Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.
Arhiiv | Arhiivi sisukord		Alusta uut teemat

Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.

Kriipsuõigus

Kui mingi väljaanne, olgu see siis Komsomolskaja Pravda, Postimees või Reuters, avaldab artikli, ja kasutab pealkirjas nt lühikesi kriipse (-) — kui õigustatud on sellisel juhul "parandasin skripti abil kriipsud" kaudu viites pealkirja muutmine, ja mil viisil on see "parandatud" pealkiri hiljem leitav (näiteks, kui aadress muutub)?—Pietadè (arutelu) 15. märts 2017, kell 15:51 (EET)

Minu meelest ei tohiks pealkirju parandada. See on autori võõrandamatu õigus käia oma loominguga ümber just nii, nagu ta soovib. Rääkimata siis sellest, et viimane võib olla taotluslik. --kanakukk (arutelu) 15. märts 2017, kell 16:28 (EET).

Vene keeles tiree pikkus pole määratud ja neid võibki olla kolmes pikkuses, seega vene keele puhul ma küll nende kallale ei läheks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. märts 2017, kell 16:46 (EET)

Muidugi ei tohi pealkirju parandada. Andres (arutelu) 15. märts 2017, kell 18:41 (EET)

No jah, just tüpograafia puhul on see suur küsimus. Mõned pealkirjad on trükitud näiteks  n õ n d a  — mida siis? (Kriipsu pikkust muutudes artikli otsimisega probleeme ei ole, ja autoriõigust see ei puuduta, sest ei ole üldse kindlaks määratav, kas autor ise selle kriipsu pikkuse kohta otsustas, või mingi toimetaja hiljem. Või mingi poolgraafik kuskil trükikojas, keda ei leia enam kunagi.) --Mmh (arutelu) 16. märts 2017, kell 18:27 (EET)

Pealkirja sõrendamine on ju kirjastiil, autori selge tahteavaldus ja seadustähe kaitse all. Mida siin arutada on?

Ma ei saa aru, kuidas toimetaja v trükikoja poolgraafik asjasse puutub? Iseenesest on muidugi õige, et presidendi etteloetud kõne autor ei ole alati otsast lõpuni tema ise, aga kui üleriiklise levikuga päevalehe artikli all on 1 (üks) autor, siis ei ole minu meelest mõtet küll hakata oletama, kas äkki toimetaja on pealkirjaga omatahtsi ümberkäinud. Seda enam, et see ei puuduta meie subjektiivseid õiguseid. --kanakukk (arutelu) 19. märts 2017, kell 14:21 (EET).

Lehetoimetajad panevadki ise pealkirju ja muudavad teksti. Asi pole selles. Lihtsalt pealkirju tuleb esitada nii, nagu nad on avaldatud. Andres (arutelu) 19. märts 2017, kell 16:11 (EET)

Leian, et kui artiklis on kirjavead/stiilivead vms, siis ei pea Vikipeediasse sama vigaselt sisestama. Pelmeen10 (arutelu) 24. märts 2017, kell 15:35 (EET)

Räägitavasti juhtus nõuka ajal NO Eesti trüki kojas järgmine lugu: ajalehe esiküljel, oktoobripöörde aastapäeva tähistama mõeldud artikli hüüdlause (à la, vankumatult me seisame) taga olev kremli müür oli laduja/trükkali või kelle iganes, süül sattunud olema mitte-vankumatult kaldu — kas sel puhul tegemist edastamist mittevääriva apsuga, ja kes otsustab?—Pietadè (arutelu)

Artikli sisu refereerimisel ei ole tarvis vigu üle tuua, aga artikli pealkirjas tuleb viga säilitada. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 19:32 (EET)

Igaks juhuks ütlen, et mulle on õpetatud, et versaalis ehk suurtähtkirjas pealkirjad tuleb siiski harilikku kirja panna. Olen nii teinud. Kuriuss 5. juuni 2017, kell 23:33 (EEST)

Suurtähed ise on erinevad: toodetavad mitmeti, kas Shift klahvi all hoides, Caps Lock klahviga, jne, või siis käsuga "All Caps", viimasel juhul, nt kopeerides AA pdf failist, võib saada tulemuseks, nt: PeAlkiRi, vms... —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 17:37 (EEST)

§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel

§ 19.  Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel
 Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
 1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
 2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
 3) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;
 4) päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele;
 5) teose reprodutseerimine õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil ulatuses, mis vastab õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärkidele;
 6) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele suunamine puuetega inimeste huvides viisil, mis on otseselt seotud nende puudega, tingimusel et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Autori nõusolekuta ei ole lubatud reprodutseerida, levitada ja kättesaadavaks teha teost, mis on spetsiaalselt loodud puuetega inimeste jaoks;

Kuidas sellest paragraafist tulenevate õiguste kasutamisega Vikipeedias siis ikkagi on? Mittevaba sisu kriteeriumite lugemine ei teinud eriti targemaks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. märts 2017, kell 16:01 (EEST)

Mõnevõrra targemaks teeb muidugi selle lehe arutelulehe lugemine. Eestikeelses Vikipeedias selliseid teoseid tohtima motiveeritud mahus kasutada, Commonsisse laadida mitte - Vikipeedia puhul saab apelleerida mitteärilisele kasutamisele, Commonsi puhul mitte. Samas peab selliste materjalide kasutamisel järgima WMFi litsentseerimispoliitikat, mille järgi mittevabade materjalide kasutamine peab olema minimaalne ja sellised failid vastavalt märgistatud. Daniel Charms (arutelu) 27. märts 2017, kell 16:50 (EEST)

Niisiis tohin võtta näiteks enwikist fair use-i alla kuuluva pildi ning selle antud põhjendusega (st lisades pildi infosse selle põhjenduse) üleslaadida? - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. märts 2017, kell 18:40 (EEST)

viide allikale:

Autoriõiguse seaduse 
IV. peatükk AUTORI VARALISTE ÕIGUSTE TEOSTAMISE PIIRAMINE (TEOSE VABA KASUTAMINE) 
2. TEOSE KASUTAMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA JA TASU MAKSMISETA
https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016020?leiaKehtiv#para19

mh, mis on USA serveritesse topitud ja osaliselt korrastatud infol pistmist Eesti seadusandlusega, mida otseselt ei kata rahvusvahelised kokkulepped? suwa 27. märts 2017, kell 20:15 (EEST)

Mõne arvates on kõige kõrgem seadus USA-l, muud midagi. Pelmeen10 (arutelu) 27. märts 2017, kell 20:22 (EEST)

Viidatud § 19 Vikipeediat väga oluliselt ei puuduta, kuna Vikipeedia ei lange ühegi punktides 2-6 nimetatud kategooria alla. Ta ei ole teadusväljaanne (ei avalda esmaseid teadustulemusi), ei ole õppeotstarbeline (teda saab õppimiseks kasutada, kuid see ei ole tema põhifunktsioon), ei ole õigusemõistmise ega avaliku julgeoleku tagamise organ, ei ole mõeldud eelkõige puuetega inimestele ega keskendu ka päevauudiste kajastamisele. (Kahtlejad võiksid lugeda inglisviki teksti "What Wikipedia is not").

Ainus osa, mis katab nii Vikipeediat kui ka ükskõik keda muud, on tsiteerimine, millega seoses tekitavad vaidlusi tsitaadi mõiste erinevad tõlgendused. Õiguspärase tsiteerimise piirid Eestis ei ole seadustes fikseeritud ning selle kohta pole ka kuigivõrd kohtulahendeid, mis olukorda selgitaksid. Parim kättesaadav ligikaudne orientiir on kunagine Ajalehtede Liidu liikmete omavaheline kokkulepe, et uudiseid võib otseselt tsiteerida kuni kolme lause ulatuses (edasi võis tekst jätkuda refereeringu ja kommentaariga).

Kindel on see, et teost tervikuna "tsiteerides" rikutakse autoriõigust ka siis, kui teos on lühike - tsitaat peab olema osaline ja, nagu seadus ütleb, "motiveeritud mahus". Seega oleks autoriõigusega kaitstud haikude tsiteerimisest Vikipeedias mõistlik hoiduda. (Nt Kivisildnik on protesteerinud valjult enda haiku "tsiteerimise" vastu õpikus talle kui autorile piisava tasu maksmiseta.) Teisalt - motiveeritud mahus tsiteerimine on vaba sõltumata sellest, kas see autorile meeldib või ei. Kui ohtralt emotsioone tekitanud definitsioonide teemat meenutada, siis teise teatmeteose pikemast artiklist ühe lause tsiteerimine, mille aluseks on vajadus säilitada definitsiooni korrektne sõnastus ja terviklikkus, on autoriõigusega kooskõlas. Ühelauselise artikli tervikuna tsiteerimine seevastu ei ole hea mõte, kui selleks pole väga selget otsest vajadust. Ent kui tsiteerimise käigus ei rikuta seaduse nõudeid, siis ei saa autoriõiguse omanik seda keelata. Vikipeedias lühiartiklite vorpimine pelgalt tsitaatide abil, kui tsiteeritakse korektselt, on üsna halb stiil ja ei anna entsüklopeedilist lisaväärtust, mille aluseks peaks olema eri allikate kokkuvõtmine ja kõrvutamine - aga ebaseaduslik see ei ole.

Kokkuvõttes: tsiteerida võib, aga parem oleks seda teha minimaalses vajalikus mahus ning kahtluse korral piirduda refereerimisega. Samas tuleks mõlemal juhul korrektselt allikale ja autorile viidata (mitte üksnes lingiga, sest lingist ei ole näha teksti autorit ega alati isegi pealkirja) ning meeles pidada, et kopeerimine ilma jutumärkideta ei muuda tsitaati veel refereeringuks. Mingeid muid seaduslikke erandeid see paragrahv Vikipeediale ei anna. Mõnes riigis, nt Poolas, on entsüklopeediatele või teatmeteostele seaduses eraldiseisev erand kehtestatud, aga minu teada pole seda võimalust Eestis isegi mitte arutatud. Kui tahate, tehke ajakirjanduses avalik ettepanek ja algatage poliitiline debatt. --Oop (arutelu) 3. aprill 2017, kell 15:19 (EEST)

Väike ääremärkus ka "USA serverite" teemal, mis vikipedistides alatasa segadust tekitab. Wikimedia Fondi põhimõtteline otsus on olnud, et iga üksiku projekti tegevus peaks alluma kahe riigi seadustele: USA, kus asuvad Fond ja serverid (suuremas osas), ning projekti/kasutaja asukohariik. See on väga pragmaatiline otsus, sest kõigi maailma riikide seadusi korraga täita ei ole lihtsalt võimalik, aga need kaks puutuvad alati asjasse.

Projektikogukondadele on jäetud õigus teha mittevaba (=mitte täisvaba, mittevabaks loetakse kõik, mida ei tohi kasutada igas mõttes vabalt) sisu kasutamises erandeid, aga need kehtivad ainult üksikprojekti piires ja teistesse üle ei kandu. (Nt venes ja inglises lubatu ei ole automaatselt lubatud ka Eestis.) Eesti Vikipeedias on siiani jõutud hääletusel kokkuleppele vaid ühe erandi asjus, mis puudutab panoraamivabadust: Eesti seadus lubab alaliselt avaliku kunsti pilte kasutada Vikipeedias ning ka lugejad saavad neid edasi pruukida, aga ainult mitteäriliselt, seega otsustati lubada Eestis tehtud avaliku kunsti fotode kasutamist eestikeelses Vikipeedias. See otsus ei kata Lätit, USAd ega Indoneesiat. (Nt Läti vikiekspeditsiooni materjalide kasutamise üle on juba küllalt vaieldud, konsensust ilmselgelt ei ole.) Kui inglise Vikipeedias kasutatakse fotot õigustatud kasutuse (fair use) erandi alusel, siis meil sellist erandit pole ja Eesti seadus selleks luba ei anna; foto võib olla kasutatav muudel põhjustel (nt kui fotograaf on andnud loa, foto on avalikus omandis vms), aga automaatselt seda eeldada ei maksa. --Oop (arutelu) 3. aprill 2017, kell 15:19 (EEST)

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 46 järgi on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste [ning nende asutuste] ja ametiisikute poole ning et vastamise korra sätestab seadus ("Avaliku teabe seadus", "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus", "Tsiviilkohtumenetluse seadustik", "Kriminaalmenetluse seadustik" ja äkki veel mõni). PS § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Riigikohtu halduskolleegium on 02.11.2015 haldusasjas 3-3-1-22-15 p-s 14 sedastanud järgmist: asutuse poolt isikule antav teave ei tohi olla eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne. Eksitav teave võib panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel. Riigikohtu halduskolleegium on oma otsuses 08.06.2016 haldusasjas 3-3-1-12-16 eelnevat korranud ning täpsustanud, et ka siis, kui isikul teabe saamiseks nõudeõigust ei ole, võib isik nõuda, et talle asutuse poolt antav teave ei oleks eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne. Eksitav teave, eriti soovitused ja juhtnöörid, võivad panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel.

Neptuunium, oma küsimustega on tark tegu pöörduda Justiitsministeeriumi poole (võib ka e-kirja teel), mille põhimääruse punkt 9 märgib, et nimetatud riigiasutuse ülesandeks on kureerida autoriõiguste valdkonda. Kui nende antav vastus pöördujale tundub nõrkadel alustel olevat, siis on viimasel õigus pöörduda halduskohtusse (riigilõiv 15 üleliidulist raha) kohustamiskaebusega toiming sooritada. Viimast saab teha ka e-toimik.ee vahendusel. Teine võimalus on muidugi autoriõigustega kaitstud materjali netti postitada ja siis iseenda peale kuriteokaebus esitada. "Kriminaalmenetluse seadustiku" § 6 järgi on uurimisasutus v prokuratuur kohustatud toimetamata kriminaalmenetlust, et välja selgitada, kas on toimepandud kuritegu. Kui kuriteokoosseisu ei leita, siis on seaduses lünk või oled teoste vaba kasutamise sätetest õigesti aru saanud.

Ma ei saa aru sellest küsimusest, kas netis tuleb järgida õiguskorda, kui server asub USAs ja mina ise Eestis. Vastus on loomulikult jaatav. YouTube blokeerib päris kindlasti autoriõigustega kaitstud materjali, mis on loodud Eestis. Mis rikkujast edasi saab, ei tea. Aga äkki mõni meie riigiasutus oskab öelda, et kas võetakse tsiviil- või kriminaalvastutusele, millise riigi seaduste järgi, kas kohaldatakse väljasaatmist teise riigi kohtu alla jnejne. Küsimise aluseks ikka seesama PS § 46.

Kas et.wikipedia.org veebilehel esitatu peab vastama Eesti seadustele. Jah! Sama lugu on ka kõigi teiste projektidega. Ei saa nii olla, et ru.wikipedia.org võib rahulikult vahendada lapspornot, autoriõiguste rikkumisi, kaughasartmänge jms. Vt ka nt en:Websites_blocked_in_mainland_China, en:Internet_censorship_in_Russia, en:Internet_regulation_in_Turkey. Näiteks Eestis blokeeritakse Maksu- ja Tolliameti nõudmisel hasartmängu võimaldavad veebilehed, kellel puudub õnnemängudeks vastav luba, serverid asuvad loomulikult Eestist väljas (vt "Hasartmänguseadus" § 56, blokeeritud ebaseadusliku kaughasartmängu serverite domeeninimed, blokeeritud saidi teade, vt nt 10bet.com), vist ka lapspornot, kiire guugeldamine sobivat ajakirjandust välja ei toonud.
--kanakukk (arutelu) 5. aprill 2017, kell 02:59 (EEST).

Kas keski võiks selle serverite asukoha(usa+2) ja õigusruumilise alluvuse, lisaks ka siinse wiki kogukonna kokkulepped kirjutada Eestikeelne_Vikipeedia sisse nõnda, et kõik tutvujad saaksid kohe algusest üheselt arusaadava pildi ja arusaama ette? suwa 12. aprill 2017, kell 14:07 (EEST)

Eestis peab välisriikide autorite õiguseid austama, sest "Autoriõiguse seadus" (AUTÕS) ütleb, et "Autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele, mida tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule" (AUTÕS § 3 lg 1 p 3). Selline lepe on näiteks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon. Autoriõiguse rikkumine on mõnel juhul karistatav, sest Eesti Vabariigi karistusseadustikus (KARS) on märgitud, et: "Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning: /---/" (KARS § 7 lg 1). Teisal juhul on autoriõiguste rikkumine vaidlustatav üksnes tsiviilhagiga, st politsei ja prokuratuuri abi ei ole.

Teema jätkuks üks lahend teose vaba kasutamise kohta: Riigikohtu tsiviilkolleegium 27.02.2017, tsiviilasjas 3-2-1-159-16. --kanakukk (arutelu) 26. juuni 2017, kell 22:31 (EEST).

Mustandi nimeruumi loomine

On ettepanek luua eestikeelsesse Vikipeediasse samuti mustandi nimeruum. Praegu saab artiklite jms poolikuid tööversioone hoida kasutajate alamlehekülgedele, aga see protsess võiks olla lihtsam ja selgem, kui mustandite tarbeks on eraldi nimeruum. Selline nimeruum on olemas ka nt ingliskeelses Vikipeedias. Arvamused? Ivo (arutelu) 29. aprill 2017, kell 17:40 (EEST)
Poolt suwa 30. aprill 2017, kell 00:10 (EEST)
Poolt Daniel Charms (arutelu) 30. aprill 2017, kell 09:17 (EEST)
Erapooletu Mulle meeldib rohkem, kui iga kasutaja hoiab oma sodi ja eksperimente oma kasutajalehe alamlehtedel. Siis on kuuluvusega kõik selge. Mustandi nimeruum oleks koht, kuhu igasugu kraam aastateks unustada. Ja kuna mustand on avalikus ruumis, siis peaks see olema kõigi oma – igaüks võib sellega teha mis tahab. Katseks kustutasin maha Suwa tehtud kritselduse (millest ta arvas, et see on mustandi nimeruumis, ehkki tegelikult oli artiklite all) ja kohe oli kisa taevani. Cumbril 3. mai 2017, kell 22:34 (EEST)
Erapooletu Pigem võiks koolitööd olla mustandi nimeruumis. Ma kaldun ka arvama, et kui mustand on avalikus ruumis, siis peaks see olema kõigi oma. --Tiia (arutelu) 3. mai 2017, kell 23:03 (EEST)
Poolt Tundub, et siiski on asjalik. Kui ikka unustatakse kauaks ajaks ja reeglid on olemas, siis pole probleemi. --Tiia (arutelu) 4. mai 2017, kell 03:54 (EEST)

Kui mustandi nimeruum on kõigi oma, siis milleks midagi sinna panna? Andres (arutelu) 4. mai 2017, kell 00:08 (EEST)

Sama siin. Kui mustand on sisuliselt kõigile muutmiseks avatud, siis sama hästi võib asja kohe artiklisse panna. Vahet ju poleks: üks poolik lehekülg, mida kõik muuta saavad. Redigeerimiskonfliktid ja asjatu frustratsioon on garanteeritud.

Kasutaja alamlehekülgedele saab asju sisuliselt igaveseks unustada (ja õigusega). Mustandite puhul saame seada miskid ajalised reeglid. Ivo (arutelu) 4. mai 2017, kell 03:30 (EEST)

Tehtud :) --Framawiki (arutelu) 5. juuni 2017, kell 22:45 (EEST)

Tervitamismall

Protesteerin tervitamismalli kasutamise vastu. Minu meelest ei tohiks seda ilma konsensuseta teha, sest tervitus läheb siis justkui meie kõigi poolt. Kui keegi väga tahab just seda sõnastust kasutada, kopeerigu siis see endale ümber. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 15:36 (EEST)

See pole isegi mitte eesti keeles. Millega tutvuda? Väärakas lause.146.255.183.4 5. mai 2017, kell 15:53 (EEST)

Vikipeedias on hulk selliseid asju, mille suhtes on praktiliselt kõik nõus. Näiteks eesti õigekeelsusreeglite järgimine artiklites, KNAB-ist lähtumine jms. Teisalt on hulk selliseid asju, mille suhtes on inimestel eri arvamused ja kus igaüks talitab omamoodi. Näiteks viitemallide kasutamine, viidete vormistamine. Tervitusmalli kasutamine käib nende teiste asjade alla. Kui lugeda kõnealuse malli arutelulehekülge, siis ei ole näha, et selles küsimuses kuskilt otsast konsensus valitseks. Nii ei saa nõuda, et kui konsensust ei ole malli kasutamise suhtes, siis ei tohi malli kasutada. Sest konsensust pole ka malli mittekasutamise suhtes. Andres, tee hääletus, ja kui enamik arvab, et ei tohi tervitusmalli kasutada, siis on asi otsustatud. Mul isiklikult pole tervitusmalli kasutamise vastu otseselt midagi, ehkki saan aru, et mõnes olukorras on seda parem mitte teha. (Malli sõnastus on omaette teema.) Cumbril 5. mai 2017, kell 16:14 (EEST)

Minu põhjendus on see, et kui tervituses kasutatakse malli minu tahte vastaselt, siis ma tunnen, et mina olen vastu minu tahtmist tervitajate hulk arvatud. Malli kasutamine teeb tervitaja just nagu kõigi teiste esindajaks.

