Francis Picabia

Allikas: Vikipeedia
Francis Picabia.jpg

Francis Picabia (22. jaanuar 1879 Pariis30. november 1953 Pariis) oli prantsuse avangardistlik kirjanik ja kunstnik. Ta avaldas mõju dadaismi ja sürrealismi kujunemisele.

Francis Picabia sündis Pariisis prantslannast ema ja hispaania-kuuba päritolu isa, kes töötas Kuuba saatkonnas, perekonda. Tema ema suri tuberkuloosi kui ta oli seitsme aastane.Tänu oma isa aristokraatlikele Hispaania juurtele ning olles rahaliselt sõltumatu õppis Picabia Fernand Cormon´i käe all École des Arts Decoratifs´s 1890. aastatel.

Picabia müüs maha oma margikollektsiooni ning saadud raha eest laskis ta oma isale kuuluvatest originaalmaalidest teha koopiad, samal ajal müües maha orignaalid. Fernand Cormon võttis ta oma kunstiakadeemiasse, kus kunagi Van Gogh ja Toulouse-Lautrec olid samuti tudeerinud kunsti. 20-aastaselt hakkas ta end elatama iseseisvalt maalimisega.

Oma karjääri alguses aastatel 1903-1908 oli ta väga mõjutatud impressionist Alfred Sisley´st. Väikesed kirikud, teed, Pariisi katused, kaldapealsed - need olid tema varajaste maalide põhiteemad.

Alates 1909. aastast tuli ta töödesse mõjutusi kubistidelt. Samal aastal abiellus ta Gabrielle Buffet´ga.

Umbes 1911. aastal liitus ta Puteaux nimelise kunstirühmitusega, seal sai ta sõbraks kunstnik Marcel Duchamp´i ja Guillaume Apollinaire´ga. Teised rühma liikmed olid veel Albert Gleizes, Roger de La Fresnaye, Fernand Léger ja Jean Metzinger.

Aastal 2003 müüdi oksjonil Picabia maal, mis kuulus André Bretonile, 1,6 miljoni USA dollari eest.

1910 tutvus ta Marcel Duchampiga, kes avaldas tema edasisele loomingule suurt mõju.

1912 asutas ta koos Duchampi, Albert Gleizesi, Juan Gris' ja Jacques Villoniga rühmituse Section d'Or.

1916 hakkas ta Barcelonas välja andma dadaistlikku ajakirja 391.

1921 loobus dadaismist ja 1925 pöördus tagasi figuratiivse maali juurde.

1930. aastatel sõbrunes Gertrude Steiniga.

Picabia on maetud Montmartre'i kalmistule.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]