Eritakistus

Allikas: Vikipeedia
Suuruse nimi Eritakistus
Suuruse tähis ρ (kreeka täht roo)
SI ühiku nimi oommeeter
SI ühiku tähis Ω•m)

Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust. Eritakistus sõltub aine keemilisest koostisest ja struktuurist ehk aatomite paiknemise viisist. Metallide eritakistus on tingitud elektronide põrkumisest metalli kristallistruuriga (põrkumiste arv sõltub ka temperatuurist), samuti kristallivõre defektidest ja võõrainete aatomite sisaldusest.

Aine (materjali) eritakistust defineeritakse ühikulise pikkuse ja ristlõike pindalaga keha elektritakistusena. SI pikkuse ühik on meeter (m), pindala ühik ruutmeeter (m2) ja takistuse ühik oom (Ω). Seega on aine eritakistus 1 m pikkuse ja 1 m2 suuruse ristlõike pindalaga keha takistus oomides. Selle määratluse kohaselt saame ühikuks Ω • m2/m ehk (pärast taandamist) Ω•m, s.o oom-meeter.

Metallide korral kasutatakse sageli eritakistuse ühikut Ω • mm2/m, kusjuures 1 Ω • mm2/m = 1•10‒6 Ω•m = 1 µΩ•m. Materjali eritakistus võrdub siis sellest materjalist 1 m pikkuse ja 1 mm2 ristlõikega juhtme takistusega (näiteks vase puhul 0,0178 Ω).

Ainete liigitus eritakistuse ρ järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eritakistuse alusel liigitatakse aineid juhtideks, pooljuhtideks ja dielektrikuteks:

  • juhid: ρ < 10−6 Ω•m;
  • pooljuhid: ρ = 10−6…108 Ω•m;
  • dielektrikud ehk mittejuhid: ρ > 108 Ω•m.

Liikide piirid on tinglikud ja võivad eri andmeallikates olla teistsugused.

Ainete eritakistus ja takistuse temperatuuritegur
(temperatuuuril 20 °C) [1]
[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aine Eritakistus Takistuse temperatuuri-
tegur 1/K
Ω • m Ω • mm2/m
Hõbe 1, 1,587•10‒8 0,01587 3,8•10‒3
Vask (puhas) 1,587•10‒8 0,01678
(kaablivasel 0,0178)
3,9•10‒3
Kuld 2,214•10‒8 0,02214 3,7•10‒3
Alumiinium 2,65•10‒8 0,0265 3,9•10‒3
Volfram 5,28•10‒8 0,0528 4,4•10‒3
Nikkel 6,93•10‒8 0,0693 6,0•10‒3
Valgevask (messing) 7•10‒8 0,07 1,6•10‒3
Plaatina 1,05•10‒7 0,105 3,81•10‒3
Raud, teras, malm 1•10‒7…2•10‒7 0,1…0,2 5,6•10‒3
Plii 2,08•10‒7 0,208 4,2•10‒3
Konstantaan 5•10‒7 0,5 1•10‒5
Elavhõbe 9,6•10‒7 0,96 0,9•10‒3
Nikroom (nikli ja kroomi sulam) 1,5•10‒6 1,5
Grafiit 8•10‒6 8 ‒2•10‒4
Germaanium 4,6•10‒1 4,6•105
Vesi (destilleeritud) 1•104 1•1010
Puit (kuiv) 1•104…1•1010 1•1010…1•1016
Polüpropüleen 1•105 1•1011
Paber 1•109…1•1011 1•1015…1•1017
Portselan 1•1012 1•1018
Klaas 1•1010…1•1015 1•1016…1•1021
Kvartsklaas 7,5•1017 7,5•1023

Juhtme takistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui on teada juhtme materjali eritakistus \rho, juhtme ristlõike pindala A=\pi\cdot\frac{d^2}{4} (d ‒ ümarjuhtme läbimõõt) ja juhtme pikkus l, saab arvutada juhtme takistuse valemiga

 R=\rho\cdot\frac{l}{A}.

Erijuhtivus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eritakistuse pöördväärtus on erijuhtivus, tähis γ (gamma) või σ (sigma): γ = 1/ρ, mõõtühik siimens meetri kohta (S/m).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elekter

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data. 90. Auflage. CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009