Mis aga puutub õigekeelsusse, siis see minu meelest konsensust ei vaja, sest õigekeelsus oleks vajalik isegi siis, kui keegi meist seda ei pooldaks. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 17:06 (EEST)

Mina nii ei tunne, et kui keegi kedagi arutelulehel tervitab, siis ta tervitab ka minu nimel. Arvan, et ta tervitab enda nimel – tema nimi ju seisab all, mitte Vikipeedia nimi. Kui robot saadaks kõigile automaatselt teate, siis see oleks Vikipeedia nimel. Cumbril 5. mai 2017, kell 17:25 (EEST)

Mina arvan ka, et tervitan oma nimel. Samas ma igat ühte ka ei tervita. Kõik oleneb sellest, mis kaastööd teeb ja kuidas. Vahel lisan malli Tere ja enda kommentaari lisaks. Mõtlen sellest seisukohast, millise malliga ma saan uut kaastöötajat. kõige paremini aidata. --Tiia (arutelu) 5. mai 2017, kell 17:42 (EEST)

Olen kategooriliselt tervitamismalli kasutamise poolt. Terve kogukonna esindajaks ei tee ju uustulnuka silmis tervitajat mitte mall, vaid tervitamise fakt kui selline ning asjaolu, et uustulnukas ylejäänud kogukonda ei tunne. Malli kasutamine võimaldab kõigil tagada, et neid esindatakse viisil, millega nad nõus ja rahul on (või vähemalt lepivad). Vaidlusaluse malliga ma isiklikult siiski rahul ei ole, kuna lisaks keelevigadele jääb selles kõvasti puudu põhjalikkusest. Daniel Charms (arutelu) 5. mai 2017, kell 17:32 (EEST)

Arvan, et Andres mõtleb, et kui kellelegi arutelulehele malliga ports juhiseid panna, siis see inimene võib tunda, et teda patroniseeritakse või et sellega näidatakse talle, et ta on keegi, kes ise ei suuda juhiseid leida vms. Ja tõsi on, et kuna Vikipeedias on inimesi igas vanuses ja kogemustepagasiga, siis on veidi imelik küll, kui kooliõpilane õpetab arutelulehel mõnd temast palju vanemat ja haritumat inimest. Aga ma arvan, et tervitusmalliga pandavat juhisteportsu – kui see on korrektse sõnastusega ja informatiivne – võetakse nagu ebaisiklikku ja poolautomaatset tervitust, mida see ju ongi. Kasutajad on piisavalt targad, et seda ignoreerida, kui neil sealt midagi võtta pole. Nagu keegi ütles, siis paljud veebifoorumid saadavad kasutajaile sellise automaatse tervituse, Vikipeedia tervitusmalliga pandud tervitus sobitub sellesse tuttavasse kogemusmustrisse. Patroniseerimine ja liigagar abistamine toimub pigem ilma tervitusmallita. Cumbril 5. mai 2017, kell 19:28 (EEST)

Seda ma olen nüüd õppinud, et ma olen arvatavasti erandlik selles, et mind palumata õpetusports häirib. Praegu ma räägin sellest, et malli kasutamine jätab mulje, et sõnad ei tule selle poolt, kes malli kasutab, vaid muu hulgas ka minu poolt. Kui keegi kirjutab ilma mallita, siis on vähemalt sõnad tema poolt.

Malli tekstis on raske (kuigi võib-olla võimalik) kokku leppida, aga see on võimatu, kui keegi leiab, et malli ei tohiks üldse kasutada ning keegi ei tohiks teda tervitades esindada. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 22:52 (EEST)

Kuigi ajaoost on näha, et kasutati malli, siis tegelikult jääb tekst nagu oleks ise kirjutatud. Mallil on 3. ülesannet

1. tervitus
2. lingid juhenditele
3. juhend allkirjastamiseks, sest algajad ei oska algul allkirjastada ja pidevalt tuleb aruteludes õpetada.

Ma ei tea, miks sul on tunne, et see tuleb sinu poolt. Allkiri on ju olemas ja mall pole meie vormis. Hetkel on sõnastust parandatud aga kui kellelgi on veel sõnastamise mõtteid, siis andke teada. --Tiia (arutelu) 5. mai 2017, kell 23:17 (EEST)

Kui keegi kasutab sõnastust "Tere tulemast Vikipeediasse, kasutaja", siis ka ei tule sõnad tema poolt, ta on arutelulehele kopeerinud ühe väga kulunud väljendi. Kui ta ise tervituse sõnad välja mõtleks – vot siis tuleks need tema poolt. Keeruline juhtum, kui keegi tunneb, et mingite sõnade kasutamisel räägitakse ka tema eest. Cumbril 5. mai 2017, kell 23:28 (EEST)

Ei, mitte sõnade, vaid malli. Kas või kopeerige mallist, aga palun ärge kasutage malli. See on ikkagi näha, et malli on kasutatud. Andres (arutelu) 6. mai 2017, kell 00:17 (EEST)

Malli kasutamist on näha ainult juhul kui kasutaja vaatab lehe ajaloost konkreetse muudatuse detaile (miks ta seda tegema peaks?). Lihtsalt lähtekoodi vaadates pole malli {{subst:teretulemast}} kujul näha. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 6. mai 2017, kell 00:32 (EEST)

See on täiesti minu isiklik arvamus, aga pean malliga tervitamist sobimatuks. Ma ise sain esimesel-teisel päeval pärast tehtud tööd Andreselt tervituse, mis käis ilmselgelt minu tehtu koha ja mida on praegugi hea vaadata. Kui selle asemel oleksid olnud juhendite lingid, oleksin arvanud, et mind peetakse harimatuks, sest enne tegevuse alustamist olin mitu õhtut Vikipeedia juhendeid lugenud. Samuti pidasin rumalaks rootsi viki automaatset tervitust, mis saabus umbes viis aastat pärast mu esimest parandust seal. Kui siis vastasin, et hei, ma olen juba aastaid eesti viki administraator ja siin olen ka juba viis aastat parandusi teinud, siis saabus kelleltki isiklik tervitus. Ise olen kirjutanud vähe tervitusi, peamiselt siis, kui sellele on mingi konkreetne juhis lisada, s.t tervitus on konkreetsele isikule ja näitab, et tema tehtut on märgatud. Ssgreporter (arutelu) 6. mai 2017, kell 01:12 (EEST)

Igale kasutajale tulebki isiklikult läheneda, mitte lihtsalt moe pärast malli panema. Seepärast valingi ma pöördumiseks 3 malli vahel ja sõltuvalt eelnevast kaastööst. Peaks mainima, et mina kasutan malli siis kui kasutaja on teinud uue artikli ja pole eelnevalt artikleid parandanud. Mina sain Andreselt tervituse alles aasta pärast siin nokitsemist ja alles siis tundsin, et mind on märgatud. Algul ma vist täiendasin ja uusi artikleid ei teinud. Hetkel käib jutt uute artiklite tegijatest, mis lihtsalt näha Uute kasutajate kaastööst. --Tiia (arutelu) 6. mai 2017, kell 02:14 (EEST)

Pooldan isiklikku tervitamist. Pooldan ka malli, mille võib tervituse alla panna. Või siis hiljem lisada, kui keegi märkab, et selleks vajadus. Aga kui inimesel on ehk ainult 1 küsimus ja siis keegi lisab suure hunniku informatsiooni - võib hoopis pea segamini ajada ja kaastöölise ära hirmutada. Pelmeen10 6. mai 2017, kell 14:01 (EEST)

Lisan mõnevõrra hilinenult, et kui ma noorem olin, siis häiris mind malliga tervitamine hullupööra, ma kahtlustasin, et mind kas peetakse lolliks või olen midagi valesti teinud. Aastaid hiljem, kui mind on eri projektides kümneid kordi malliga tervitatud, olen muutunud tuimemaks, aga nendesse projektidesse, kus mind pole malliga tervitatud, suhtun ikkagi suurema soojusega. Taivo 28. mai 2017, kell 20:48 (EEST)

Taivo, meil on nüüd sellised mallid, et arutelu lehel pole näha, et on kasutatud malli. Seda näeb ainult ajaloost. Viimasel ajal ei viitsigi keegi enam tervitada. Milleks energiat kulutada sellele, sest eelnevalt tuleb tutvuda uue kasutaja kaastööga. Me ei räägi siin lihtsalt "templi" panemisest. Kui juhendada ei tohi, siis tuleb see töö teha vanadel "kaladel". Seega jõudu tööle! --Tiia (arutelu) 28. mai 2017, kell 21:03 (EEST)

Vikipeedia suvepäevad 2017

Oleks ettepanek teha suvepäevad Vana-Vigalas ning kutsuda sinna vikipediste ka Lätist ja Soomest. Ajaliselt pakuks välja vahemiku 29.–30. juuli. Mõtteid ja kommentaare? Ivo (arutelu) 15. mai 2017, kell 15:44 (EEST)

Nojaa, Läti poolt on ühistranspordiga sinna jõudmine muidugi keerukam küsimus, Soomest ei tohiks sinna saamisega vähemalt Helsingist raskusi olla. Talolinn-Riia bussid peatuvad Pärnus, aga kuidas on lood bussiühendusega Pärnu ja Vigala vahel? - Melilac (arutelu) 15. mai 2017, kell 20:33 (EEST)

Küllap tuvastame minejate seast ka mõne autoomaniku ning pakime need autod hulgemini rahvast täis. Pärnu ja Tallinna poolt (ning Saaremaalt) on sinna saamine võrdlemisi hõlbus ja ajaliselt kiire (ning lätlased tuleksid küllap niikuinii autoga). Märjamaa jt maanteeäärsete kohtade ja Vana-Vigala vahel transpordiks on auto olemas. Ainuke koht, kust on ajaliselt ja logistiliselt keerukam kohale jõuda, on Tartu, aga küllap saab sellegi lahendada. Ivo (arutelu) 15. mai 2017, kell 21:56 (EEST)

Pärnust, http://www.peatus.ee/#route_search;80261;22997

Märjamaalt tundub parem ühendus olevat http://www.peatus.ee/#route_search;123166;22997

suwa 15. mai 2017, kell 23:35 (EEST)

Loodan, et programmi kuulub ka kylaskäik Vigala chapteri kontorisse :) Daniel Charms (arutelu) 15. mai 2017, kell 23:02 (EEST)

Vikipeedia:Suvepäevad 2017 Ivo (arutelu) 30. mai 2017, kell 02:01 (EEST)

Registreeruda paluksin siin Ivo (arutelu) 30. mai 2017, kell 23:15 (EEST)

Meenutan, et lähenevad Vikipeedia suvepäevad. Kes ei ole veel oma osalemissoovist teada andnud, siis nüüd on tagumine aeg seda teha.

Kui kellelgi on konkreetseid teemasid, mida suvepäevadel vaatluse alla võtta, siis ettepanekud on teretulnud (aga üldiselt oleks tarvilik, et asja arutamisest huvitatu ka ise kohal oleks, sest muidu on keeruline tulemust tagada). Ivo (arutelu) 14. juuli 2017, kell 18:33 (EEST)

Nädalavahetusel toimuvad 8. Vikipeedia suvepäevad. Kui keegi soovib veel liituda, siis palun minuga otse ühendust võtta. Ivo (arutelu) 28. juuli 2017, kell 14:33 (EEST)

Filtrid

Kas keegi õpetaks, kuidas filtreid kasutada? Kuidas näiteks pisimuudatused sõela peale jätta? Andres (arutelu) 15. mai 2017, kell 20:23 (EEST)

Kui teed hiireklõpsu otsingu lahtrisse (ikoon luup - Filtri viimaseid muudatusi (sirvi või alusta tippimist)) ja valid loendist või tipid otsingusse Pisimuudatused. Teised aktiivsed filtrid kustutad. --Tiia (arutelu) 15. mai 2017, kell 20:53 (EEST)

Ma tegin seda, aga pisimuudatused jäid alles.

Miks teised filtrid tuleb kustutada? Andres (arutelu) 15. mai 2017, kell 21:03 (EEST)

Sa soovisid "pisimuudatused sõela peale jätta" ehk, tahad näha ainult pisimuudatusi. Kui ei soovi, siis tuleb see (pisimuudatuste) filter kustutada. --Tiia (arutelu) 15. mai 2017, kell 21:20 (EEST)

Kui see ka ei aita, siis peab vist Jälgimisloendist peitma pisimuudatused. --Tiia (arutelu) 15. mai 2017, kell 21:23 (EEST)

Ma ei kasuta jälgimisloendit.

Kas ei saa kuidagi vana filtrite vormistust tagasi? See ei tööta ju. Andres (arutelu) 15. mai 2017, kell 23:03 (EEST)

Võib-olla ma kirjeldasin valesti, aga minu meelest see, mis sõela peale jääb, läbi sõela minuni ei jõua. Ühesõnaga, mina ei taha pisimuudatusi näha. Andres (arutelu) 15. mai 2017, kell 23:06 (EEST)

kas selline toimib?

https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&hideminor=1&limit=850

suwa 15. mai 2017, kell 23:51 (EEST)

Selles pole tõesti pisimuudatusi ja kuidas sa toimisid? --Tiia (arutelu) 16. mai 2017, kell 00:40 (EEST)

triki teeb hideminor=1 kui väärtus on 0, siis pisimuudatusi ei peideta. kui palju kuvada, seda numbrit saab ka käsitsi ise muuta (850 vms)

mobiilile ja tahvlile kõlbaba kahh vist https://et.m.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&hideminor=1&limit=100

suwa 16. mai 2017, kell 02:38 (EEST)

Kui ma seda linki klõpsan, siis avab sellise aadressi ehk siis peaksin selle järjehoidjasse panema aga ma tahaks teada, mis "jamad" selle lingiga veel kaasa tulevad. Tavakasutaja ei lisa kuhugi väärtusi. Ja veebiaadress ka ei peaks see koht olema. --Tiia (arutelu) 16. mai 2017, kell 02:48 (EEST)

mm, mul miski tavaline mozilla firefox ja miskeid erilisi stiile ja skripte kasutusel pole, seega mul sellist pahna URL-i lõppu ei lisata, ehk adminnid oskavad oletada. suwa 16. mai 2017, kell 02:53 (EEST)

Viimaste muudatuste lehel on üleval osas "Viimaste muudatuste seaded" ning sealt saab muuhulgas valida pisiparanduste peitmise (aga ka muud: nt enda muudatuste peitmise ning isegi tõenäoliselt heade muudatuste peitmise, et näha ainult arvatavalt probleemseid). Ivo (arutelu) 16. mai 2017, kell 01:39 (EEST)

Minul pole kuskil näha Viimaste muudatuste seadeid. --Tiia (arutelu) 16. mai 2017, kell 01:44 (EEST)

Sellist asja näen küll esimest korda. Ivo (arutelu) 16. mai 2017, kell 02:03 (EEST)

Sul on administraatori õigused ja seega järeldan, et seda teistel pole. --Tiia (arutelu) 16. mai 2017, kell 02:05 (EEST)

Kruusamägi, Seda näed sa siis, kui lülitad beetafunktsioonide alt sisse 'Uued filtrid muudatuste ülevaatuseks'.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. mai 2017, kell 18:08 (EEST)

Hea küll, me saame vast kuidagi hakkama, aga süsteem peaks olema niisugune, et tavakasutaja sellest aru saaks. Juhendit ka pole. Minu meelest sirvida praegu ei saa. Andres (arutelu) 16. mai 2017, kell 09:18 (EEST)

Uued filtrid on väga lihtsad. Põhimõte on see, sulle näidatakse algselt kõiki muudatusi. Kui lisad mõne filtri, siis valid, et näidataks kõiki muudatusi, millel on küljes valitud tunnus. Kui sa ei vali filtris midagi, on kõik pisimuudatused tulemustes sees. Kui valid "Pisimuudatused", näidatakse ainult pisimuudatusi. Kui valid "Pole pisimuudatused", näidatakse kõiki tulemusi, mis pole pisimuudatused. Cumbril 16. mai 2017, kell 12:53 (EEST)

Kui sirvimine töötaks, siis oleks lihtne. Andres (arutelu) 17. mai 2017, kell 15:27 (EEST)

Mismoodi see sirvimine ei tööta? Cumbril 17. mai 2017, kell 18:44 (EEST)

Praegu ma tippisin sisse "Pole pisimuudatused", aga kuidas seda filtrit aktiveerida?

Peale selle, tundub, et osa filtreid on konjunktiivsed, osa disjunktiivsed. Andres (arutelu) 17. mai 2017, kell 15:32 (EEST)

Linnuke kasti filtri ette (kast muutub siniseks). Missugune filter on disjunktiivne? Cumbril 17. mai 2017, kell 18:44 (EEST)

Mul ei tule sellist kasti. Ka tippimine ei anna midagi. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 00:41 (EEST)

Näiteks "Lehekülgede alustamine". See filter ei anna ainult neid muudatusi, mis on lehekülgede akustamised. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 00:41 (EEST)

Selles suhtes on sul õigus, et kõik filtrid ei tööta ühtemoodi. Kategooriamuudatused, vikiandmete muudatused, logitoimingud ja robot on teistsugused. Need on teist värvi taustal ka. Cumbril 17. mai 2017, kell 23:31 (EEST)

Mul ei ole teist värvi taustal. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 00:41 (EEST)

Tee kuvatõmmis avatud filtritest ja laadi Vikipeediasse. Kirjuta, mis veebibrausrit kasutad. Ma ei oska muidu aidata.

