Granaadid

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on mineraalirühmast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Granaat


Granaadid
Granat, Madagaskar.JPG
Püroop Madagaskarilt.
Omadused
Keemiline valem A3B2(SiO4)3
Mineraaliklass saarsilikaadid
Värvus punane, roheline
Tihedus (g/cm³) 3,1...4,3
Kõvadus 6...7,5
Lõhenevus puudub
Süngoonia kuubiline
Punktigrupp kuubiline heksoktaeedriline
Murdepind karpjas
Läige klaasiläige
Kristallooptilised omadused
Reljeef kõrge

Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid, mille üldine keemiline valem on A3B2(SiO4)3, kus A on Ca, Mg, Fe2+ või Mn ning B on Al, Fe3+, Mn3+, V3+ või Cr3+.

Granaatide esinemine on eriti iseloomulik moondekivimeile, kuid nad on olemas ka mitmetes tardkivimites ning sekundaarsetena ka setteis. Granaatide rühm jagatakse järgnevaiks tähtsamaiks mineraalideks: püroop, almandiin, spessartiin, grossular, andradiit, uvaroviit ning hüdrogrossular. Need on isomorfsete ridade otspunktideks ehk esindavad teatud kindlat keemilist koostist. Sellised "puhtad" mineraalid on siiski väga harvaesinevad, mistõttu antakse granaatidele nimi vastavalt domineerivale "molekulaarsele tüübile". Granaadid jagatakse veel kaheks: püralspiidid ning ugrandiidid (nimed on tuletatud vastavate mineraalide nimede esimestest tähtedest). Sellise jaotuse loomise põhjuseks on kahe grupi segunematus. Esinevad sujuvad üleminekud ühest mineraalist teise püralspiidide siseselt ning ugrandiidide siseselt, kuid mingeid üleminekuid ühelt grupilt teisele ei ole.

Granaatide kõige iseloomulikumad värvused on punane ning roheline. Kristallid kuuluvad kuubilisse süngooniasse, mistõttu granaatide hulka kuuluvad mineraalid esinevad enamasti isomeetriliste terakestena. Kõvadus on Mohsi astmikul 7...8, mis võimaldab kasutamist abrasiivina. Kristallide tahkudel on klaasiläige. Lõhenevus puudub. Ilusamaid kristalle kasutatakse ka poolvääriskividena.

Granaate leidub peamiselt moondekivimeis, näiteks gneisis, kristalses kildas, marmoris, eklogiidis jne, aga ka tardkivimeis, peamiselt graniidis, pegmatiidis, peridotiidis ja kimberliidis. Et granaadid on suhteliselt suure kõvadusega ning keemilisele murenemisele küllaltki vastupidavad, siis leidub neid väga sageli setete ning settekivimite raskete mineraalide fraktsioonis. Näiteks magneesiumirikas granaat püroop on indikaatormineraaliks teemantide otsimisel, sest selle mineraali esinemine jõeliivas või muudes setetes viitab võimalikule kimberliittoru esinemisele lähikonnas, mis võib sisaldada teemante.