Feliks Tõnuri
Feliks Tõnuri (20. november 1921 Tallinn – 23. november 1990 Tallinn) oli eesti tennisist.
Ta lõpetas 1941. aastal Tallinna 2. Keskkooli, võttis Punaarmeesse mobiliseerituna Leningradi kaitstes luurajast kaardiväevanemana osa teisest maailmasõjast ja õppis hiljem Tallinna Polütehnilises Instituudis majandust.[1][2]
Tõnuri kuulus Dünamo spordiseltsi, tõusis tennisistina esile 1940. aastal, võitis Eesti meistrivõistlustel aastatel 1945–1951 paarismängus 2 kuld-, 7 hõbe- ja 2 pronksmedalit ning üksikmängus 1 hõbemedali, võistles 12 korda Eesti koondises. Ta tegutses kohtuniku (1947. aastast vabariiklik kategooria) ja treenerina, töötas kauplusejuhataja ja Kadrioru tennishalli administraatorina.[1]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema kaksikvend Harry Tõnuri oli tennisist ja muusikapedagoog, tütar Annika Tõnuri oli ooperilaulja, pianist ja pedagoog.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Tõnuri, Feliks - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 30. detsembril 2023.
- ↑ "Spordileht 20 november 1981 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 30. detsembril 2023.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Biograafia ESBL-is