See teist värvi taust vist oli valeinfo, eile nägin nagu oleks need väljad olnud beežil taustal, kuid täna on kõik ühesugune valge. Cumbril 18. mai 2017, kell 18:36 (EEST)

Kui ei taha kuhugi faile üleslaadida, siis võib kasutada ekraanipildi tegemiseks näiteks https://app.prntscr.com/et/ Kopeerid veebiaadressi ja paned siia lingi. --Tiia (arutelu) 18. mai 2017, kell 18:41 (EEST)

Andres, ootan endiselt kuvatõmmist või vähemalt brauseri nime ja versiooni. Cumbril 19. mai 2017, kell 20:54 (EEST)

Viimaste muudatuste "Pole pisimuudatus" EI TÖÖTA. Kuna metsikult on suurenenud pisimuudatused (näiteks Wikidata kasutaja lisab keelelinke või mõne "abimehega" tehakse parandusi), siis soovisin pisimuudatused eemaldada aga kui uuesti lehe avan, siis on filter kadunud. Võtan vasakult menüüst või brauseri järjehoidjast aga nii kui artiklit vaatama lähen, siis "Pole pisimuudatus" filter kaob ära. Kasutan Chrome'i. --Tiia (arutelu) 1. juuli 2017, kell 04:34 (EEST)

Võta eelistustest kaart "Viimased muudatused" ja määra seal. Kas siis ka ei tööta? Adeliine 1. juuli 2017, kell 15:36 (EEST)

Sellega töötab. Polnudki seda kohta enam meeles. Tegelikult võiks toimida ka filtrites. --Tiia (arutelu) 1. juuli 2017, kell 16:21 (EEST)

Hääletus - Poliitika mallid

Kas mallid Mall:Sotsialism, Mall:Liberalism ning Mall:Konservatism vajavad lippu ning vastavat värvitooni? Eriti riivab silma see punane värv sotsialismil. Nagu ma ka Kasutaja_arutelu:Neptuunium lehel põhjendasin: "Mallide ülesanne (sarnaselt kategooriatele) on mugav orienteerumine. Seega ei pea need üldse olema värvilised ning tõesti ei vaja ka lippu." Peaksid olema võimalikult neutraalsed, nagu ka terve Vikipeedia. Sooviks arutada, kas sellel teemal on vaja teha hääletus. --Pelmeen10 2. juuni 2017, kell 04:41 (EEST)

• Vastu. Need värvid/lipud on malli teematikale vastavad ja külgribade illustreerimine on igati positiivne, sest antud illustratsioonid (nagu ka artiklis olevad pildid/illustratrsioonid) lisavad artiklitele, kuhu külgribad paigutatakse, väärtust juurde. Samuti ei muuda väiksed lipud antud malle liiga kirevaks. Lisaks:
  

1. Mallide illustreerimist kasutavad põhimõtteliselt kõik teised vikid.
   
2. Tegu pole navigatsioonimalliga (kuigi aegajalt illustreeritakse ka neid). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. juuni 2017, kell 06:19 (EEST)

• Vastu. Nende mallide värvid ja lipud ei ole minu arvates lugejat häirivad ning muus osas nõustun Neptuuniumi põhjendustega. --Kuuskinen (arutelu) 2. juuni 2017, kell 11:35 (EEST)

Kuidas nimetada siis neid malle, kui need ei ole mõeldud navigeerimiseks? Pelmeen10 2. juuni 2017, kell 14:31 (EEST)

• Poolt Ma võin küll aru saada värvidest, kuigi ka need tunduvad üleliigsena, aga need lipukesed seal mallides muudavad need lihtsalt inetuks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 2. juuni 2017, kell 22:18 (EEST)
• Poolt Sel põhjusel, mis Ahsoous allpool esitas, ehk siis värvid pole ideoloogiatega üheselt kokku langevad. - Melilac (arutelu) 3. juuni 2017, kell 07:27 (EEST)

Arusaamatu kuidas saa

• Poolt - elu ei ole mustvalge (antud juhul puna-kolla-sinine). Pelmeen10 3. juuni 2017, kell 15:14 (EEST)

Pole isegi arusaadav, mida see lipp tähendab ja kes selle kasutusele võttis. Lihtsalt "ilu" pärast on see täitsa mõttetu.146.255.183.167 2. juuni 2017, kell 15:43 (EEST)

Arvan, et need on võetud yle inglisvikist. Värvid tähistavad nende poliitiliste voolude traditsioonilisi lipuvärve - sinine oli näiteks Briti tooride traditsiooniline värv, punasega peaks asi olema ilmselge ning kollast kasutab näiteks europarlamendis ALDE ja meil mõistagi Reformierakond (kelle orav on kyll nähtavasti konservatiivne :). Eestis on see traditsioon muidugi veel õhukesevõitu, aga symboolika siiski kasutusel, nii et minu poolest võivad need lipud jääda. Daniel Charms (arutelu) 2. juuni 2017, kell 16:15 (EEST)

Daniel Charms seletas juba kõik lahti. Sotsialism on punane ja meil pole mõtet seda eirata ja neutraalsust taga ajada. --Tiia (arutelu) 2. juuni 2017, kell 18:21 (EEST)

Mille ta lahti seletas? Et inglise viki teab a soluutset tõde ja need lipud on enesestmõistetavad?146.255.183.185 2. juuni 2017, kell 18:57 (EEST)

Soovitan strawmanide esitamise asemel Danieli sõnavõtt läbi lugeda. Muuseas need mallid on illustreeritud sisuliselt kõigis vikides, mitte ainult inglise omas. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. juuni 2017, kell 19:08 (EEST)

Soovitan rääkida eesti keeles. Vikpeedia ei tohiks igasugu meelelahutusmaailma lihtsustuste ning vilkuvate ja värviliste viledega kaasa minna.146.255.183.185 2. juuni 2017, kell 19:11 (EEST)

Eesti keeles nimetatakse seda demagoogiavõtet vist õlgmeheks. Vilede ja vilkuvate värvide osas ei saa antud juhul nõustuda, sest need mallide puhul on kasutatud üsna lihtsaid illustratsioone. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. juuni 2017, kell 19:19 (EEST)

Anonüümne, (erakondade) sümboolikal on omad värvid ja need kõik on tulnud ajaloost. Teema algataja polnud sellest lihtsalt teadlik. --Tiia (arutelu) 2. juuni 2017, kell 19:13 (EEST)

Kõigepealt, me oleme siin üsna võrdselt anonüümsed, eksole. Aga kuudas saab väita, et kõik nende mallide alla liigitatud voolud ja liikumised just sellise värvi all on esinenud? Väitlejate asjatundlikkus lihtsalt ei tundu mulle veenev.146.255.183.185 2. juuni 2017, kell 19:19 (EEST)

Kuna antud liikumiste esindajad on neid värve laialdaselt kasutanud ja paljudes allikates seostatakse neid värve nende liikumistega. Lugemist: Red flag (politics), Why is the Conservative Party blue?, Political colour, "blue for conservatism, red for socialism etc". jne - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. juuni 2017, kell 19:36 (EEST)

No ja muidugi - USA Vabariiklik partei, mis on oma olemuselt ka konservatiivne, kasutab punast värvi ja Jaapani Sotsiaaldemokraatlik Partei sinist (nagu ka USA Demokraatlik Partei). Kollane võib sama hästi olla mingi budistliku liikumise värv, kui liberaalide oma jne. Ja muidugi Keskerakond on meil ka väga rohelist ideoloogiat esindav jne. Nii et ei näe ma põhjust neid malle ka mitte värvilistena teha.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 2. juuni 2017, kell 22:31 (EEST)

Kasutades argumendina kahte eranditˇ väiteks, et punane värv ei esinda sotsialismi, on võrdlemisi kummaline. Seda enam, et jäetakse kõrvale punalipu ajalugu Red flag (politics) ja asjaolu, et globaalselt kasutavad punast värvi peamiselt siiski sotsialistlikud parteid. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. juuni 2017, kell 16:31 (EEST)

Sorry, aga punalipp ei ole sugugi mitte (üksnes) sotsialismi esindav värv, vaid see on see, mida nimetatakse vasakuks tiivaks ehk siis siia käivad lisaks sotsialismile sisse sotsiaaldemokraatia, sotsiaalliberalism, kommunism, anarhism, feminism, (radikaalne) vabariiklus jne. Aga punane värv tähendas Prantsuse revolutsiooni ajal, millest see poliitiliste liikumiste puhul kasutusele võeti, algselt hoopis patriotismi. Ning rahutusteni Merthyr Tydfililis, Pariisi kommuunini ning Chicago töölisliikumiseni kulus veel aega.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. juuni 2017, kell 17:16 (EEST)

See vajaks juba analüüsi ja võrdlemist. --Tiia (arutelu) 2. juuni 2017, kell 19:27 (EEST)

tegelt ajame selle arutelu täitsa jaburaks, ajalugu jms inimtegevust käsitlevad tagantjäreletarkused ei ole maitseta ja lõhnata ained, sellistel asjadel on isegi palju värve jne. suwa 2. juuni 2017, kell 22:18 (EEST)

nn isehakand usaldusisikud alustavad redigeerimissõda ilma kirjaliku põhjenduseta

thnx juuser cumbril, enne lammutamahakkamist võiks lisada ka lause oma tegevuse põjendamiseks, samas pole ükski nn trastidjuuser viitsind mu küsimustele arutelulehtedel vastada juba päris mitu kuud, mis on üheselt tõlgendatav pahatahtliku käitumisena. palju õnne kogukond ! :P suwa 4. juuni 2017, kell 20:12 (EEST)

Nojah, põhjendada võiks küll.

Millistest küsimustest on jutt? Andres (arutelu) 4. juuni 2017, kell 20:23 (EEST)

Kui arusaamatuks jäi, miks tühistasin, siis kaks põhjust.

1. Välislinke ei panda Viidete alajaotuse alla. See on kirjas Vikipeedia vormistusreeglites. Kuidas keegi üle 10 aasta Vikipeedia kasutaja olnu ikka taolisi vigu teeb, käib üle minu mõistuse.
2. SpaceX on teinud üle 30 kosmosemissiooni, kõigist neist või enamikust on videod Youtube'is olemas. Mis selle viimase missiooni nii eriliseks teeb, et just sellele videole lingi panema peab? Välislinkide alajaotus pole koht, kuhu artikli teemaga lõdvalt seotud linke kuhjata. "Vikipeedia ei ole linkide, tekstide, piltide ega meediafailide kogu" (Mida Vikipeedia ei ole). Cumbril 7. juuni 2017, kell 19:36 (EEST)

Aga miks artiklil pole alajaotust Välislingid? Mina küll selles midagi halba ei näe, et mõnest missioonist ka link on. Tavaliselt lisataksegi viimasest sündmusest link kui eelnevaid pole. Muide välislinkide osast on võimalik teha ka edaspidi viiteid ja seega on see koht, kus saab kaasajastada artiklit. Hetkel tundub, et see on Cumbrili personaalne artikkel ja teised ei tohi sellesse panustada. --Tiia (arutelu) 7. juuni 2017, kell 20:17 (EEST)

Artiklil pole alajaotust Välislingid, sest keegi pole seda teinud. Mille põhjal see mulje on tekkinud, et see on minu personaalne artikkel? Tühistaksin samasugused muudatused ka teistes artiklites, kuid ma ei jõua neid kõiki lihtsalt jälgida; see artikkel on mul jälgimisloendis ja olen artikli teemaga hästi kursis. Cumbril 7. juuni 2017, kell 20:38 (EEST)

Seega oleks võinud Suwa lingile lisada alajaotuse Välislingid ja poleks olnud mingit probleemi. Artikli ajalugu ju näitab, et enamasti täiendad ise seda artiklit. Hakkasid kaitsma ka seda ise ehk kuritarvitasid võimu. Kaitsma oleks pidanud keegi teine. --Tiia (arutelu) 7. juuni 2017, kell 20:47 (EEST)

Oleks küll olnud probleem, sest link on juhuslik ja niimoodi üksikuna ei sobi. Teiseks ei pea keegi kellegi järelt koristama. Kaitsmisega on nii, et meil on lihtsalt nii vähe kaastöölisi, et artikleid kahjustavaid muudatusi lastakse pidevalt läbi. Kui mina ei reageerinuks, siis jäänukski vigane muudatus sisse. Ideaalis peaks keegi teine kaitsma, kuid see lihtsalt ei toimi administraatorite puuduse tõttu. Cumbril 7. juuni 2017, kell 21:08 (EEST)

Samas võib lisada videod ka teistele missioonidele. Üksik video on ehk tõesti kummaline, ent kui lisamissoovi on, siis minu meelest taolised videod teevad asja paremaks küll. - Melilac (arutelu) 7. juuni 2017, kell 22:11 (EEST)

Mhmh. Kõige kergem ja lihtsam oleks lisada link Youtube'i kanalile. Cumbril 7. juuni 2017, kell 22:54 (EEST)

Nii siin nüüd asjad käivadki, ülbelt ja põhjendamata nullitakse. Teretylnud ja ainult robotid ja kopeermasinad. Võtke siis viitamisnõue reeglitest ära, kui adminnid aiult halba eeskuju näitavad, samal ajal algajaid kottides. Ja "entsüklopeedia" võib ka nüüd nimest ära võtta.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 146.255.181.169 (arutelu • kaastöö).

Vormistustavadele mittevastaval kujul üsna juhusliku välislingi lisamine vale alajaotuse alla. Mulle on senini arusaamatuks jäänud, et kuidas lugupeetud Suwa selle sama asja vastu aastast aastasse ja artiklist artiklisse eksib.

Jah, Cumbril oleks võinud selle lingi ka nö korda teha, välislinkide alajaotuse moodustada ja sarnaseid linke juurde otsida, et moodustada terviklik komplekt, kuid täiesti adekvaatne reageering oli ka muudatuse tagasipööramine. Kui millegi vastu kisa tõsta, siis ainult Suwa käitumise osas. Cumbril pole midagi valesti teinud.

Ning redigeerimissõda ei alga tehtud muudatuse tagasipööramisest, vaid alles siis, kui tagasipööramise järel sama muudatust läbi suruma hakatakse. Ivo (arutelu) 7. juuni 2017, kell 20:49 (EEST)

Täpselt nii. Tänan, Ivo. Cumbril 7. juuni 2017, kell 21:08 (EEST)

Hetkel oli tõesti see link vormistuselt vale ja millegipärast ka mingist kindlast ajast. Tundub, et isegi vanad kalad ei oska vormistada. Seega ei tee paha kui resümees sellest märku anda. Võib olla siis poleks sellist olukorda tekkinud. Suwa tõesti ei saanud aru, miks muudatus tagasi pöörati. --Tiia (arutelu) 7. juuni 2017, kell 21:27 (EEST)

Tõlketalgute ja Kesk- ja Ida-Euroopa kevade artiklivõistluse auhinnatseremoonia

Kõik vikipedistid ja Vikipeedia sõbrad on oodatud tõlketalgute ja Kesk- ja Ida-Euroopa artiklivõistluse ametlikule lõpetamisele, mis toimub 8. juunil kell 17 Euroopa Liidu Majas Tallinnas, aadressil Rävala 4. Koosviibimisel antakse üle auhinnad ning saab kohtuda võistluse osalejate ja žürii liikmetega. Laual on suupisted ja joogid. Tere tulemast! Adeliine 6. juuni 2017, kell 20:24 (EEST)

Kategooria:Keskkonnareostus

Puudub Kategooria:Keskkonnareostus, mida kasutada keskonnareostuste, neist põhjustatud haiguste ja haiguspuhangute (epideemiate) artiklite ülesleidmiseks. 2001:7D0:87C3:8680:884B:580B:BD54:E874 15. juuni 2017, kell 16:42 (EEST)

Soovitan alustada artikli loomist keskkonnareostus aga see ei ole takistuseks Kategooria:Keskkonnareostus tegemisel. --Tiia (arutelu) 15. juuni 2017, kell 20:21 (EEST)

Aga palun, tegin kategooria. Kas selle siin mainimine oli pigem üleskutse? Pelmeen10 16. juuni 2017, kell 05:28 (EEST)

Kui minu käest küsisid, siis tõesti soovisin, et keegi teeks. Kategooria tegemisel peab olema kursis, mis juba on ja kuhu sobib. Seepärast see teema siia loodigi. Tänan sind! --Tiia (arutelu) 16. juuni 2017, kell 05:36 (EEST)

Tänan samuti, see oli tõepoolest märguande ja üleskutsena mõeldud. 2001:7D0:87C3:8680:884B:580B:BD54:E874 16. juuni 2017, kell 13:30 (EEST)

Nüüd tekkis väike segadus. Kategooriad Keskkonnaprobleemid ja Saastumine on kategooria Keskkonnareostuse ülemkategooriad ja seega peaks need artiklist eemaldama. Või tuleb muuta ülemkategooriaid. Näiteks Saastumine ära jätta ja jääks ainult Keskkonnaprobleemid? --Tiia (arutelu) 16. juuni 2017, kell 21:23 (EEST)

Praktiline oleks teha eraldi kategooriad üldiste probleemide ja konkreetsete saastejuhtumite kohta. --193.40.13.163 21. juuni 2017, kell 17:55 (EEST)

Kui üldisemaks minna, siis Kategooria:Keskkonnaprobleemidele võiks lisada lihtsalt Kategooria:Probleemid. Artikkel Probleem saaks siis ka kategooria. Kas sobib? Millised on konkreetsed saastejuhtumid? --Tiia (arutelu) 21. juuni 2017, kell 22:38 (EEST)

"Probleem" on natuke liiga üldine nimetus, kuna praktilises tarvituses pannakse suured keskkonnareostuse juhtumid ühte punti pigem muude hädadega (terrorirünnakud, laeva- ja lennuõnnetused, loodusõnnetused) kui probleemidega, mis on pigem häirivad ja lahendamist vajavad, kuigi võib-olla ka lahendamatud nähtused (nt sotsiaalprobleemid) või teaduslikku või filosoofilist mõttetööd pakkuvad küsimused või ülesanded (mida nimetatakse probleemiks ka pärast lahendamist, nt Fermat' probleem). Seepärast on küsitav, kas see sõna hõlmab üldse üht või hoopis mitut mõistet, mis peaksid jagunema mitme artikli vahel, mitte olema kohmakalt topitud "Siga ja kägu"-tüüpi artikliss Probleem (sel juhul langeb ära ka vajadus seda kategoriseerida). - Kui konkreetseid saastejuhtumeid otsida, siis esimesena meenuvad tööstuslikud juhud nagu Fukushima tuumaõnnetus (2011), British Petroleumi naftaleke Mehhiko lahes (2010-?), Tšernobõli katastroof 1986, Exxon Valdeze naftaleke Alaskal 1989 ja Bhopali gaasiõnnetus 1984; vt ka nt 25 Biggest Man Made Environmental Disasters In History, 7 Deadly Environmental Disasters j Top 10 Environmental Disasters. (Inglise viki loend en:List of environmental disasters tundub siit vaadates imelik, sest koosneb suures osas mitte konkreetsetest juhtumitest nagu mõeldakse eesti sõnadega "keskkonnaõnnetus" või "keskkonnakatastroof", vaid pikaajalistest tendentsidest, loodusnähtustest või isegi olenditest nagu Aafrika mesilased. Nähtavasti on mõistete liigendus meil ja neil erinev.) Eestis kustuvad kohalikud juhtumid mälust ruttu ja kuna Vikipeedia neid kuigi korralikult jäädvistanud pole, siis on neid ka veebist raske leida. See ei tähenda, et nt Muuga lahe naftareostus Kreeka tankerilt Alambra 2000. aastal artiklit ei vääriks (vt REOSTUS: Muuga lahe naftareostus Eesti suurim keskkonnakatastroof EPL, 25.09.2000). --82.131.109.135 22. juuni 2017, kell 19:52 (EEST)

Ka siin on olnud ja ilmselt on ka edasi pikemaajalisi tendentse, mille puhul sõna "probleem" kasutati - näiteks Maardu rebasesaba või Ida-Viru kaevanduste ja keemiatööstuse reostus. Ja nii Fukushima kui Tšernobõl on pikaajalise mõjuga (vaata näiteks Kamarovičy küla lugu. Probleem on pikaajaline, õnnetused juhtuvad, kuigi vahel võib probleem ka õnnetusest tuleneda. - Melilac (arutelu) 23. juuni 2017, kell 09:58 (EEST)

Mall:Veebiviide

Avastasin vormistuse vea mallist {{veebiviide}}, mida saab näha välislinkide all artiklis Paavo Järvi ehk Priit Kuusk (17. detsember 2008). Paavo Järvi juhatab Saksamaal Beethoveni IX sümfooniat. ERR uudised.

