Errol Harris
Errol Eustace Harris (19. veebruar 1908 – 21. juuni 2009) oli Lõuna-Aafrika päritolu Ameerika Ühendriikide filosoof.
Errol Harrise filosoofia kritiseerib empirismi tunnetusteoreetilisi baaseeldusi, kasutades loogika ja metafüüsika vahendeid ning otsides loodusteaduse terviklikku käsitlust eri teadusharude (nt füüsika, bioloogia ja eksperimentaalpsühholoogia) filosoofilisest analüüsist. Filosoofia ajaloo töödes keskendub Harris Spinoza ja Hegeli filosoofiale, viimasest lähtuvalt kujundab metafüüsika, mida on hiljem nimetatud "dialektiliseks holismiks".[1]
Eesti keeles on avaldatud Harrise 1991. aasta teos "Universum ja inimene", milles ta esitab argumente antroopsusprintsiibi tugeva käsitluse poolt.
Filosoofiahariduse omandas Harris Rhodesi Ülikoolis, Oxfordi Ülikoolis ja Witwatersrandi Ülikoolis, sai 1950. aastal doktorikraadi ja töötas 1953. aastast filosoofiaprofessorina. Hiljem oli Harris filosoofiaprofessor Yale'i Ülikoolis, Connecticuti Kolledžis USA-s, seejärel Edinburghi Ülikoolis Šotimaal, Kansase Ülikoolis ja aastatel 1966–1976 Northwesterni Ülikoolis, kuni jäi pensionile.
Elu viimased aastad veetis ta oma kodus Inglismaal ning suri 21. juunil 2009, olles elanud 101-aastaseks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ James Schofield (2017). "Dialectical Holism: The Lost Metaphysics of E. E. Harris" (PDF).