärnu2. veebruar 1997 Tallinn) oli eesti kirjastustegelane, tõlkija ja publitsist.[1]

1950. aastate alguses oli ta Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsuse juhataja asetäitja. 1953. aasta juunist kuni 1954. aasta detsembrini oli ta Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse Peavalitsuse ülem.

EKP IX kongressil 1956. aastal valiti ta EKP Keskkomitee liikmeks.[2]

Ta oli Eesti Riikliku Kirjastuse direktor[3], hiljem kirjastuse Perioodika direktor.[4]

Ta on tõlkinud vene keelest eesti keelde õppekirjandust[5] ning koostanud kogumiku Teise maailmasõja ajal Venemaal nõukogude tagalas elanud eestlaste mälestustest.[6]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • V. I. Lenini teoste seitsmeteistkümnes köide eesti keeles. Eesti Kommunist, 8/1953
  • Sotsialistliku industrialiseerimise kongress. (ÜK(b)P XIV kongressi 30. aastapäevaks). Eesti Kommunist, 12/1955
  • Mõningaid raamatukirjastamise küsimusi. Polügrafist, 4/1958
  • Väliskirjanike teoseid eesti keeles. Tõe Hääl, mai 1959
  • Mis on revolutsiooniline kriis? Küsimused ja Vastused, 3/1963
  • Mida kujutab endast "Ühisturg"? (6 Lääne-Euroopa riigi blokist). Küsimused ja Vastused, 6/1963
  • Mis on varjatud tööpuudus? (Kapitalistliku tootmisviisi arenemisega kaasnev tööpuudus põllumajanduses). Küsimused ja Vastused, 9/1963
  • Mis on streigivõitlus? (Proletariaadi klassivõitluse vorm kapitalistlikus ühiskonnakorras). Küsmused ja Vastused, 11/1963
  • Millist osa etendavad poliitilised parteid sotsialistlikus ja kapitalistlikus ühiskonnas? Küsimused ja Vastused, 7/1965
  • Millises suunas areneb Araabia ÜV? Küsimused ja Vastused, 9/1965
  • Kas sotsialismi saab ehitada isoleeritult? Küsimused ja Vastused, 11/1965

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]