Kuupäev on vales kohas. Malli näidetest loen välja, et see vormistatakse nii siis kui kasutatakse arutori nime(sid). Ma tean, et see mall on vigane aga kas saaks välja "aeg" kuvamist lisada lõppu? --Tiia (arutelu) 18. juuni 2017, kell 06:03 (EEST)

Ei ole ju vales kohas. See on teadlikult nii tehtud, et kuupäev oleks autori nime järel ja minu meelest näiteks sinna see kõige paremini sobibki. Seda enam, et teadustöödes jne viitatakse samuti sellist stiili kasutades. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. juuni 2017, kell 14:20 (EEST)

Keegi ei viita malliga veebiviide teadusartiklile. Kuupäev on vales kohas. Ivo (arutelu) 18. juuni 2017, kell 18:12 (EEST)

Võibolla väljendasin end halvasti. Igastahes pidasin silmas, et üldiselt (ehk siis ka Vikipeedia väliselt) viidates pannaksegi kuupäev autori nime taha. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. juuni 2017, kell 19:04 (EEST)

Kui meie siin nii ei tee, siis järelikult ei sobi meile ka selle malli tekitatav tulem. Ivo (arutelu) 18. juuni 2017, kell 19:55 (EEST)

Ei tee? Seda ma ausaltöeldes ei teadnudki. Muidu näiteks teised viitemallid (Cite journal, cite book jne) tekitavad ju kuupäeva samasse kohta (autori nime taha), ja ma ise olen kogu aeg, isegi käsitsi kirjutades, nii viitanud. Teistes wikides on ka viitemallides selline (avaldamise kuupäev autori nime järel) stiil kasutusel, rääkimata ülikoolidest jne. Arusaamatu, et miks siin teistmoodi olema peaks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. juuni 2017, kell 20:21 (EEST)

Käsitsi me paneme tegelikult kogu aeg lõppu, isegi nimede puhul. (Nimi: Pealkiri...) Kuna välislinkide all oli selline vormistus, siis see paistis silma. Kuna need on üle toodud inglise vikist, siis see viga võib tõesti olla ka teistel. Kahjuks just nimede lisamisel. --Tiia (arutelu) 18. juuni 2017, kell 20:30 (EEST)

Ma jällegi olen arusaanud, et lõppu käib hoopis allika kasutamise kuupäev. Lisaks vähemalt mina ei nimetaks seda endiselt "veaks". - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. juuni 2017, kell 20:32 (EEST)

Just nad on seal lõpus kõrvuti. Enne kirjutamise kuupäev ja siis vaatamise kuupäev. Kui artiklil on kuupäev olemas ehk blogi-artikli postitus, siis mina vaatamise kuupäeva ei lisa, sest artikli kuupäev ei kao kuhugi. --Tiia (arutelu) 18. juuni 2017, kell 20:36 (EEST)

Ma ei ole mitte kuskil säärast vormistust näinud, kus kuupäev lisatakse autori nime taha. Aastaarv küll, aga kirjes seegi ilma sulgudeta. Andres (arutelu) 18. juuni 2017, kell 22:57 (EEST)

Lingi täpsustused

Ära pane täpsustuseks selliseid asju nagu USA album (ja ka Eesti album) või USA laul, pane ikka esitaja nimega ehk siis Sister Sledge'i album, Beyoncé laul jne.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. juuni 2017, kell 15:58 (EEST)

jah. Olen analoogsetel juhtudel olnud kimbatuses, et kas kasutada kuju "Eesti album", "Smilersi album" või "album, 2006". Samad küsimused nt väljaannete jt puhul--Estopedist1 (arutelu) 17. juuni 2017, kell 16:03 (EEST)

näen, et oled (kasutaja:Ahsoous) teinud lingi Meeletu maailm (Terminaatori laul), ent eeldame, et see on ainus sellenimeline laul. Minu meelest sellisel juhul on täpsustusmärkuse komponent Terminaator desorienteeriv (eeldab ju, et on veel mõni sellenimeline laul, aga tegelikult pole). See on tegelikult küll põhimõtteline küsimus, mida võiks ka võõrvikidest uurida, mida nad on teinud--Estopedist1 (arutelu) 19. juuni 2017, kell 18:38 (EEST)

Vaata http://erb.nlib.ee/?kid=24401468 ehk siis ka Ojakääru laulu on selle pealkirja all salvestatud, seega ei ole see mitte ainus. Kuid kui sa uurid teisi vikisid, siis kui ka pealkirja puhul teha täpsustus (laul) siis kujult (Terminaatori laul) tuleb sinna nii ehk naa ümbersuunamine teha. Aga tegu on mõtlemiskohaga küll.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 19. juuni 2017, kell 20:38 (EEST)

Artikli täpsustus peaks olema just nii nagu Ahsoous tegi. Sulgudes kelle laul, singel või album. Kategooriates me kasutame riigi nime Kategooria:Muusika kategooriad riigiti ja aastaid Kategooria:Albumid aastati, artiklites mitte. --Tiia (arutelu) 20. juuni 2017, kell 03:21 (EEST)

kasutaja:Ahsoous mõttekäik jääb segaseks. "... teha täpsustus (laul) siis kujult (Terminaatori laul) tuleb sinna nii ehk naa ümbersuunamine teha." Miks nii ehk naa ümbersuunamine teha? Meil on massiliselt pealkirju kujul "Parim päev (album)" või "Absoluutselt (singel)" (aga Ahsoouse järgi peaks olema vastavalt "Parim päev (Getter Jaani album)" ja "Absoluutselt (HU? singel)". Toimetajatel ja uute artiklite tegijatel on muidugi lihtsam linke lisada (linkimise tippimisel söödab vikiprogramm lingid ette ja on ju kindlam lisada link Parim päev (Getter Jaani album), võrreldes lingiga Parim päev (album)--Estopedist1 (arutelu) 20. juuni 2017, kell 10:19 (EEST)

et see on põhimõtteline ja üldine vikipealkirjade vormistamise küsimus, siis arutelu jätkub Üldises arutelus: Vikipeedia:Üldine_arutelu#Lingi täpsustused--Estopedist1 (arutelu) 20. juuni 2017, kell 10:19 (EEST)

Mitte artikkel ei pea tingimata olema pikema pealkirja all, vaid sinna tuleks ümbersuunamine teha.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. juuni 2017, kell 10:32 (EEST)

Muide, Getter Jaani albumi puhul võimalik, et ka artikli pealkiri võiks olla täpsustusega (Getter Jaani album), sest on olemas film "Parim päev" (originaalpealkiri "Самый лучший день"), millele lisaks on olemas ka filmi (mitteametlik) soundtrack, aga see selleks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. juuni 2017, kell 10:42 (EEST)

Vikiprojekt Muusikud on meil paigas, kuidas käituda. Vikipeedia:Vikiprojekt Muusikud/Vormindamise juhend#Artikli nimi on kirjas: Albumi nime täpsustus võib olla ... (album). Kui on palju sarnaseid albumeid, siis on soovitav teha (esitaja nimega omastavas käändes album). Näiteks (Britney Spearsi album). Singli puhul kirjuta artikli täpsustuseks kas ... (laul) või kelle laul, näiteks Songbird (Oasise laul). Tuntud laulude esitajatele lisatakse ainult nimi, näiteks Last Christmas (Birgit Õigemeel), sest põhiartikliks jääb tuntud laul ja täpsustuseks ei sobi panna selle näite puhul "Birgit Õigemeele laul" (ei ole ju). Artiklis tuleb plaadi liik linkida. --Tiia (arutelu) 20. juuni 2017, kell 19:25 (EEST)

Veel kord viitamisest: puiselt ja punaselt

Järgnev jutt on mõeldud niihästi staažikatele vikipedistidele kui ka algajatele, kuna nähtavasti ei ole isegi aastad tegevust Vikipeedias mingi garantii, et inimene saab aru, mis on viitamise mõte ja kuidas peaks viitama, et viitamisel mõte oleks. Kirjutan värske masenduse ajel, mille otsesele allikale ei hakka viitama. Esiteks tunneksid sel juhul mingid tegelased, et jutt käib nende pihta ja võtaksid isiklikult, mitte õppust. Teiseks tunneksid sel juhul kõik ülejäänud, et nemad ei puutu asjasse. Aga puutuvad küll. Jama oled kokku keeranud just Sina! Vaata nüüd oma hingesoppi ja mõtle järele. Niisiis:

Viitamisel on Vikipeedias mitu funktsiooni. Esiteks peab saama viitega varustatud väidet sedaviisi kontrollida. Kas seal ikka on päris nii öeldud? Äkki ei saanud vikipedist võõrast keelest aru? Äkki tegi näpuka? Äkki ei saa ta üldse millestki eriti hästi aru? (Olgem ausad, eks me kõik tea mõnd näidet, igaüks erinevat - Vikipeedia on nagu korteriühistu koosolek.) Aga võib-olla ajas ka teadlikult jama ja püüdis lugejaid eksitada. Eks kõik on võimalik ja selle vastu aitabki viitamine.

Teiseks võimaldab viitamine entsüklopeedias lühidalt kokku võetud teemasse süveneda, pöördudes kasutatud allikate poole, mis üldjuhul peaksid olema põhjalikumad kui entsüklopeedia. Vikipeedia asi on teha kogu maailma teadmistest lugemiskõlbulik ja võhikule arusaadav kokkuvõte, mitte kõik teadmised hunnikusse kopeerida. Muidu oleks meil siin telefoniraamatute kogu.

Kolmandaks ei ole ilma korrektse viitamiseta võimalik teada, mis ajast mingi viidatud fakt pärineb. Suur osa Vikipeedias esitatud infost aegub, olgu jutt kellegi töökohast, firma või asutuse asukohast või lihtsalt statistikast (mida meil on Kohutavalt Palju). Statistika ilma konkreetse allika ja ajamääranguta on mõttetu ja kasutu. Mida ütleb ühe valla elanike arv, kui ma ei tea, kas see pärineb aastast 1995, 2005 või 2015, enne või pärast naabervalla allaneelamist või statistikaameti arvestusmetoodika muutumist?

Lühidalt, lihtsalt ja kellegi jaoks kindlasti liiga otsekoheselt: kui sa arvad, et ükskõik millise arvu viiteks kõlbab "Statistikaamet" ilma viiteta konkreetsele tabelile või uuringule andmebaasis ja kuupäevata, millal see sealt võeti, siis sa oled Väga Rumal Inimene.

Üldse on ükskõik kelle veebist leitud kõikvõimalike andmete puhul üksnes avalehele viitamine üsna tühm mõte. Kodulehed on suured ja haralised, nende eri osad pärinevad tihti eri aegadest ja väidavad eri asju. Üks üldviide ei tõesta midagi. See on sama loll kui mõne kooli õpilaste uurimistöödes (nimesid nimetamata) juhendi kaudu juurutatav komme viidata konkreetsete väidete korral ikkagi ainult tervele raamatule, lehekülgi mainimata. See tühistab viitamise mõtte kui niisuguse.

Korrektsel viitamisel on veel üks funktsioon. Nimelt kipub suur osa veebiallikaid kõduma. Kodulehtede sisu muudetakse (näiteks seesama statistikaamet ei salvesta andembaasi lehtede vanu versioone mitte kuhugi, uued andmed kirjutatakse eelmiste peale ja kui sa vaatamise kuupäeva külge ei pannud, siis järgmine lugeja leiab, et sa valetasid, arvud on hoopis teised), lehti nimetatakse ümber ning kaovad ka terved saidid. Lingikõdu vastu saab võidelda kahel moel. Esiteks: kui viites on antud näiteks leheartikli pealkiri, saab teksti otsida üles ajalehe uues veebis või hea õnne korral mõnes peeglis. Teiseks: kui on konkreetse veebikülje aadress, saab seda otsida Internet Archive'ist. Kui kumbagi pole, siis palju õnne, sa oled teinud täiesti mõttetu viite ning selles pole süüdi miski muu kui su enda rumalus. Oleksid võinud viitesse samahästi kirjutada "Naised saunas rääkisid" või "Allikas: Internet", nagu anonüümseks jääda sooviva Kaarel T. ajal oli Sirbis kombeks varastatud fotode alla kirjutada.

Kogu see jutt konkreetsusest ja täpsusest kehtib paberallikate kohta täpselt samamoodi kui veebis. Kui keegi viitab raamatule, ütlemata, millisest väljaandest (aasta, kirjastus, ilmumiskoht) seda lehekülge otsima peab, vannun ma neid kõiki otsides ja lapates tulist kurja ning ei pruugi viidatud väidet lõpuks ikkagi leida. Kui ajalehe puhul pole konkreetset kuupäeva ja soovitavalt ka lehekülge, siis on sellest väite allika leidmine lootusetu.

Sellest, kui masendav on olukord eesti Vikipeedias viitamisega, annab tegelikult tunnistust ka sisu. Olen üsna kindel, et igal aastal otsib vähemalt mõni tuhat õpilast, õpetajat, tudengit ja õppejõudu siit ülevaadet teaduslikust viitamisest ega leia. Artiklis Viide on mingi kasutu jama ning artiklit Viitamine pole üldse. Mitte, et Vikipeedia viitamisreeglid mõne üldtunnustatud süsteemiga nagu APA täielikult ühilduks, oh ei. Aga kui meil endilgi pole kohta, kust võrdlusmaterjali järele vaadata, mis sealt siis ikka oodata. Teaduslike viitesüsteemide eesti keeles läbikirjutamine kohalikest tavadest lähtuvalt on muidugi suur töö (mõni infoeriala tudeng võiks selle magistritöö teemaks võtta) ja tõenäoliselt ei võta seda keegi ette, tüüpilisest toortõlkest oleks sedavõrd täpsust vajava teema korral aga samavõrd kahju kui kasu. Nii et on nigu on.

Seega ainus, mis teha saab, on ise korralikult viidata. Mitte, et ma usuks, et keegi mind kuulab, kõik on ise targad. Aga vähemalt saan ennast välja elada, kui ütlen:

Pane viitesse konkreetne veebileht JA selle pealkiri võimalikult täpselt. Kirjuta üles avaldamisaeg, kui see seal antud on, JA aeg, mis seda vaatasid. Kui on võimalik viidata eri aadressidega, kasuta staatilist (näide: teadusraamatukogude kataloog Ester). Ning kui kasutad statistikat, pane viitesse kõik, isegi kui sa sellest hästi aru ei saa: veebisait, veebikülg, andmed algselt produtseerinud uuring, kõik sealjuures antud daatumid, tabeli või graafiku pealkiri ning kuupäev, mil sa seda seal nägid.

Viite puudumine on vahel parem kui rumaluse ja laiskuse tõttu mõttetu viide, kuna niisugune viide jätab esmapilgul väitest usaldusväärsema mulje, mida see tegelikult ei vääri. Lugeja usub ja saab petta.

Ja ceterum censeo: kurat võtaks, ära kasuta väljendeid nagu "praegu", "hetkel", "viimastel aastatel" jne, mis viitavad olevikule ilma seda määratlemata. Kümme aastat hiljem loeb keegi sinu ajamääratlust ja arvab, et sa oled idioot. Ja kahjuks on tal õigus. --Õel&Pahatahtlik (arutelu) 25. juuni 2017, kell 14:39 (EEST)

Lisaksin mõned mõtted... Teiseks võimaldab viitamine entsüklopeedias lühidalt kokku võetud teemasse süveneda, pöördudes kasutatud allikate poole, mis üldjuhul peaksid olema põhjalikumad kui entsüklopeedia. Vikipeedia asi on teha kogu maailma teadmistest lugemiskõlbulik ja võhikule arusaadav kokkuvõte, mitte kõik teadmised hunnikusse kopeerida määratleb vikipeediat muidugi isiklikult. Princetoni ülikoolis töötav spetsialist võib artiklit kirjutades muidugi viidata oma ülikooli raamatukogus asuvale rariteetsele teosele, aga selle viite eesmärk ei saa kindlasti mitte olla (igal) lugejal kasutatud allika poole pöördumise võimaldamine.

Tekst Lingikõdu vastu saab võidelda kahel moel. Esiteks: kui viites on antud näiteks leheartikli pealkiri, saab teksti otsida üles ajalehe uues veebis või hea õnne korral mõnes peeglis. Teiseks: kui on konkreetse veebikülje aadress, saab seda otsida Internet Archive'ist. Kui kumbagi pole, siis palju õnne, sa oled teinud täiesti mõttetu viite ning selles pole süüdi miski muu kui su enda rumalus on muidugi rumalus. Esiteks: sajaprotsendilist garantiid ja kaitset lingikõdu vastu paraku pole. Teiseks pole ka taoline viide teatud juhtudel mõttetu. Kui keegi on seda viidet kontrollinud, leidnud, et kirjutaja sai tekstist aru ja ei teinud kirjavigu sisse, ja on ära märkinud, et viide on üle vaadatud, siis on viide mõttekas isegi pärast seda kui ta enam ei tööta. Enne internetti kirjutati palju raamatuid ja mõningate sisu teame me ainult seetõttu, et teised autorid on neile viidanud. - Melilac (arutelu) 25. juuni 2017, kell 15:44 (EEST)

Parem oleks mitte nimetada rumaluseks. Sellised avaldused solvavad asjatult. Andres (arutelu) 25. juuni 2017, kell 18:32 (EEST)

Õigust räägid. Paraku pole siin tarka lahendust loota; kes siin lahendust teaks, saaks ilmselt Jimbo Walesi isikliku tänukirja. Sellist isikut, kes nimelt kõik viited üle kontrolliks ja neid permanentselt mõttekaks muutes üle kinnitaks, isetegevuslikus entsüklopeedias kardetavasti ei teki, aga igat netiviite sajakilomeetriliseks vedamine lootuses, et see kõik ka sajand hiljem leitav on, on Sisyphose töö, eriti kui tegemist on oma andmeid uuendava ja vanu versioone mitte salvestava portaaliga. - Melilac (arutelu) 25. juuni 2017, kell 18:48 (EEST)

Küllap parem jah (mitte nimetada), aga kui ikka ajab hinge täis... vähemalt on näha, mis juhtub, kui viited on viletsad? "Üldse on ükskõik kelle veebist leitud kõikvõimalike andmete puhul üksnes avalehele viitamine üsna tühm mõte." - lisaksin, et mõned lehed teisendavad ka täpsema artikli juurde viiva aadressi lihtsalt avalehe omaks, mille peale viitaja ei pruugi tulla. Aga viitamisest üldisemalt võiks artikkel olla küll, muuhulgas ka teadusartiklite andmebaasides kasutatavast "automaatviitajast", mis viite olulisemate avaldajate nõuete järgi korraldab. --.Toon (arutelu) 25. juuni 2017, kell 18:56 (EEST)

lingikõdu on väga tõsine teema. Ise ma viidates vastava URLi küll alati siin (http://archive.org/web/) salvestan, ent mõnda URLi salvestades selgub, et peal on nn robotikaitse ja selliseid URLe polegi võimalik tulevikuks salvestada. Võib muidugi mõelda, mis juhtub kui see (http://archive.org/web/) hingusele läheb. Huvilisele veel: en:Wikipedia:Link_rot--Estopedist1 (arutelu) 26. juuni 2017, kell 10:27 (EEST)

Lisaks veebiarhiivile on olemas ka digari kohalik

• https://web.archive.org/web/*/siia-kirjuta-URL
• http://veebiarhiiv.digar.ee/a/*/siia-kirjuta-URL

tundub täitsa võrreldav miskist aastast alates

• https://web.archive.org/web/*/http://www.folklore.ee/
• http://veebiarhiiv.digar.ee/a/*/http://www.folklore.ee/

miski areng on olnud, kui mõned aastad tagasi ei saadud aru, et tohib üldse veebiarhiivi koopialehele viidata, siis nüüd on suhtumine talutavamaks muudetud. suwa 26. juuni 2017, kell 13:38 (EEST)

Kasutaja:Mariina 2

Palun vaadake Mariina kaastööd. Võtke kohe ette 1000 või 2000 viimast muudatust. Näete, et Mariina on need peaaegu eranditult teinud enda nimeruumis, lisades sinna megade kaupa läbitöötamata teksti. Seda teksti on lihtsalt liiga palju selleks, et keegi (vahest peale tema enese) suudaks seda läbi töötada. Järelikult on ta seda teinud üksnes enese, mitte teiste tarbeks. Kuigi igaüks tohib enda nimeruumi mõistlikkuse piires koondada mitmesugust teavet, on Mariina selgelt mõistlikkuse piirid ületanud ja rängalt rikkunud reeglit, mis keelab Vikipeedia kasutamise isiklikuks otstarbeks (vt Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole#Vikipeedia_ei_ole_isiklikuks_kasutamiseks_mõeldud_veebiruum_ega_-leht). Soovitan kogu Mariina materjali kustutada ja kui selline käitumine korduma peaks, siis blokeerida. Mariinal omakorda soovitan kõik need leheküljed kopeerida omaenda kodusesse arvutisse ning hoida ja täiendada neid seal. Ühtlasi meenutan, et kui läbitöötamata materjali hakata lisama enda nimeruumi asemel artiklitesse, võib seegi olla karistatav ja selliste muudatuste tagasikeeramine ilma sisulise aruteluta võib mõnikord olla põhjendatud. Artiklitesse tuleks lisada eeskätt läbitöötatud ja korralikult vormistatud teavet. Taivo 26. juuni 2017, kell 14:21 (EEST)

Minu meelest on selline lähenemine ebakonstruktiivne. Mariina on kirjutanud artiklitesse nii, nagu ta oskab, ja tema teksti on massiliselt välja visatud. Nähtavasti sellepärast ta artiklitesse enam ei kirjuta. Aga Vikipeediasse ta kirjutab ikkagi teiste jaoks, mitte ainult enda jaoks. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 16:03 (EEST)

Me peaksime vaatama ikkagi mitte seda, mida keegi tahab, vaid seda, mis on välja kukkunud. Ta võib ju mõelda, et kirjutab seda teiste jaoks, aga välja kukkus ikkagi nii, et üksnes enesele. Kui valida: kas on parem, et jätkab sedasi või et ei kirjuta üldse, siis parem ärgu kirjutagu üldse. Taivo 26. juuni 2017, kell 16:10 (EEST)

Minu meelest on parem, kui ta niimoodi jätkab. See materjal on olemas ja seda on võimalik kasutada, vajaduse korral ümbertöötatud kujul. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 16:37 (EEST)

Minu meelest ei ole siin küsimus selles, et Mariina rikub reegleid, vaid selles, et Andres, õigustades sellist reeglite rikkumist, kuritarvitab võimu ja usaldust. --VillaK (arutelu) 26. juuni 2017, kell 16:46 (EEST)

Mul ei ole siin mingit võimu, ja ma lihtsalt esitan oma arvamuse. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 16:55 (EEST)

Võimu kasutamine ei seisne alati tegutsemises, vaid see võib seisneda ka tegevusetuses kui ollakse olukorras, kus administraator peaks reeglite kohaselt tegutsema.--VillaK (arutelu) 26. juuni 2017, kell 17:04 (EEST)

Millisest reeglist Sa räägid? Kas sellest, et Vikipeediat ei tohi isiklikuks otstarbeks kasutada? Minu meelest see juhtum ei käi selle reegli alla.

