Glavlit

Allikas: Vikipeedia

Glavlit (vene keeles Главное управление по охране государственных тайн в печати, ГУОГТП, ГУОТ) oli 1922. aastal asutatud nõukogude ametlik tsensuuri- ja riigisaladuse kaitse organ.

Glavliti moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuni ühise tsensuuriorgani moodustamiseni 1922. aastal tegutses Nõukogude Venemaal mitu trükiste järelvalveametkonda: Trükiste Revolutsiooniline Tribunal (Ревтрибунал по делам печати), Vene SFNV Riiklike Trükiste Poliitosakond (Политотдел Госиздата РСФСР) ja Revolutsiooniline Sõjatsensuur (Революционная военная цензурa).

Vene SFNV (hiljem NSV Liidu) Glavlit, esialgse nimetusega Kirjanduse ja Trükiasjanduse Peavalitsus (Главное управление по делам литературы и издательств) moodustati Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 6. juunil 1922. Glavlit allus moodustamisest kuni 1933. aastani Vene SFNV ja NSV Liidu hariduse rahvakomissarile ja seejärel allutati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogule ja hiljem NSV Liidu Ministrite Nõukogule.

  • 1922. aasta Vene SFNV Hariduse Rahvakomissariaadi juures asuv Kirjanduse ja Trükinduse Peavalitsus (Главное управление по делам литературы и издательств при Наркомате просвещения РСФСР);
  • 1946. aastast NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklike ja Sõjasaladuste Kaitse Peavalitsus (Управление по охране военных и государственных тайн в печати при Совете министров СССР);
  • 1953. aastast NSV Liidu MN ja Trükistes Riiklike ja Sõjasaladuste Kaitse Peavalitsus (Главное управление по охране военных и государственных тайн в печати при Совете министров СССР);
  • 1966. aastast NSV Liidu MN ja Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus (Главное управление по охране государственных тайн в печати при Совете министров СССР).

Organisatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moskvas asunud Glavliti peavalitsusele allusid oblasti ja kraivalitsuses, millele allusid omakorda linna ja rajooniosakonnad, hiljem ka liiduvabariikide vabariiklikud valitsused.

Tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegevuses riigisaladuste kaitsel ja riigisaladuste ja riigi julgeolekut ohustavate andmete avalikustamise tõkestamisel trükistes lähtusid Glavliti allasutused Glavliti poolt regulaarselt koostatavatest nimekirjadest, mis algselt (1925. aastal) sisaldasid ca 16 lk teemasi, mille kohta ei tohtinud avaldada andmeid trükistes. Nõukogude võimu lõpuaastatel sisaldasid avaldamiseks keelatud keeluloetelud juba ca 400–500 lk teemade, kirjanduse ning autorite loendeid.

Keeluteemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimeste teemadena, mille kajastamist keelati nõukogude ajakirjanduses 1923-1924 aastatel oli nõukogude riigijuhtide liikumismarsuudid ja nende olme ja puhkepaikade kirjeldus. 1925. aastal avaldati Glavliti poolt tegutsemisjuhendina, märkega "Täiesti Salajane" juhend, kus loetleti põhiliste avalikustamiseks keelatud teemade loetelu ("Andmete loetelu, mis on kuulutatud riigisaladuseks ja NSV Liidu poliitilis-majanduslike huvide kaitseks ei kuulu avalikustamisele").

  • Statistilised andmed kodututest ja töötutest, valitsusasutustele toime pandud kontrrevolutsioonilistest kallaletungidest,
  • Võimuorganite kokkupõrgetest talupoegadega, koormiste ja maksustamisürituste läbiviimisel, samuti kokkupõrgetest kodanike töökohustuse täitmisele sundimisel,
  • Andmed kinnipidamiskohtade sanitaarolukorrast. Andmed medikamentide olemasolu kohta. Andmed meditsiiniabi osutamise kohta ikaldusrajoonides.
  • Andmed poliitilistest kuritegudest, süüdistatavate parteilisest kuuluvusest ja kõrgema karistusmääraga kohtuotsuste arvu oli keelatud avaldada.
  • Keelati trükkida igasuguseid artikkleid, märkusi ja kuulutusi milles pööratakse tähelepanu trükimaterjalide eelnevat ja järgnevat kontrolli läbiviivatele asutustele.
  • Keelati trükkida teateid töötusest ja näljast tingitud enesetappudest ja hullumistest.
  • Keelati avaldada andmeid Kremlist, Kremli müürist, sissepääsudest ja väljapääsudest Kremlist jms kaasaegseid ja ka ajaloolisi andmeid, enne Moskva Kremli komandandiga kooslõlastamist ja temapoolset nõusolekut.

1929. aastal täiendati keeluteemade nimekirja veelgi järgmiste teemadega:

  • Keelatud on avaldada andmeid rahutustest, streikidest, korrarikkumistest ja manifestatsioonidest jms., poliitilistest meeleoludest tööliste ja talupoegade seas (teateid veel natsionaliseeerimata ereettevõtetes toimuvatest streikdest võis avaldada).
  • Teated kukkupõrgetest talupoegadega.
  • Teated kulakute ja kodanlike nõukogude laialisaatmisest ja nende suhtes tarvitatud repressioonidest.
  • Teated sotsiaalselt ohtlike elementide administratiivkorra väljasaatmiste kohta, nii massilises, kui ka individiaalkorras.
  • Teated (artiklid, märked jms), mis diskrediteerivad trükimaterjalide eelnevat ja järgnevat kontrolli läbiviivatele asutuste tegevust, aga samuti materjalid mis avalikustavad tsensuuritöö viise ja meetodeid.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kaja Noodla. "Tsensuur Tartu Ülikooli raamatukogudes aastail 19441954." (Tsensor Eesti raamatukogus.) ERR toimetised 2: Uurimusi eesti raamatukogunduse ajaloost, 3. Tallinn 1991.
  • Viktor Grünberg. "Jumal juhib… Glavlitti." – Maaleht 29.05.2003 [1]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]