Meil on siin hulk administraatoreid. Olulised ja vaieldavad asjad otsustatakse ühiselt ja ka mitteadministraatoreid kaasates. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 17:23 (EEST)

Sarnane kaasus on siin varem päevakorral olnud. Umbes paar aastat tagasi hüppasid toonased administraatorid Epp ja Pikne peale Bioneerile ehk nüüdsele Estopedistile, et tema 300+ kasutajalehe alamlehte on Vikipeedia kettaruumi kasutamine isiklikuks otstarbeks. Asi tituleeriti reostuseks. Fakt on see, et Andrest siis Estopedisti kaitsmas polnud, vaid oli Andreski märkuse tegijate hulgas. Muidugi ei ole need juhtumid päris identsed ja seega saaks ilmselt ka argumenteerida, et "see oli hoopis teine asi". Ent kui reeglite tõlgendamine sõltub siiski niivõrd palju tõlgendajatest ja nende tõlgendajate isiklikest sümpaatiatest-antipaatiatest – ehk teisisõnu, kasutatakse kummijoonlaudu – siis on kuri karjas. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 07:22 (EEST)

Minu märkus puudutas massilist teisaldamist. Selle kohta, kas neid lehti tohib olla, ma vähemalt viidatud kohas arvamust ei avaldanud. Ma olen sellise tegevuse suhtes küllaltki salliv. Ilmsetel juhtudel teen märkuse, aga ei käi väga peale. Meil ei ole täpseid reegleid, aga näiteks inglise vikis on nii, et aktiivsed kasutajad tohivad mingil määral teha ka asju, mis Vikipeediasse otseselt ei puutu.

Igatahes Estopedisti tegevus oli tunduvalt rohkem isiklikku (mittevikipeedilist) laadi kui Mariina tegevus, sest erinevalt Mariina asjadest pole sõnastike retsensioonidega Vikipeedias midagi peale hakata. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 07:53 (EEST)

Meil on aktsepteeritud näiteks see, et kustutatud artikli teksti võib oma kasutajaruumi üles panna. Inglise vikis on (või vähemalt kunagi oli) lubatud üles panna oma essee teemal, mis ei puuduta Vikipeediat.

Peale selle, artikleid kirjutatakse muu hulgas selleks, et neid hiljem lugeda. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:00 (EEST)

Andrest sõnast, lutsu sabast. Eks ma ju ütlesin, et "see oli hoopis teine asi". Ent tegelikult sõltub mõistagi sellest, kas pöörata tähelepanu sarnasustele või erinevustele. Et kas oli kasutajalehe alamlehtede massiline kasutamine mitteadekvaatsel eesmärgil või ei olnud. Ja kuna identseid situatsioone ei ole, alati eristab olukordi vähemalt aeg ja puudutatud inimesed, siis võib jõuda ka sellise järelduseni, et püsivamatel reeglitel Vikipeedias puudub mõte, lahendame kõik olukorrad lihtsalt kaasuspõhiselt (case-by-case), nii kuidas juhtumisi asjaga kokkupuutuvatel inimestel mingil ajahtekel ja mingitel mõjutustel võiks pähe tulla. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:54 (EEST)

Reeglid on ebamäärased ja nende rakendamine nõuab kaalutlemist. Kui oleks tegu mustvalgete reeglite ja mustvalgete olukordadega, siis oleks teine asi.

Mulle tundub pigem, et täpsemaid üldiseid reegleid saabki kujundada ainult kogemuse ja pretsedentide põhjal. Reeglite järgimine pole eesmärk omaette.

Vikipeedias toimuv on avalik ja kõigi silme ees. Ei ole nii, et asjadega puutuvad kokku ainult mõned inimesed. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:08 (EEST)

See avalikkus on näiline. Estopedisti kaasuses otsustas asja sisuliselt kolm inimest - troika. Teistel oli ükskõik. Paremal juhul võtab sellistes kaasustes sõna 10 inimest. Ja et sarnaseid kaasusi on kord viisaastakus, on need inimesed ka iga kaasuse lahendamisel erinevad. Ühe püsiliikme erandiga. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:37 (EEST)

Jah, ma arvan, et parem ärgu reegleid olgu kui et järgitaks halbu reegleid. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:10 (EEST)

Reeglite puudumine annab Sulle kõige suurema võimu ja ka võimaluse seda kuritarvitada. Sest enamus on lihtsalt ükskõiksed või konformistid ja ei taha oma aega selliste kaasuste lahendamise peale raisata. Ega taha minagi.--VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:37 (EEST)

Need "halvad reeglid" on keegi ometi ühiselu ja avaliku korra reguleerimiseks heaks kiitnud. Ei ole nii, et kui reegel on "halb", siis heidame selle kohe üle parda. Sest tulemuseks on siis anarhia. Ehkki eks see Vikipeedia omamoodi anarhiaprojekt ju olegi – igaüks teeb, mida ise tahab ja heaks arvab. Ja esianarhisti ei pea kaugelt otsima. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:37 (EEST)

Ma vabandan oma sõnakasutust, kuid ma olen tõesti demagoogia ja anarhia suhtes allergiline. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:40 (EEST)

Kui meil on erinevad eeldused ja uskumused, siis võivad teise argumendid kergesti demagoogilised tunduda.

Ma saan nii aru, et Sinu arvates peaksid siin olema reeglid, millele kõik otsused rangelt alluvad, ning kuna neid ei ole, on mul võimalik oma tujukad, kallutatud tahtmised läbi viia, kasutades seda, et teistel pole tahtmist sekkuda. Võib-olla Sul on õigus: mina olen alati eeldanud, et see, kes vaikib, on ükskõikne või vähemalt tema arvamusega ei tule arvestada. Ja võib-olla mul ei ole õigus. Ma olen leidnud, et kui näiteks valitakse administraatoreid, siis see, kes on vastu, hääletab vastu. Võib-olla seda ei tohiks eeldada. Sama lugu on ka siin: ma eeldan, et kui keegi on mõne aktsiooni vastu, siis ta ka sekkub, aga võib-olla seda ei saa eeldada. Ma eeldan seda nähtavasti sellepärast, et ma ise olen niisugune. Ja tõesti võib olla nii, et see annabki mulle suurema võimu saavutada seda, mida ma tahan. Pean küll ütlema, et paljudel juhtudel see mul ei õnnestu.

Ma ei mõtle seda, et halbu reegleid ei peaks järgima, sest muidu ei reeglid ei toimiks. Aga kui keegi leiab, et mõni reegel on halb, siis ta peaks tegema ettepaneku seda muuta, ja kui teised on nõus, siis saabki seda muuta. On küll ka selliseid põhireegleid, mida muuta ei saa. Teiseks, minu meelest ei peaks reeglid olema liiga jäigad, sest muidu võib juhtuda, et paikapandud kirjatäht läheb reegli eesmärgiga vastuollu. Ja kui tegu on põhimõtteliste lahkarvamustega, siis on reeglites väga raske kokku leppida. Mulle tundub, et siin on meil põhimõtteline lahkarvamus, sest Sina eelistad pigem halbu reegleid reeglite puudumisele, mina aga eelistan pigem reeglite puudumist. Sa võid öelda, et see on mulle kasulikum, sest nii on kergem oma tahtmist saada. Aga ka teiste tahe on tugev. On veel ka argumendid, aga nendel on siin väiksem tähtsus, kui ma tahaksin.

Meid huvitaval juhtumil on ju reegel olemas, lahkarvamus on ainult selles, mida pidada Vikipeedia ruumi tarvitamiseks "isiklikel", st Vikipeediaga mitte seotud eesmärkidel. Reegel ise seda igaks juhtumiks ette ära ei otsusta. Nagu ma ütlesin, on minu hinnangul Mariina puhul palju vähem alust seda öelda kui Estopedisti puhul. Ma saan nii aru, et Sinu meelest on see reegel mustvalge, aga minu meelest see nii ei ole ja säärane võrdlus on kohane. Mariina puhul on minu arvamus, et reegli rikkumist ei ole, ja ka inglise viki reeglitest ma saan nii aru, et nende järgi seda minu arvates ei ole. Estopedisti puhul leidis ainult Morel, et põhimõtteliselt rikkumist ei ole. Mina oleksin leidnud, et pigem on (pole veenvat argumenti, millega sellist tegevust kaitsta), kuigi mulle endale see silma ei torganud ja see ei ole minu meelest jäme rikkumine. Aga minu jaoks otsustas asja see, et Estopedist ise nõustus, et tegu on rikkumisega. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 12:57 (EEST)

Minu meelest ei ole see Mariina kasutajalehekülgede probleem mingi probleem. Kui keegi võtaks sealt selle info korralikult üle vaadata ja artiklitesse lisada, siis saaks need leheküljed ka tühjaks teha. Väärtusetu see tekst seal kindlasti ei ole ja las ta siis seisab seal. Aga kõige vastikum on siin näha, kuidas täiesti põhjuseta on sellest teemast saanud isiklik rünnak Andrese vastu. Häbi! -- Toomas (arutelu) 27. juuni 2017, kell 14:19 (EEST)

Mina võin natuke aega nurgas häbeneda, kuid pealiskaudsus Sulle au ei tee. Ma tunnustan ja olen alati tunnustanud Andrese suurt tööd Vikipeedias, kuid tema järjepidevaid katseid reegleid omatahtsi painutada, oma arvamust peale suruda, võtta endale viimase sõna õigus, püüdes seejuures alatasa jätta muljet, et tema arvamus on vaid üks paljudest, temal ei ole siin mingit võimu ning tema on vaid kannataja kiuslike käes – vabandust, aga seda ma lihtsalt ei aktsepteeri ega respekteeri. Ja Andres teab seda hästi, ma olen seda talle ütelnud ka varem ja kui vaja, ütlen edaspidigi. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 14:44 (EEST)

Loomulikult ma püüan saavutada oma tahtmist, aga oma arust ma ei kasuta ebaausaid võtteid ega jõudu (võib-olla mõnikord on seda juhtunud). Kui Sa tahad, et minu käitumine muutuks, siis palun anna konkreetsemaid juhtnööre. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 19:53 (EEST)

Mulle tundub, et siin juba mitu kirjutajat ei ole piisavalt põhjalikult lugenud lehekülge User_pages#NOT. Pöörake tähelepanu osadele "Content copied from mainspace", "User pages that look like articles" ja "Old unfinished draft articles". Kopeerin siia mõned asjassepuutuvad laused: Old copies of mainspace articles should be deleted. Mainspace material may be copied to userspace for short-term, active drafting or experimental purposes /.../ Satisfactory edits should be promptly incorporated into the mainspace article and the userspace copy deleted, as content forking represents an attribution hazard. /.../ Userspace is not a free web host and should not be used to indefinitely host pages that look like articles, old revisions, or deleted content, or your preferred version of disputed content.

Content forking tähendab muuhulgas, et kui keegi guugeldab näiteks märksõna "Jaapani hammasrihm" või muid Mariina kasutajalehtedele kopeeritud artiklites sisalduvaid mõisteid, siis tuleb Mariina materjal ühe esimeste allikate seas välja ja seda tänu Vikipeedia kõrgele Page rank-ile. Nii, et selles osas on ikkagi suur vahe, kas toormaterjal on kusagil oma kodulehel (mille Page rank on olematu) või Vikipeedias kasutajalehe alamlehel. Ja see on ka üks põhjus, miks Wikipedia sellist poliitikat rakendab – oma usaldusväärsuse kaitseks.

Mina ei ole öelnud, et reeglid on või peaksid olema must-valged ja tõlgendamisruum puudub. Alati jääb reaalse elu (kõiges oma mitmekesisuses) võrdlemisel reegliga ruumi tõlgendamisele. Aga soovitan lihtsat katset – kopeeri osa Mariina materjalist (näiteks kasvõi mõni inglisekeelsete kirjandusviidete kilomeetrine loetelu) oma kasutajalehe alamlehele Enwikis ja vaata, mis juhtub ja kui kiiresti ja kas Sinult küsitakse, kas Sa nõustud rikkumisega. Seejärel räägime tõlgendamisest edasi. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 14:32 (EEST)

VillaK, guugeldasin "Jaapani hammasrihm". Sain terve portsu erinevaid viiteid foorumitesse, osta.ee-sse, autode müügisalongide kodukatele, aga mitte Marina mustandit. Proovisin siis ka "Jaapani hammasrihm site:et.wikipedia.org" guugeldada ja sain tulemuseks null vastet. Ma ei tea, kas näiteks lehel Kasutaja:Mariina/materjal10#Coca-Cola kirjutatu on lõplik tõde, aga mul on päris kahju lugejast, kelle kriitiline mõtlemine nii pinnapealne on, et ei püüa mingis teadmises erinevate allikate kõrvutamisega selgusele jõuda, vaid otsustab, et "Mariina/materjal10" on see lehekülg, kus kogu kirjapandu on kindlasti ammendav ja lõplik. Minu meelest ei muudaks Mariina materjali kustutamine küll sellise lugeja olukorda kuigivõrd paremaks.

Mina loen viidatud inglise vikist välja, et Besides communication, other legitimate uses of user space include (but are not limited to): work in progress or material that you may come back to in future (usually on subpages). Seal kuskil allpool oli ka kirjas, et biograafilise materjali puhul on mingid piirangud. Aga tõtt öelda, ma ei viitsi sellesse süveneda, sest esiteks, ma ei maksa mitte sentigi Vikipeedia kettaruumi eest, teiseks, mingisugune alamleht ei kahjusta ei minu ega lugeja huve (küll aga ma käin neid ja delfi kommentaare ikka ja jälle lugemas, sest ka pime kana leiab vahel tera), kolmandaks, on palju prioriteetsemaid vaidluseid ja artikleid, kuhu oma energiat pühendada. --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 17:03 (EEST).

Vabandan eksitava näpuvea pärast. Asjassepuutuv märksõna on "Jaapani rihmhammas" :) Sõltuvalt sellest, kas kasutada otsingus jutumärke või mitte, tuleb Mariina materjal, mis kopeerib põhiartikli teksti, esile neljanda või viiendana. Vastavalt reeglitele tuleks siis vastav tekst Mariina kasutajalehelt kustutada. Artikli "Jaapani rihmhammas" algatajaks ongi Mariina, nii et puudub igasugune vajadus seda konkreetset teksti topelt hoida. Ainukeseks põhjuseks paistabki olema Mariina hirm, et KÕIK tema kirjutatu võidakse kustutada ka artiklite nimeruumist. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 17:27 (EEST)

Jah, nüüd tuli minul ka see Google'is välja. Samas, nagu ennist juba märgitud, siis ma ei kujuta ette, miks peaks keegi leheküljelt "Kasutaja:Mariina/materjal4" mingit absoluutset tõde otsima. Seda enam, et seal on TOP 10 singlite edetabel ja teab mis asju veel. No olgu, isegi kui ei oleks neid muid asju, siis ma ei saa ikkagi aru, miks keegi peaks? Kas on klientidelt kaebuseid ette näidata? On eksiteele sattumine teaduslikult tõestatud? --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 22:32 (EEST).

Mulle on jäänud niisugune mulje, et Mariina on oma lehtedele kopeerinud kogu oma kaastöö, et seda ei kustutataks. See on võib-olla küll mitteadekvaatne, kuid ikkagi mõistetav reaktsioon, ja mõeldud just teiste, mitte enda jaoks. Võib-olla viimased asjad, mis puudutavat Hitlerit, on täiesti uued. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 17:23 (EEST)

Tundub, et Kasutaja:Mariina/materjal10#.22Patsient_A._Uimastid_Kolmandas_Reichis.22 on niisugune materjal, mis on nähtavasti mõeldud artiklitesse panemiseks, aga mida ta ei pane sinna sellepärast, et ta kardab selle väljatõstmist. Seda saab artiklite täiendamiseks kasutada. Ma ei leia, et oleks põhjust talle ette heita Vikipeedia mittesihipärast kasutamist. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 17:34 (EEST)

Olen samal nõul Andresega ja arvan, et Marina tegevust oma nimeruumis tuleks taluda. Kellelegi see ette ei tohiks jääda ja "ruumi" see Vikipeediast ära ei võta. Tänu Marinale on meil mitmed valdkonnad paremini kaetud, nt maod. Minu arvates leidub tema nimeruumis sellist materjali küll, mida saaks korralikeks artikliteks valmistada. --Vihelik (arutelu) 26. juuni 2017, kell 17:49 (EEST)

Juhin tähelepanu asjaolule, et ka oma nimeruumis ignoreerib Marina tuimalt Vikipeedia heakorda. Näiteks on need materjalilehed ilmselt siiani paljudes erinevates kategooriates kus nad olla ei tohiks ja Marina on sellekohaseid märkuseid tuimalt ignoreerinud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 26. juuni 2017, kell 18:02 (EEST)

Talle ei jõuagi mingid sõnumid kohale. Ja kui ka jõuaks, ta vist ei suudaks kategooriaid ära võtta. Kas me ei võiks selle probleemi ise lahendada, näiteks mingi roboti või tööriista abil? Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 18:19 (EEST)

Ka mina olen nõus sellega, et tegemist on probleemi, et Mariina kaastöö ei vasta paljuski standarditele, mingisuguse lahendusega. Ta on tõestanud, et suudab lisada kvaliteetset sisu, ja samas ka seda, et kohati ta seda ei suuda. Hetkeolukord, kus ta seda materjali mujale lisab, on sellele mingisugunegi lahendus, võimaldades huvilistel vikipeediat sealt võetavaga täiendada. See materjal ei vasta mu meelest isikliku kasutamise kriteeriumitele ja kui seda teised ei kasuta, siis pole see otseselt ju Marina süü. - Melilac (arutelu) 26. juuni 2017, kell 18:35 (EEST)

Tundub jah, et Mariina hoiab oma materjali kasutajalehel aga kuna meil ruumipuudust pole, siis las olla omaette. Põhiline, et pahandust ei tee. Tegelikult peaks probleemi lahendama mustandi nimeruum aga sellest pole üldse midagi kuulda. Kas on veel tegemisel? --Tiia (arutelu) 26. juuni 2017, kell 19:00 (EEST)

Ma küll ei käinud kogu materjali üle, aga olen päri nendega, kes on seisukohal, et see ei ole rangelt isiklikuks otstarveks kasutatav materjal, st mingi ühiskondlik huvi tema tekstides siiski on olemas. Kui keegi just oma poekviitungeid ei hakka ümber kirjutama või blogi pidama, siis kõik muu on okei ja ma ei kulutaks aega sellega võitlemisele. Mis puutub nüüd kategooriatesse, siis need peaksid harjutuslehel olema küll välja lülitatud (kas nowiki-tagiga või siis välja kommenteeritud). --kanakukk (arutelu) 26. juuni 2017, kell 22:09 (EEST).

Olgu peale. Commonsis saaks selle eest tähtajatu bloki, aga ma aktsepteerin, et eri projektides on arusaamine reeglitest erinev ja eesti vikis sellist käitumist talutakse. Taivo 26. juuni 2017, kell 23:42 (EEST)

Ma ei saa aru, kuidas selles asjas saab Commonsit Vikipeediaga võrrelda. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:00 (EEST)

Sama hästi võib võrrelda ka nt ingliskeelse Vikipeediaga. Ega seal ka sellist jama ei lubataks ja isik oleks juba ammu jäädavalt blokeeritud. Ivo (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:10 (EEST)

Ingliskeelse Vikipeediaga saab võrrelda küll, sealset poliitikat ma ei tea. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:16 (EEST)

Nii palju kui mina aru saan, blokeeritakse seal kiiresti (ja kustutatakse artikleid) lähtudes mitte sisulistest kaalutlustest, vaid sellest, kas peetakse kinni teatud käitumisreeglitest. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:18 (EEST)

Reeglid on siin: en:Wikipedia:User_pages#NOT. Ma ei leia, et Mariina rikuks mõnd sealset reeglit peale selle, et kategooriad on peal. Aga vaevalt see on põhjus blokkimiseks. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:38 (EEST)

Tema üldine käitumine, õppimisvõime puudumine ja allumatus nõudmistele on see, mispärast ta saaks üsna kiirelt blokeeringu kõigis vähegi aktiivsetes vikides. Mind ennast häirib pigem kah see, et ta hulka artikleid sodinud. Ivo (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:46 (EEST)

Õppimisvõime puudumise asemel pigem aeglane õppimisvõime - praegune käitumine näitab ilmselgelt, et ta MIDAGI on õppinud. Pool aastakest tagasi sattusin muide ingliskeelse wiki "kohtuprotsessidele", kus tegeleti just Mariina sugustega, kel lisaks konstruktiivsele kaastööle ka heake hulk lehtesid sodinud. Üldiselt on otsus selline, et taolistel isikutel on kaastöö lubatud, tingimusel et sinna ja sinna artiklisse nad muudatusi ei tee. Isegi mitte ilmset kirjhaviga ei või parandada. Tundub, et ta on endale ise taolise otsuse välja kuulutanud, mis on kindlasti parem kui varasem olukord. - Melilac (arutelu) 27. juuni 2017, kell 12:33 (EEST)

VillaK kopeeris ülespoole (27. juuni 2017, kell 14:32 (EEST)) inglisviki reeglilehelt asjakohased laused. Need näitavad, miks ei ole hea kasutaja nimeruumis hoida põhinimeruumi artiklite koopiaid või sisu, mis sarnaneb artikliga, aga mis mõistliku aja jooksul põhinimeruumi ei jõua (autorsuse ja omistamise seisukohast oleks parim, kui Mariina töö tõstaks ümber Mariina ise, mitte teised kaastöölised, aga kas seda on seni juhtunud?). Minu arvates on see hea reegel, mille jõustamise poole tuleb püüelda. Eesti vikis rikutakse tihti nii meie enda kui ka inglise vikist pärit reegleid seetõttu, et meil on siin asi vabam, reeglite jõustajaid on vähe ja argumenteeritakse sellega, et keskpärane töö on parem kui mitte midagi ja reeglite liiga tugeval jõustamisel läheksid keskpärased kaastöölised minema. Ma ei ole täielikult viimase argumendi vastu. Aga ma olen selle poolt, et leida häid võimalusi reeglite jõustamiseks ja selle kaudu Vikipeedia parandamiseks. Adeliine 27. juuni 2017, kell 16:12 (EEST)

Mul on hea meel olla siin Adeliinega nõus. Ma tänan, et ta ütles sama asja, aga minust palju diplomaatilisemalt. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 16:50 (EEST)

Minu meelest ei ole leidnud tõendamist, et en:Wikipedia:Content forking päriselt teeb sellist kahju, nagu selles arutelus püütakse sellele omistada. Ma palun seda asjaolu hääletada. --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 17:03 (EEST).

Ma palun siis sõnastada konkreetne küsimus, mida soovitakse hääletusele panna. Kas seda, et Enwiki reegel User_pages#NOT Eesti Vikipeedias ei kehti? Kas täielikult ei kehti või mingis osas? Kui mingis osas, siis täpsemalt, millises osas? Ma ei näe võimalust hääletada lihtsalt mingit asjaolu, a la et kas te olete poolt, et Content forking teeb kahju või arvate, et see ei tee kahju. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 17:35 (EEST)

Näiteks: "Kes on selle poolt, et artikli mustand isiklikus nimeruumis ei sega Vikipeedia lugejat?" Aga et elu on kompromisside kunst, siis minu poolest võiks ka näiteks mingi mall olla isikliku nimeruumi alguses, st suur punane infotahvel, et alljärgnev on katsetus ja igaüks otsustagu ise, kas kirjutatu on tõde, pooltõde, ebatõde või üldse hoopis midagi muud. --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 22:32 (EEST).

Minu meelest pole Mariinale ette heidetud mitte seda, et tema kirjutatu pole tõde (vähemalt mitte sagedamini kui teistele), vaid põhiliselt seda, et materjal on halvasti organiseeritud ja mõnikord ei ole tõlkimine jõukohane. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 23:35 (EEST)

Organiseerituse ja jõukohasuse probleemide teine tahk on võime eristada olulisemat vähemolulisest – selle tulemuseks on süstematiseerimata materjali kuhjumine/kuhjamine. Seda probleemi ei saa aga lahendada lihtsalt nii, et ehitame aina suurema "lao". Selle suure lao suures kuhjas on muidugi ka väärtuslikke esemeid, kuid neid sealt segadikust (kus Jaapani rihmhammas vedeleb prantsuse singlite TOPi otsas) otsima minna on lootusetu, lihtsam on teha uued asjad või hankida neid mujalt.--VillaK (arutelu) 28. juuni 2017, kell 06:14 (EEST)

Ma ei usu, et see on lihtsam. Proovin seda materjali kasutada, vaatame, mis välja tuleb. Andres (arutelu) 28. juuni 2017, kell 09:33 (EEST)

Vaatasin, seal ei ole midagi, mida poleks artiklis. See kinnitab minu muljet, et ta on oma kaastöö oma nimeruumi kopeerinud küllap selleks, et materjal jääks alles, kui hakatakse kustutama. Sellest artiklist pole midagi välja visatud, seda on pisut keeleliselt ja tehniliselt toimetatud. Alates 15. maist on Mariina lisanud 10. materjalilehele arvatavasti uut materjali Hitleri kohta. Võimalik, et ta on ka varem täiendusi teinud. Andres (arutelu) 28. juuni 2017, kell 10:17 (EEST)

Artikli "Jaapani rihmhammas" näitel ma seda ka ülalpool osundasin: kuivõrd selle artikli algatajaks ongi Mariina, siis puudub igasugune vajadus sellist teksti topelt hoida. Ainukeseks, kuid ebaadekvaatseks põhjuseks paistab olema Mariina hirm, et kõik tema kirjutatu võidakse kustutada ka artiklite nimeruumist. Ka kohalduvat reeglit on ülalpool tsiteeritud: "Mainspace material may be copied to userspace for short-term, active drafting or experimental purposes /.../ Satisfactory edits should be promptly incorporated into the mainspace article and the userspace copy deleted, as content forking represents an attribution hazard." Kuivõrd teksti aktiivset toimetamist ei toimu, siis jääb võimalus, et tegemist ongi eksperimendiga, et testida kogukonna reaktsiooni? Nii või teisiti, koopiate kustustamise reegel kehtib siiski. --VillaK (arutelu) 28. juuni 2017, kell 11:10 (EEST)

Reaktsioon on ebaadekvaatne selles mõttes, et ta reageerib üle. Aga see on ju tõsi, et tema asju on kustutatud.

−

Kõigepealt, see on inglise viki reegel, mitte meie reegel. Meil sellist reeglit pole, aga me võime kaaluda selle kehtestamist.

−

Edasi, nii palju kui mina aru saan, on sellel reeglil kaks mõtet. Esiteks, tagada, et töö artikliga käiks ühes kohas. Ühelt poolt, kui artikliga ei töötata, siis pole seda muret. Teiselt poolt, kui artikliga töötatakse, siis on see mure küll. Aga selles olukorras ei ole minu meelest süüdi Mariina, sest kogukond on eelnevalt sellele vastu töötanud. Ja sellisel juhul saab ja tuleb tollelt lehelt materjali ammutada. Muidugi, kui pidada Mariina materjali aprioorselt kõlbmatuks, siis ka see probleem langeb ära. Teiseks, lugejal ei tohi tekkida väärarusaama, et tegu on Vikipeedia artikliga. Minu meelest käib reegel ikkagi selliste juhtumite kohta, kus lehel ongi ainult artikli moodi asi. Siin nii ei ole. Sellegipoolest muidugi võib lisada veel hoiatusi, et tegu pole Vikipeedia lehega, ja kui mustandi nimeruum tuleb, siis sinna teisaldada, et Google'i kaudu sisu ei ilmuks. Andres (arutelu) 28. juuni 2017, kell 11:48 (EEST)

Samas, materjali saab ju hoida lihtsalt oma arvutis (Muuda lähteteksti > Copy ja kirjutatut ei salvesta Vikipeediasse - enne töö valmimist), nii et kustutamishirm küll põhjuseks olla ei saa? --.Toon (arutelu) 28. juuni 2017, kell 11:28 (EEST)

Vajadus materjali topelt hoida võib ju puududa, aga tegelikult puudub ju ka vajadus teiste nimeruumis, piibel ühes käes ja kustutuskumm teises käes, koristamistalguid tegemas. Näidake mulle neid inimesi, kes läksid leheküljele "Kasutaja:Mariina/materjal4" ja arvasid, et see kõik seal ongi ametlik lõpptekst. Lasen kulleril notari juures allkirjastatud poolthääle VillaKile isiklikult kätte toimetada. --kanakukk (arutelu) 28. juuni 2017, kell 11:37 (EEST).

Kas see kana muneb kukemune? S lyogkim parom! ;-) --VillaK (arutelu) 28. juuni 2017, kell 19:31 (EEST)

See oleks nii, kui ta kirjutaks ainult enda jaoks. Tema arvutis olev ei ole teistele kättesaadav. Andres (arutelu) 28. juuni 2017, kell 11:48 (EEST)

Iseenesest ma ei näe mingit probleemi nende lehtede eksisteerimiseks, sest minu teada on need kasutajalehed selleks, et kas siis seal midagi ette valmistada, katsetada, kasutaja enda (mugavuse) huvides jne. Olen ka mina pooleliolevaid asju kategoriseerinud (näiteks Kasutaja:Ahsoous/Kirikabe 1. maailmameistrivõistlused brasiilia kabes). Minugi poolest võite kategooria sealt ära võtta, aga see on seal selleks, et lehte oleks võimalik enamaid teid mööda üles ka leida. Äkki keegi teine kui leiab, et tahab artiklit kirjutada, peab selle loomiseks vähem tööd tegema? Aga siinne vaidlemine, mis ja mida, ei vii edasi. Tegelge parem Vikipeediasse artiklite kirjutamisega ning kui leiate sealt midagi asjalikku ja oskate neid kasutada ja leiate need üles, siis saate ju neid Mariina materjale kasutada. Päikest.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. juuni 2017, kell 12:24 (EEST)

---

Taivo, kuidas muidu Mariina alamleheni jõudsid? Mina näiteks enne seda arutelu ei teadnudki, et meil Vikipeedias midagi sellist on. Kuidas kogukond sellised asjad üles leiab? Viimased muudatused? --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 17:14 (EEST).

29. nädala artikliks valisin hariliku ebatsuuga. Klõpsasin "Lingid siia" ja ... Mariina materjal? Mina klõpsan "Lingid siia" suht sageli. Taivo 27. juuni 2017, kell 21:16 (EEST)

Jah, vot, ma ise seda linki ei kasuta, aga näib, et mu paranoia oli täitsa asjatu :) --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 22:32 (EEST).

Kuidas bannerit peita

Piinlik lugu. Aga ei oska bannerit peita. Eelmistega probleemi polnud. --Hirvelaid (arutelu) 1. juuli 2017, kell 22:33 (EEST)

Üleval nurgas otse otsingukasti all peaks olema: [peida] (mina vähemalt seda näen ja sarnaselt kõigi eelmiste bännerite juures olnuga) Ivo (arutelu) 4. juuli 2017, kell 00:53 (EEST)

Jah, asi eilsest korras. Link [peida] on minul ekraani taga peidus. Tuli välja koukida. Hakkama sain. --Hirvelaid (arutelu) 4. juuli 2017, kell 08:36 (EEST)

Mul on ka piinlik lugu. On olemas link [peida]. Kasutan seda. Kasutan seda korduvalt. Ei ole arvet pidanud, aga viimase paari tunni jooksul olen seda bännerit juba kindlasti vähemalt 20 korda peitnud, ikka ta tuleb tagasi. Varem oli bänneritega nii, et kui peitsid, siis oli ikka tükiks ajaks rahu majas. Miks siis nüüd sedasi. Adeliine 6. juuli 2017, kell 00:46 (EEST)

Pakun välja, et see on konkreetse arvuti poolne koerustükk. Tuleb spetsialist ligi lasta. --Hirvelaid (arutelu) 6. juuli 2017, kell 07:08 (EEST)

Linkimine teiste wikidega

Kui panna etwi artiklisse sisse lingid à la nimetus ^{= ENG} (teistes wi-des seda kasutatakse, vahel ka small caps variandis), kuidas sellesse suhtutakse? —Pietadè (arutelu) 3. juuli 2017, kell 23:17 (EEST)

Parem mitte. Andres (arutelu) 3. juuli 2017, kell 23:49 (EEST)

Ahvpinšer

Miks? Kui nt "ahvpintšer", punasega, st, loomata art tähisega, kes meist saaks lugeda valminud artiklit, millal, 50-100-150-500 aasta pärast?Pietadè (arutelu)

Kõigepealt tuleb õigesti kirjutada: ahvpinšer. Siis luua artikkel (ei pea 50 aastat ootama). Ei pea ka kohe valmis kirjutama. Kui luua nupuke, saab intervikilinkide kaudu edasi liikuda. --Metsavend 4. juuli 2017, kell 00:21 (EEST)

Kas arvamus tekkis ca 6 aastat tagasi, ja üha süveneb?
Samuti, kui eestikeelses netis müüakse "pintšereid" (pahaaimamatu harimatu enemese esimene tabamus Google'i otsingus), siis..., kas see kutsa, kui ta ostan, hakkab minuga suhtlema "eba-eestikeelselt", rõhutades "tõhhi" n-i ja š vahel...?

Asi ei ole pinšeris, pigem selles, et ca 8 miljardilise (hetkeseisuga) kogukonna liikmeks olles tekkib tahes-tahtmata väljapaistvamaid indiviide; mina ei ole otsustaja, nt, kas ruwi sup-viited enwi-sse — lugejana olen rahul, kui saan 1/2 klõpsuga (on ka nii tehtud, et alumine/ülemine link) lähemat teavet — on iseloomustuseks süsteemi kohta, kaudselt+ki
Samuti annaks (töötav) link infot potentsiaalsele tulevasele kirjutajale (nt, kui kirjutan "pri(n)ts-snitsel, siis lingi kaudu oleks mõistetavam...)—Pietadè (arutelu)

Kes ütleb, millist keelt lugeja oskab? Ja kes need lingid hiljem ära korjab? Parem tõesti mitte. Adeliine 4. juuli 2017, kell 00:59 (EEST)

Lingid korjab ilmselt ära inimese loodud programm, kui need enam vajalikud pole.Pietadè (arutelu)

Nõus Adeliinega. Need lingid ei asenda kirjutamata artiklit. Lugeja, kes mõnd võõrkeelt oskab, läheb seejärel sealsesse vikisse ja vaatab, kas seal on artikkel olemas ja kas see näib korralik. Ise teen nii. Pigem olgu artikkel olemata, kui selle asemel muljet jätta linkide abil, mis ei pruugi aidata.Ssgreporter (arutelu) 4. juuli 2017, kell 01:10 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Nüüd saab vähemalt siitkaudu teada, kes on "rotipüüdja" pinšer, wikiteadmine, "Aerutajate eine" ja Renoiri kolme poja ema..., sülekoer, ...samas, 3 päevaga 280 vaatamist artiklil Donbassi sõja kronoloogia, ja, seni, ainsa kirjutajana, pean seda esmaseks...—Pietadè (arutelu)

Vene vikis pannakse need lingid punase lingi järele. Andres (arutelu) 4. juuli 2017, kell 01:33 (EEST)

Mõnel pool kasutatakse neid jah, aga need on siiski pigem hädaabivahend. Ja kui pinšerist jõuga pintšer teha, šiiš ta hammuštab. Šellepärašt šee š šeal ongi, et šuu on täiš. --82.131.109.135 4. juuli 2017, kell 17:29 (EEST)

Wikimedia strategy conversation

WMFi suunalt tuntakse huvi selle kohta, et milline peaks olema üldine strateegi edasiliikumiseks ning loomulikult soovitakse mingit sisendit erinevatelt kogukondadelt. Nt käesoleval nädalal on teemaks see, et kuidas saavad meie viki kogukonnad ja vikis olev sisu säilitada olulisust muutuvas maailmas. Lähemalt. Selle alt on püstitatud ka kaks sellist väidet nagu "The Western encyclopedia model is not serving the evolving needs of all people who want to learn" ja "Knowledge sharing has become highly social across the globe". Soovib keegi seda temaatikat kommenteerida? Mõtteid selle kohta, et kuidas edasi? Millele peaks liikumine tähelepanu pöörama? Mille arendamine oleks kõige olulisem? Ivo (arutelu) 4. juuli 2017, kell 23:56 (EEST)

Lisan siia ka viite strateegia-arutelude lehele Meta-Wikis, kus saab tutvuda strateegiaprotsessi senise käigu, juba toimunud arutelude tulemuste ja muuhulgas ka Ivo tsiteeritud väidete aluseks olevate uuringuandmetega. Arutelu hõlbustamiseks oleks hea, kui leiuks keegi vabatahtlik, kes võtaks kätte ja selle iganädalaste lugude lehe eesti keelde tõlgiks, kuid hakkama saaks ka vast ilma selleta. Daniel Charms (arutelu) 5. juuli 2017, kell 08:31 (EEST)

Aga mõtteid - kas need "lyhikesed vastused konkreetsetele kysimustele", mida kasutajad väidetavalt otsivad, ei olegi mitte just see, mida klassikaline lääne entsyklopeedia on pakkunud? Kui võrrelda näiteks EE-d ja Vikipeediat, siis esimese artiklid on kahtlemata lyhemad ja löövamad. Vikiartiklite pikkus on pigem põhjustatud mahupiirangute puudumisest kui klassikalise mudeli järgimisest. Seega oleks ehk hoopis vaja pöörduda tagasi klassikalise mudeli juurde, mis selgelt teadvustab piirangute vajalikkust. Selle erinevusega, et Vikipeedia puhul pole piiratud ressursiks mitte maht, vaid kasutajate tähelepanu. Teisalt võib seda leidu tõlgendada ka nii, et inimesed ei vajagi tegelikult entsyklopeediat, vaid pigem leksikoni. See tähendab, et Vikipeedia asemel/kõrval peaks liikumine tervikuna hoopiski pöörama senisest suuremat tähelepanu just Vikisõnastikule jt projektidele. - Daniel Charms (arutelu) 5. juuli 2017, kell 08:48 (EEST)

Minu meelest piisab sellest, kui pika artikli alguses on sissejuhatus või spetsiaalne kokkuvõte.

Vikisõnaraamat ei saa asendada entsüklopeedilist leksikoni. Andres (arutelu) 5. juuli 2017, kell 10:38 (EEST)

Veel yks viide: Meta-Wikis on yleval kokkuvõte siin varem toimunud strateegia-arutelust ning 4. mail Wikimedia Eesti vabatahtlike ja soome-ugri noorte yhingu MAFUN liikmete osalusel toimunud aruteluõhtust. Daniel Charms (arutelu) 6. juuli 2017, kell 14:14 (EEST)

Tagasiside koolitus

Oleme vikipedistide kokkusaamistel ja ka arutelulehtedel rääkinud tagasiside andmisest ja suhtlemisest uute kaastöölistega. Miljon+ projekti osalistega on see ka korduvalt jutuks tulnud. On pakutud, et kasulik võiks olla koolitus vikipedistidele, kus õppida ja arutada sel teemal. MTÜ tegevjuht Marta soovitab Koidu-Tani Jürisood, kelle koolitusel ta on käinud. Koolitus toimuks Tallinnas 5. septembril 8 akadeemilist tundi järjest (see on ettepanek, kuupäeva suhtes võib olla läbirääkimisruumi). Pealkirjaks "Arendava tagasiside andmine Vikipeedia keskkonnas". MTÜ kataks kulud. Koolitaja viib ennast koolituse ajaks Vikipeedia iseärasustega kurssi. Palun andke siin vabas vormis teada, kes oleks sellest koolitusest huvitatud ja see aeg sobiks. See ei ole veel tulijaks registreerimine, aga on oluline teada, kui palju osalejaid oleks. Mind küll väga huvitaks ja kui koolitus toimub, tahaksin küll osaleda. Adeliine 6. juuli 2017, kell 17:00 (EEST)

Põhimõtteliselt olen huvitatud. Arvan, et enese kurssi viimiseks peaks ta proovima Vikipeedias midagi teha. Andres (arutelu) 6. juuli 2017, kell 17:05 (EEST)

Kafka keeras hauas külge

Veel elus olevatest inimestest kirjutades tasuks kontrollida, kas neist mõni ehk võimuesindaja ei ole: [1] [2]. --kanakukk (arutelu) 5. juuli 2017, kell 13:28 (EEST).

küsimus: kas kirp võiks olla "huviorbiidis loom", nt, hammustades...Pietadè (arutelu)

ja kysimuse jätkendus:

Administraatorikandidaadi hääletus

Algas Minnekoni kordushääletus. Kuidas nii teha, et inimesed selle üles leiaksid? Andres (arutelu) 13. juuli 2017, kell 12:03 (EEST)

Võiks ju võtta malli nt ingliskeelsest wikist, ei usu, et see ainus on. Hetkel ütleb (etwi): "Lehekülje jälgijate arv 41"...
see arv on vist tõusnud...
Tsitaat ka: "Kas peaks kuskil märku andma, et hääletus on käimas? Andres (arutelu) 14. aprill 2014, kell 11:31 (EEST)"...jokk—Pietadè (arutelu) 13. juuli 2017, kell 20:47 (EEST)

Vabandust, ma ei saa aru, mida Sa soovitad. Andres (arutelu) 13. juuli 2017, kell 20:50 (EEST)

Avalikustamist. Näiteks ingliskeelses Vikipeedias on teade sedalaadi hääletustest kõigile selles osalemiseks õigust omavatele kasutajatele ette kuvatud (koos peitmisvõimalusega); meil on ainult lingid: mingi punane kiri, hääletused (selle all siinset pole) jne (pole hetkel aega vaadata).—Pietadè (arutelu) 13. juuli 2017, kell 21:31 (EEST)

Kõige parem oleks ilmselt lisada viimaste muudatuste lehe ülaossa vastav kastike (näiteks analoogne Wikipedia:Centralized discussion, kuigi sisu tuleks muidugi ringi teha), milles oleksid uusimad hääletused pidevalt loetletud. Samas kohas võiks näiteks eraldi tulbana kuvada ka viimati vaidlustatud artikleid.
Muuseas ka käesolev arutelu tuleks ilmselt liigutada siit lehelt üldisesse arutellu, sest nii saab kõige rohkem arvamusi ja ideid. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. juuli 2017, kell 22:09 (EEST)

Tehke, mida vajalikuks peate. Andres (arutelu) 13. juuli 2017, kell 23:04 (EEST)

Vikipeedia puhastus

Teen ettepaneku vahepeal suuremat tähelepanu pöörata olemasoleva sisu puhastusele; Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid alt leiab tohutu hulga artikleid jm, mõned on aastateks ära unustatud. Võiksime suve jooksul teha hääletused kustutamiseks esitatud sisu (sh kustutamiseks esitatud artiklid ja liitmiseks esitatud artiklid). Ehk piisab hääletuse tegemisest iga artikli arutelus, Vikipeedia:Hääletused ei ole just kuigi populaarne leht ning see saaks üle koormatud. --Pelmeen10 13. juuli 2017, kell 23:58 (EEST)

Kahtlen selles viimases, ja usun, et on hea, kui kusagil selline hääletamine ühes kohas koos on. Aga idee iseenesest on muidugi hea, seal hääletuslehel muidugi ka viimane aktsioon just nimelt kustutamisküsimuses korraldati. Hakka aga lahtiseid asju sinna laduma (loomulikult mitte järjest, sest äsja nimekirja ilmunud ehtne saast saab ka ilma igasuguste mõttetalguteta minema uhutud, ja kui hääletatakse, et artikkel peaks jääma, siis on hea, kui saab kustutamismärkuse eemaldada. Kui sa tõesti suudad seda järjepidevalt augusti lõpuni korraldada, sean su kuu vikipedistiks üles ja annan poolthääle kah takkapihta. P.S Sellesama lahtri puhul kehtib eelmises punktis ära toodu, et selliseid hääletamisi tasub kuskil ära mainida. - Melilac (arutelu) 14. juuli 2017, kell 13:26 (EEST)

Pakun, et võiks püüda otsuseni jõuda kõigepealt artikli arutelulehel ja kui on näha, et see ei õnnestu, siis panna hääletuste lehele. Andres (arutelu) 14. juuli 2017, kell 13:35 (EEST)

Idee on tegelikult väga hea, aga sellega peab siis tõesti pidevalt tegelema, et see määramata ajaks soiku ei jääks. Kui on selge, kuidas see toimuma hakkaks ning piisaval arvul vikipediste kaasata, siis peaks see õnnestuma. Artiklite hääletuste puhul pooldan otsustamise hääletuste lehele viimist, sest siis oleks minu meelest kõik mugavalt ühes kohas ja oleks võimalik vältida otsustamise killustumist (nt. keegi ei tea, mida ja kus parasjagu otsustatakse). --Kuuskinen (arutelu) 14. juuli 2017, kell 16:43 (EEST)

Need, kes viimastele muudatustele kas või pilgugi peale heidavad, peaksid küll teadma, kus midagi arutatakse. Aga üldiselt, olgu mis tehnikaga tahes, tahtmise korral on igaühel hõlpsasti võimalik kustutamismärkusega artiklitele tähelepanu juhtida. Andres (arutelu) 14. juuli 2017, kell 16:58 (EEST)

Nagu eelmisel suvel Ulrikale administraatoristaatuse andmise puhul selgus, võib küsimuste puhul, kus väga paljud seisukohta ei oska võtta, ikka väga edukalt arutelu niiviisi kahe silma vahele jääda. Küsimus - kui pikalt peaks arutelulehel eelis olema? Pakun, et pool aastat, sest enamik kasutajaid, eriti mitteadministraatorid, sinna kustutamiseks määratud artiklite sahtlisse igapäevaselt ikka ei piilu. - Melilac (arutelu) 14. juuli 2017, kell 18:40 (EEST)

Muidugi, kui arutelu vaibub, siis naljalt keegi enam sinna ei satu, ja kui juhuslikult satub, siis võtab midagi ette või võtab arutelu uuesti üles. Tähtajal ei ole siin minu meelest tähtsust. Süstemaatilisel läbivaatamisel ongi see mõte, et vaadata, mida edasi teha. Kui kustutamiseks vajalikku konsensust ei ole, siis kustutamismärkus ära võtta, ja kui lahkarvamused on väga teravad, siis panna hääletusele. Ja mingit eraldi sahtlit meil ei ole. Andres (arutelu) 14. juuli 2017, kell 20:28 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘ Ma arvan, et peaks ikkagi mingi tähtaja panema, sest tähtajatu läbivaatamine ning juhuse peale lootmine võib minu meelest lõppeda senise olukorra jätkumisega. Ma ajan võib-olla jama, aga ajalimiidi puudumine muudab minu meelest võimalikuks olukorra, kus konsensuse saavutamine võtab aega näiteks viis aastat ja nii näiteks kümnel leheküljel järjest, sest hääletused jäävad lihtsalt seisma ning jätkajat ootama. --Kuuskinen (arutelu) 15. juuli 2017, kell 00:11 (EEST)

Nõustun täielikult. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 15. juuli 2017, kell 00:21 (EEST)

Mida te ajalimiidi all mõtlete? Minu meelest võib püüda olukorda lahendada sõltumata ajast. Puhastusaktsioon ongi vahend selleks, ja mõni vikipedist võtab selliseid puhastusi ka omal käel ette. Ajalimiidi panemine ei aita, kui keegi asjaga ei tegele. Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 00:55 (EEST)

Ajalimiidi idee on võib-olla ebavajalik, aga minu meelest tagaks see, et nt. kolme kuuga peaks olema otsustatud, et mis artiklist edasi saab puhastusega pidevalt tegelemise (asi ei sumbuks). Toimiks see nt. selliselt, et on artikkel "Halb artikkel", mida tahetakse kustutada ja selle asemel, et lihtsalt määramata ajaperioodi jooksul tegeleda, peaks näiteks kolme-nelja kuuga olema otsustatud, et kas see säilib või mitte. Idee tekkis muidu 11. septembri rünnakute artiklit vaadates, mille neutraalsus on tänaseni vaidlustatud ja kui ma lehekülje arutelust õigesti aru saan, siis jäid neutraalsuse osas seisukohad umbes 4 kuud tagasi 3:1 vaidlustamise vastu. Asi on nüüd lihtsalt seisma jäänud. --Kuuskinen (arutelu) 15. juuli 2017, kell 10:23 (EEST)

Minu meelest peaks kustutamisele mingid reeglid tegema. Et kui kaastööline x paneb artiklile kustutamismärkuse, siis teatud aja jooksul jõutaks artikli tuleviku osas seisukohale ning et seesamune kustutamismall sealt mingi hetk ka ära kaoks (kui artikkel otsustati säilitada). Pakun välja, et kõige pealt võiks teha hääletuse kustutamisreeglite osas, et paari aasta pärast me jälle samas seisus ei oleks. Artiklite kustutamise hääletust pooldaksin pigem arutelu lehtedel, kui hääletus peaks kestma kauem või tuleks leida rohkem hääli, siis üle viia mujale. Kustutamishääletustel võiks olla sel juhul eraldi leht. Pelmeen10 15. juuli 2017, kell 01:08 (EEST)

Enamuse asjade kohta, mis kustutamismärkust kannavad, on vaja artiklid, kas siis pikemaks kirjutada (näiteks Pindi Kinnisvara), need liita, toimetada jmt (näiteks A (häälik)), mõnele artiklile on pandud märkus külge pandud ilmselt kiusu pärast jne. Päriselt kustutamist ootavaid asju on seal mõned üksikud. Mingit ajatärminit määrama pole küll mõtet hakata, pigem on vaja selle kategooriaga aeg-ajalt lihtsalt tegeleda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. juuli 2017, kell 01:13 (EEST)

On Sul soovitada mõnda reeglit?

Minu meelest on peamiseks limiteerivaks teguriks toimetajate vähesus. Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 01:32 (EEST)

Tegelikult on kustutamist ootavad artiklid üldkokkuvõttes väiksem probleem kui reklaamartiklid. Kui siin on natuke liiga palju infot millegi tähelepanuvääritu kohta, ei juhtu sellest hullu midagi, aga reklaam Vikipeedias rikub entsüklopeedia mainet ja petab lugejaid. Samas on reklaamiga tegelemine sageli raskem, sest paljud teemad väärivad käsitlemist, seega tuleb teha sisulist tööd. --82.131.109.135 15. juuli 2017, kell 05:01 (EEST)

Nõus. Aitäh, et Sa sellega tegeled! Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 05:08 (EEST)

Peale kustutamismärkuse lisamist võiks hakata kohe hääletus, mis lõppeks teatud aja möödudes (selle aja üle tuleks teha hääletus). Samas mõnikord tehakse väga jubedaid artikleid ning kustutamine võiks toimuda varem. Kui ükski admin ei leia, et kustutada tuleks kohe (praegu toimub see ainult vandalismi puhul), siis näiteks 3 või 5 kustutamise poolthääle saamisel ilma ühegi vastuhääleta võiks artikli kohe ära kustutada. --Pelmeen10 15. juuli 2017, kell 07:42 (EEST)

See reegel meil kehtibki, ainult et sina kui mitteadministraator sellist tegevust ei näe. Probleemiks on ikkagi taolised artiklid, millel on nii poolthääled kui ka vastuhääled ja kumbki pool teise seisukohtadega väga ei nõustu. Kampaania korras selliste artiklitega tegelemine võimaldaks, juhul kui otsustatakse, et artikkel kustutamismärkust ei vaja, selle asendada täpsema otsusega, mida teha vaja. Samuti võimaldab see ehk pöörata artikliga otseselt mitteseotud mitteadministraatorite tähelepanu taolistele artiklitele, sest kustutamine on konkreetselt administraatorite tegevus, mistõttu mitteadministraatorid võivad kustutamisele määratud artiklite nurgast lihtsalt mööda vaadata. Aga läheme siis konkreetsemaks - lisan kaks artiklit hääletuste nurka ja vaatame, mis juhtub. - Melilac (arutelu) 15. juuli 2017, kell 08:18 (EEST)

Praktikas on nii, et kui administraator on veendunud, et artikkel tuleb kustutada, siis ta teeb seda kohe, ja kui on väike kõhklus, siis paneb kustutamismärkuse, ja siis võib järgmine administraator selle kohe kustutada, kui ta on veendunud, et seda on tarvis.

Hääletuse aeg on praegu kaks nädalat.

Minu meelest ei tuleks saata kohe hääletusele, vaid kõigepealt tuleks arutada arutelulehel. Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 11:53 (EEST)

Üldiselt olen nõus. Võibolla võiks olla umbes nii, et pärast kustutamismärkuse lisamist on näiteks nädal aega seda arutelulehel arutada, konsensuse puudumisel loob näiteks vastav robot automaatselt hääletuse. Hääletuse algatajaks võib muidugi olla ka inimene, aga roboti kasutamine aitaks vältida unustamist jms. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 15. juuli 2017, kell 12:58 (EEST)

Kolm korraga

1 Kriipsuõiguse (vt lehe algus) juurde naastes: ei saa jätta märkimata, et kasutaja Iifar, tegevus on osaliselt häiring — igapäevaselt, korduvalt, nt vene-, ukraina- vms keelsete artiklite pealkirju tsiteerides tekitab "pikendatud kriipsude uuslooming" ajaraisku ja tüli — kui ikka pealkiri on tsiteeritud kujul, nagu ta allikas on, kuidas ma saan pealkirja muudetud kuju korral olla kindel, et huvilise tarkvara (Mac, MS, nutitelefon, tahvel vm iganes) avab muudetud kujul pealkirjaga artikli.
Kriipsudest veel: nt enwi-s on cite web all ka selline kirje: |trans-title= (võõrkeelsete pealkirjade puhul juhitakse selle puudumisele küllaltki tihti tähelepanu, ehk siis kirjutatakse juurde), ehk siis, pealkirja tõlge, kuhu siis parandusärksad huvilised saaksid kirjutada pealkirja grammatiliselt korrektsel kujul, netiviite all seda võimalust vist polegi... —Pietadè (arutelu) 23. juuli 2017, kell 10:21 (EEST)

Enwi kuvatõmmis, 2017-07-23. Sisselogimata kasutajad seda (ülemine poolpaksus kirjas rida) ei näe, pole päris kindel, aga sisselogitud kasutajad on vist ka liigitatud (kellele ja mida näidatakse). — Pietadè (arutelu) 23. juuli 2017, kell 14:19 (EEST)

2 "Põrandaalusest" adminniõiguste annetamisest/mitteannetamisest: Administraatorite valimine peaks olema Vikipeediasiseselt avaliku ürituse staatuses,
mitte nagu praeguseks juba aastaid tavaks kipub saama (+ suvepuhkuste ajal (sorry, Austraalia eestlased), jõuluööl jne); see, et nt korruptsiooni hindamisel, RV tasandil, jäetakse kodukohariik üldse mainimata, ei peaks ehk olema eeskuju võtmist vääriv, IMHO (lisaks, enwikis oli hiljuti arutelu nende adminnide staatuse säilitamise teemal, kes ainult "jokk" korras nt kord aastas "checkivad in"...).
Ehk siis: praegu on mõne lehe ülaosas kirjed "UUS", Hääletused jne, isegi 10 aastat siia kirjutanu ei teagi, et tema "saatuse" üle otsustajate "valimine" (hääletus?) on "käsil"

Lisaks, administraatorite hääletusse lisaksin valikuks ka selle: "Ei hääletanud".

3 "Puhastamisest". Kui teema on "käsitlemisväärne" (nt see nimetu/nimeline kanalisatsioonikaev sel ja sel tänaval, geograafilised koordinaadid see ja see, mis on julmalt ja barbaarselt tapnud igaastaselt vähemalt ühe "Priuse" amordid, siis olgu (kasvõi peegelpildina teistele, meist). Samas, kui valin pika artikli (Lucifer (telesari)) kirjutamise asemel alustuseks ühe osa kirjelduse, Candy Morningstar (vt kasutaja Ahsoous, poolt kustutatu loendit), et sealt aja tekkimisel edasi minna (telesarja "Lucifer" artikkel ei ole nii lihtne kirjutada, peaks kajastama ka proteste sellise teema kajastamise vastu), siis, kui see on kustutatud (ja mul juhtumisi ei ole koopiat sellest olnud; vrd nt Mahavango), kas nt 10 aasta pärast oleks seda lihtsam kirjutada (see ei ole mingil juhul süüdistus nende vastu kes kirjutavad asjade kohta, mida nad ise näinud/kuulnud/kogenud pole (Mahha- Vango ;-)))))
Kv, "puhastamise" kohta, ehk tasuks siiski järgida nt enwi poliitikat/tava, kus artiklialustusele, millel ilmselt on (ka enamuse arvates) potentsiaali muukeelsete allikate lisamisel "täidlasemaks" muutuda, lisatakse vastav märge, "stub" või mis iganes...—Pietadè (arutelu) 15. juuli 2017, kell 16:23 (EEST)

---

1. Nii, nagu sina seda harrastad, loendi numereerimine ei tööta. 2. Nii, nagu sina seda harrastad, ei tööta ka keel mitte. Keelemängude aluseks on siiski teatav ühisosa, aga mul pole kõige õrnematki aimu, mis Rein Veidemanni tasandil toimub või mida tähendab su isiklikus privaatkeeles lühend "Kv". (Kuusevaik?) Kui tegelik eesmärk on mitte oma sõnumit edastada, vaid pelgalt end välja elada, siis jätka samas vaimus. --82.131.109.135 15. juuli 2017, kell 20:10 (EEST)

Aitäh tagasiside eest!
Ex jätkame siis samas vaimus, eesel kaamliks, vale õigeks, õige valeks jne
Muidex, "kv" ei ole kunagi tähendanud kaamlivett, sagedamini siiski kokkuvõtet, tõde on vaataja silmis...—Pietadè (arutelu)

kv on pigem siiski kinnisvara. Aga kustutasin tolle lehe, mitte sellel põhjusel, et sarja üksikust episoodist artikleid ei võiks olla (muidugi sellisel tekib küsimus ka "Vaprate ja ilusate" iga osa tutvustuste ja mika ka mitte "Aktuaalse Kaamera" üksikute saadtete tutvustuste lubatavuses jne.), vaid sellepärast, et kogu see jutt oli lugeja jaoks arusaamatult kirja pandud. Võimalik, et kui sarjast oleks artikkel, siis oleks võimalik ka tollest tekstist aru saada, aga tollel kujul nagu see oli, kahjuks mitte.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. juuli 2017, kell 00:10 (EEST)

(kv võib olla, nt, ka hr Konrad Villetaveti lühend) Mina pooldaksin seevastu nt ilmateadete kokkuvõtteid (u 4 tk päevas) —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 15:13 (EEST)

1. probleemist. Oleks tarvis näiteid, et illustreerida väiteid. Sul on probleem, soovid sellele lahendust, aga jätad näited lisamata? Miks? Vikipeedias saab ju lausa redaktsiooni täpsusega neid esitada. --kanakukk (arutelu) 19. juuli 2017, kell 14:18 (EEST).

Hetkel on käesoleva lehe alguses alapealkiri "Kriipsuõigusest"; minule "torkas viimasena silma" Stanõtsja Luganska#Välislingid all ("...Луганскую целую ночь - Москаль" versus "...Луганскую целую ночь – Москаль"); võib-olla saab kriipsuskripti muuta, et viidatud pealkirjad jääksid muutmata, ei tea. Või teha uus skript, mis "parandaks ära" viidete "parandatud pealkirjad"... —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 15:13 (EEST)

Arvan, et pealkirjades ei peaks kriipsusid parandama. See on autori looming ja ainult temal peaks olema õigus oma pealkirjasid määrata, olgu need siis kirjakeelenormiga kooskõlas, või mitte. --kanakukk (arutelu) 22. juuli 2017, kell 23:57 (EEST).

2. probleemist. Olen sellele tähelepanu juhtinud SIIN. Mul kahjuks puudub sunnijõumonopol, et seda hääletusele panna ja ellu viia. --kanakukk (arutelu) 19. juuli 2017, kell 14:18 (EEST).

Hetkel ei ole hetkel käimasoleva adm hääletuse kohta ühtki viidet (on "hääletused", mille all konkreetset ei ole) —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 15:13 (EEST)

Teise probleemi kohta. Vanasti oli meil administraatorikandidaadi hääletuse ajal vilkumine viimaste muudatuste lehel. Mina ei oska seda teha ega saa ka kedagi selleks sundida. Kes tahab ja oskab, võib ka midagi muud ette võtta, selleks pole tarvis kedagi teist sundida. Andres (arutelu) 19. juuli 2017, kell 14:54 (EEST)

Andres, ma arvan, et vilkumine oleks liiga häiriv. Võimalik, et ka erkpunane tekst oleks häiriv, aga vääriks iseenesest juba kaalumist. Mis puutub nüüd väitesse, et kedagi sundimata saab ka asju ellu viia, siis päris tõele see ei vasta. Näiteks, kui ma tahaksin kasutajatele teada anda, et toimub administraatoriõigustega seotud või mõni muu oluline hääletus, ja ma tahaksin seda teha mediawiki:sitenotice (see peitmise võimalusega teade lehekülje ülaosas) kaudu, siis ma ei saa seda teha, sest mul puudub vastav privileeg. See võimalus, et ma annan "Üldises arutelus" millestki teada, on mul muidugi olemas küll. --kanakukk (arutelu) 20. juuli 2017, kell 02:50 (EEST).

Jah, tõsi. Neid asju saavad teha ainult administraatorid, näiteks Ahsoous. Andres (arutelu) 20. juuli 2017, kell 10:01 (EEST)

Andres, kas mul on mõtet pöörduda inimese (või tegutseb selle kasutajanime all terve toimetajate kolleegium, ei tea) poole, kes on arvanud nõnna: "Mingit bännerit saidi päisesse nüüd küll vaja pole. Kes viimaseid muudatusi jälgib, näeb ka muudatusi lehtedel ja teiste jaoks, kes kord kuus vikisse sattub, on kogu see asi üsna ükskõik."? --kanakukk (arutelu) 22. juuli 2017, kell 23:57 (EEST).

See on isiklik arvamus. Kui tahad lasta bännerit panna, siis pöördu kellegi teise poole. Teistes asjades võid tema poole pöörduda küll. Andres (arutelu) 23. juuli 2017, kell 00:10 (EEST)

Bänneri näitamisel on võimalik eristada sisseloginud ja -logimata kasutajaid. Me oleme üldiselt kõigile sama näidanud, sest bänneris on olnud vist ainult võistluste kutsed ja teised avalikud teadaanded. Administraatorihääletus ei ole lugejate asi. Seega võiks kõne alla tulla, kui see bänner oleks nähtav vaid sisseloginud kasutajatele. Ma arvan, et need kaastöölised, kes "kord kuus vikisse satuvad", võiks siis ise ka ikkagi midagi omalt poolt teha ja vähemalt sisse logida, kui neid viki elu-olu huvitab. Teised võimalused, kui kaastöölist adminihääletused huvitavad, on panna lehekülg jälgimisloendisse ja oma igakuulise vikivisiidi ajal vaadata jälgimisloend üle. Jälgimisloendi saab vabalt määrata näitama piisavalt vanu muudatusi, nii et hääletuse lehekülg jääb sisse, juhul kui seal hääletus toimub. Aga siin tekkis mul ka see küsimus, et kui kaastööline "satub vikisse kord kuus", kui hästi on ta siis kursis kandidaadi kaastööga ja kui pädev on ta üldse hääletama? Selle probleemi vastu, et hääletus korraldatakse suvel ja on tõenäoline, et just seetõttu kogunes liiga vähe hääli, võiks seada miinimumhäälte arvu, millest vähemaga on hääletus ebaõnnestunud ja korraldatakse mõne aja pärast (nt sügisel) uuesti. Adeliine 23. juuli 2017, kell 11:14 (EEST)

Jah, kui bänner teha, siis muidugi ainult sisseloginutele. Aga mina isiklikult bännerit ei poolda, sest mind need häirivad. Viimaste muudatuste lehel võiks vilkur olla (vanasti oli), aga mina ei oska seda panna. Ma ei saa aru, miks sellest nii suur number tehakse, kui igaüks võib hääletuste lehe endale jälgimisnimekirja panna, kui ta viimaseid muudatusi ei jõua jälgida. Inimese kaastöö saab üle vaadata ka see, kes seda pidevalt jälginud ei ole. Viimane hääletus oli südasuvel, ja hääli oli väga palju, nii et ma ei usu hästi, et asi on aastaajas. Ma ei poolda ka häälte miinimumi sisseseadmist, sest minu meelest asi ei tohiks seisma jääda selle taha, et inimesed ei taha hääletada. Küllap vähem tuntud (vähem silmatorkavatele) kandidaatidele antakse vähem hääli. Andres (arutelu) 23. juuli 2017, kell 12:27 (EEST)

3. probleemist ei saa aru, milles on probleem ja mida tuleks teisiti teha. --kanakukk (arutelu) 19. juuli 2017, kell 14:18 (EEST).

Puhastamine on peaaegu alati õigustatud puhastaja silmis, puhastatava silmis mitte alati (nn Stalini puhastused täitsid kalmistuid jm "sobivaid" kohti); ehk paneks siiski alul nt enwi eeskujul kirja viitamatu kustutamise kriteeriumid, ja siis sealt edasi... —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 15:13 (EEST)

Esimese kohta. Kriipse ei tohiks muuta, aga linke ei tohiks rikkuda, kui aadressi ei rikuta. Andres (arutelu) 20. juuli 2017, kell 09:55 (EEST)

Märgi "ei hääletanud" võib ju teha, aga võib ka lihtsalt kirjutada "Ei hääletanud". Andres (arutelu) 20. juuli 2017, kell 09:57 (EEST)

Väike õpetus pealkirjamuutjatele mallidega artikleis

Kui muudate pealkirja artiklis, milles on mõni mall, siis palun parandage nimi uuele kujule ka mallis. Kui jätate eelmiselt nimelt suunamise, siis link muidugi toimib, aga üks väike jupike malli funktsionaalsusest läheb katki: artikli nimi ei tõuse enam mallist paksus kirjas esile ning hulga kribukirjas nimede seast on seda mallis natuke ebamugavam üles leida. Ei ole väga oluline viga, aga jooksvalt on seda palju kergem leida kui hiljem välja raalida. --82.131.109.135 17. juuli 2017, kell 22:02 (EEST)

õige märkus. Kui mallide arendajad seda automatiseerida ei saa või seda ei tohigi automatiseerida, siis tuleks mõni vidin leida, mis vead üles leiab--Estopedist1 (arutelu) 20. juuli 2017, kell 12:23 (EEST)

Äkki mingi selline vidin, mis kammib kõigis navigeerimismallides lingid läbi ja sülitab välja nimekirja, millised on ümbersuunamised? Kuidas seda saaks teha? Kas Quarryga saaks? Mina ei oska. Adeliine 20. juuli 2017, kell 13:05 (EEST)

Näha linke, mis pole malli sisus

Kas ka teistes Vikipeediates on see bug, et "Lingid siia" rubriigis (vt nt [3]) ei tööta filter "Mallina kasutamised (peida)". V-o teab keegi ka alternatiivvõimalust, et peita lingi kasutamised mallina--Estopedist1 (arutelu) 24. juuli 2017, kell 10:56 (EEST)

Miks peaks seda artiklit mallina kasutatama? See filter on mõeldud kasutamiseks mallide endi puhul.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. juuli 2017, kell 11:09 (EEST)

võiks ikka kuidagi saada näha lingi (nt ÜRO Rahuvalvejõud) kasutamised artiklite sees (st sisus), mitte vaid malliga seonduvalt. Eelmainitud näide tuleb malliga {{NobelRahu}})--Estopedist1 (arutelu) 24. juuli 2017, kell 17:12 (EEST)

Ma saan nii aru, et mallina kasutamine tähendab, et sa paned kuskile artiklisse {{ÜRO Rahuvalvejõud}}. Adeliine 24. juuli 2017, kell 21:26 (EEST)

Õigus, Adeliine. Hädalahendus on see, kui mallist eraldad ajutiselt vastava märksõna. Nt linki ÜRO Rahuvalvejõud kasutatakse sisuliselt vaid ühes artiklis: Nobeli_rahuauhind--Estopedist1 (arutelu) 26. juuli 2017, kell 20:38 (EEST)

Otsinguparameetritega mängimine on üks võimalus. Näiteks selline Vikipeedia otsing annab Estopedist1 soovitud tulemuse:

linksto:"ÜRO Rahuvalvejõud" -insource:"{{Euroopa Liidu institutsioonid}}" -insource:"{{NobelRahu}}"

See küsib linke leheküljele "ÜRO Rahuvalvejõud" ja välistab tulemused, kus on sees malli väljakutsumise kood.

Otsinguparameetrite juhend on siin: en:Help:Searching. Cumbril 26. juuli 2017, kell 23:10 (EEST)

Tegelt seda osa ei peagi panema: -insource:"{{Euroopa Liidu institutsioonid}}". Cumbril 26. juuli 2017, kell 23:13 (EEST)

suur tänu!--Estopedist1 (arutelu) 28. juuli 2017, kell 15:58 (EEST)

Astus ämbri asemel pangi → ühe jalaga ämbrisse, teisega pangi

8. jaanuaril 2015 nimetab administraator Andres, puuduseks, et kirjutan detsembril asemel detsember, muudan käitumist ja täna loen administraator Iifar, esituses, et Andres soovitas mulle viga – Vaadatud "13. detsember 2015" versus "13. detsembril 2015". Kas korraldada järjekordne hääletus (pang contra ämber, põhi↔lõuna)? —Pietadè (arutelu) 28. juuli 2017, kell 09:53 (EEST)

Ikka "vaadatud 13. detsembril" on õige. Adeliine 28. juuli 2017, kell 10:03 (EEST)

Eks ta üritas parandada seda, et malli poole pöördumisel veateadet ei saaks. Aga seal oli muidugi sees kuupäev 4. märts 20018, sinna läheb veel natuke aega ja ka 2018. aastani on veel minna, õige on 2008.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. juuli 2017, kell 10:33 (EEST)

Seega: pängrisse. --.Toon (arutelu) 28. juuli 2017, kell 11:58 (EEST)

Kuna "vaadatud" esineb enamasti viidetes, mis esitatakse hiljem lugejale väiksemas kirjas, siis ma seal olen kuupäeva kirjutanud numbritega (Vaadatud 13.12.2015). Välislinkide korral, mis on tavalise suurusega kirjas, olen kuu kirjutanud sõnaga ja käänatult (Vaadatud 13. detsembril 2015). Kui sõna "vaadatud" ei ole, siis kirjutan kuu sõnaga välja, aga see jääb nimetavasse käändesse (nt 13. detsember 2015).

Mulle on jäänud mulje, et viidete koondamise tööriist kasutab viidetes sõna "vaadatud" asemel "kasutatud", justkui oleks kasutamisel seal teistsugune tähendus kui vaatamisel. Kas selline sõnastuslahknevuse tekitamine on sihilik? Kui ei, siis soovitaksin ka tööriistal kasutada sõna "vaadatud". Kuriuss 3. august 2017, kell 23:15 (EEST)

"Kasutatud", mu meelest seda tähendabki, et "kasutatud" (vt nt Durrelli õe kogemust teatud regiooni WC-de kasutamisel) —Pietadè (arutelu) 3. august 2017, kell 23:50 (EEST)

Milleks välislingis üldse märkida vaatamise aega? Andres (arutelu) 4. august 2017, kell 00:20 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘ Mina olen vahetevahel sinna märkinud ka kellaaja. Sama aadressil asuv materjal võib nimelt muutuda, nii sisu kui pealkirja poolest, esimesena tulevad meelde BBC ja Reuters. —Pietadè (arutelu) 4. august 2017, kell 11:44 (EEST)

Minu meelest see on tähtis ainult viitamisel. Andres (arutelu) 4. august 2017, kell 12:01 (EEST)

Pangi asutakse vist ainult Mulgimaal? Tallinnas ja Saaremaal on võimalik ainult pange astuda. Ave Maria (arutelu) 17. august 2017, kell 15:32 (EEST)

Kustutamispalve

Palun kustutada artiklis Mark Feigin 5.44.168.136 poolt tehtud muudatuste nähtavus (ja blokeerida kasutaja?), analoogselt enwi-ga. Aitäh! —Pietadè (arutelu) 31. juuli 2017, kell 14:24 (EEST)

Kordan palveid (kustutamine ja blokeerimine). —Pietadè (arutelu) 31. juuli 2017, kell 16:06 (EEST)

J Korras Taivo 31. juuli 2017, kell 16:47 (EEST)

Tänan! —Pietadè (arutelu) 31. juuli 2017, kell 17:00 (EEST)

Mall:liita ei tööta korralikult

Vt nt Digitaalne allkirjastamine. Malli tekstis näitab lingi asemel [[::Digitaalallkiri|Digitaalallkiri]]. Vaatasin pisteliselt ka teisi artikleid, milles mall sees, ning neis sama mure. --kanakukk (arutelu) 5. august 2017, kell 19:40 (EEST).

Cumbril,. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 5. august 2017, kell 19:51 (EEST)

Pärast kahe üksteise peal oleva punkti (":") eemaldamist jälle tööl. —Pietadè (arutelu)

Viimased muudatused

Viimaste muudatuste lehelt on kadunud võimalus vaadata ainult uusi muudatusi pärast viimast vaatamist, artiklite arvu markeerimine ja paljud lingid, sealhulgas link vikisõnastiku viimastele muudatustele ja käimasolevatele hääletustele. Andres (arutelu) 14. august 2017, kell 14:00 (EEST)

Mina näen küll kõike korralikult. Adeliine 14. august 2017, kell 14:44 (EEST)

Uute muudatuste võimalus tuli tagasi, aga teisi asju ei ole. Andres (arutelu) 14. august 2017, kell 14:57 (EEST)

Kadunud märgistused keeleloendis

Miks ei ole eesti, inglise ja vene Vikipeedias näha enam keeleloendites keelte juures heade ja eeskujulike artiklite märgistusi? Prantuse Vikipeedias näiteks on.--Raamaturott (arutelu) 17. august 2017, kell 19:09 (EEST)

Ma ei tea küll keda tänada, aga paistab korras olevat nüüd! Täname!--Raamaturott (arutelu) 18. august 2017, kell 11:58 (EEST)

Pidu? Täna?

Täna tähistatakse Tallinnas eestikeelse Vikipeedia 15. sünnipäeva. Kuna vikipediste sinna ei oodata (Vikipeedias mina hetkel informeerin sellest esmakordselt ju?), siis teen ettepaneku pidu vikipedistide poolt boikoteerida. Ave Maria (arutelu) 19. august 2017, kell 13:48 (EEST)

Olles kuulnud, et ka Vikipeedia peamist eestvedajat ja sisuliselt esimest eestlasest kaastöölist ei ole 15. sünnipäeva tähistamisele kutsutud, loobusin ka viimasel hetkel sellel üritusel osalemisest. Liiga palju küsimusi tekib ürituse taolise korraldamise puhul, et mis siis on eesmärk ja mille legitimeerimiseks võiks minu kohalolekut pidada. -- Toomas (arutelu) 19. august 2017, kell 16:55 (EEST)

Vabandust, ma sain 20. juunil Ivolt kirja. Olin selle täiesti unustanud. Andres (arutelu) 19. august 2017, kell 17:20 (EEST)

No vähemalt niigi palju. Ent üles jääb siiski Ave tõstatatud probleem, miks seda üritust Vikipeedias pole välja kuulutatud. -- Toomas (arutelu) 19. august 2017, kell 17:24 (EEST)

15. sünnipäeva tõesti tähistati. See oli kutsetega üritus, sest ilmselt kardeti, et kõiki huvilisi ei suudeta toitlustada. Palusin lisada nimekirja rohkem vikipediste ja seda vist ka tehti, aga ilmselt liiga hilja. Minu hinnagul kukkus üritus läbi, sest paljud kutsututest ei tulnud kohale. Kindlasti peab WMEE siit omad järeldused tegema. --Metsavend 22. august 2017, kell 01:56 (EEST)

Pange kutse lõppu R.S.V.P. Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 04:19 (EEST)

Mina asusin Wikimedia Eestis tööle kommnunikatsiooni alal teisipäevast 15. augustist ja seega kõike sünnipäevaga seonduvat ei tea, küll aga tean, et sünnipäeva teavitus algas isiklike kutsetega juba varem, aga ma sain aru, et just sellepärast, et inimesi isiklikult osalema motiveerida, ja mitte sellepärast, et kedagi kõrvale jätta. Tegime 17. augustil laiemaks informeerimiseks ka avaliku Facebooki sündmuse ja saatsime lõpuks ka veel pressiteate ning levitasime seda infot Wikimedia ja Vikipeedia sotsmeedia kontotel. Sisuliselt oleks võinud mistahes Eesti meediaväljaanne pressiteatest uudise teha -- ja nii oleks võinud sünnipäevakutse jõuda väga suure publikuni --, aga me ei saa neid selleks kohustada. Ses mõttes olid üritusele oodatud kõik ja kuna NO99 fuajee ei mahuta lõputut arvu inimesi, siis mingist hetkest oleks hakatud osalejatele ütlema, et kahjuks on kohad juba täis. Seda hetke aga ei saabunud ja seega oleks võinud tulla kõik soovijad. Kuna Vikipeedia kasutajate informeerimise oli enda peale võtnud Ivo, siis selle teavitusega mina täiendavalt ei tegelenud ja Ivo oli ise Eestist ära, mistõttu võisid meeldetuletused õigel ajal saatmata jääda vmt. Kindlasti oleks pidanud selle auhinna ja sünnipäeva enda korraldama tihedamas koostöös Vikipeedia kaastöölistega ja kui ma oma kõigile vajalikele kanalitele ligipääsu saan, siis ma edaspidi kindlasti hoolitsen, et Wikimedia ei korraldaks Vikipeedia egiidi all üritusi nii, et info vikipedistide endini ei jõuagi. Muide, koostan sünnipäeva puhul ka Vikipeedia kolme esimese dokumenteeritud autori intervjuude põhjal ajakirjandusliku loo võrguentsüklopeedia algusloost (käisin ja intervjueerisin selle tarbeks enne sünnipäeva ka Andrest ja tuletasin talle ka meelde, et sünnipäev toimub). Minu poolt siis selline sünnipäevakink. Vikipeedia sõber 2017 Mart Noorma lubas aga oma kõnes kinkida Vikipeediale EV100 puhul ühe põhjaliku ja kvaliteetse Vikipeedia artikli. Olete kõik teretulnud talle seda meelde tuletama. --Märt Põder (arutelu) 22. august 2017, kell 13:44 (EEST)

Minu meelest siin olnud repliik kustutati põhjendamatult. Muidugi on parem, kui aruteludes sisse logitakse, aga me oleme alati tolereerinud ka teistsugust käitumist. Mille poolest see isiklik pöördumine on? Andres (arutelu) 21. august 2017, kell 23:34 (EEST)

Küllap üritus toimus kutsetega sellepärast, et kohtade arv oli piiratud. Aga mind häirib hoopis see, et Vikipeedia sõber kuulutati välja Vikipeedia nimel, kuid Vikipeedia (siis Vikipeedia kogukonna) teadmiseta ja osaluseta. Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 00:04 (EEST)

Ma arvan ja loodan, et vähemalt annab see teema korraldajatele tuleviku tarbeks vihjeid asjadele, mida tuleks teisiti teha, sest näiteks Vikipeedia sõbra välja kuulutamisest ei tea vähemalt mina tõepoolest midagi, ehkki olen siin kuus ja pool aastat kirjutanud ja võiksin justkui teada. --Kuuskinen (arutelu) 22. august 2017, kell 01:26 (EEST)

Parandan ennast, Google leidis nüüd ikka Vikisõbra ka üles. --Kuuskinen (arutelu) 22. august 2017, kell 01:31 (EEST)

Ehk jagad teadmist, minu Google leidis vaid Kurttummade sõbra... —Pietadè (arutelu) 22. august 2017, kell 01:47 (EEST)

Jagan ise: Vikipeedia aasta sõber 2017 on Mart Noorma, Pealinn, 21. august 2017
Tsitaat ka: "Ülemaailmse veebientsüklopeediaga soovitakse luau keskkond..." —Pietadè (arutelu) 22. august 2017, kell 01:51 (EEST)

Vikipeedia sõbra auhinna otsustas välja panna Wikimedia Eesti juhatus. Auhinna saajat taheti saladuses hoida, seetõttu ilmselt ei teavitatud (ega kaasatud) valimisest ka kogukonda. Sellest, et sellise auhinna väljaandmine on plaanis, oleks pidanud muidugi teavitama. Minu viga. --Metsavend 22. august 2017, kell 01:56 (EEST)

Ei, vaata, asi on selles, et igaüks valib ise oma sõpru, mis mõttes keegi teine valib?

Oscari võitjad ju hoitakse saladuses, kuigi suur akadeemia valib, kuidas siis Vikipeedia sõpra ei saa saladuses hoida? Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 04:14 (EEST) Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 04:19 (EEST)

Mind otseselt ei häiri, et Noorma valis Vikimedia, sest nad ilmselt näevad isiku mõju Vikipeediale tavalisest inimeseset mõnevõrra paremini. Samas võiks järgmist aastat silmas pidades läbi mõelda hääletamise (nt. kas kaasata E-kirjade abil salajasele hääletusele ka teised kirjutajad) ja kindlasti võiks nt. nädal enne tseremooniat öelda siin kõigile, et üritusel kuulutatakse muuhulgas välja ka Vikipeedia sõber 2018. --Kuuskinen (arutelu) 22. august 2017, kell 10:20 (EEST)

Ma arvan, et Wikimedia oleks pidanud Vikipeedia sõbra 2017 valimisel vähemalt oma liikmetelt või Vikipeedia kasutajatel sisendit küsima. Kas lõplik otsustamine, kes auhinna saab, peaks olema Wikimedia juhatuse või mingi statuudi alusel eraldi žürii käes või Wikimedia liikmete otsustada, see on juba detailiküsimus, aga kuna auhinda, selle üleandmist jmt korraldas-rahastas Wikimedia, siis oleks liiast nõuda, et nemad annaks auhinna kellegi teise nimel. Eks see on Wikimedia arvamus selle kohta, kes on Vikipeedia sõber. Muidu Wikimedial on minu teada õigus kasutada Vikipeedia kaubamärke, selles mõttes siin juriidiliselt vist probleemi pole, pigem just heade praktikate osas selliste auhindade puhul. Järgmine kord neid asju loodetavasti arvestatakse ja Mart Noormale auhinna andmine on minu meelest igati õigustatud. --Märt Põder (arutelu) 22. august 2017, kell 13:44 (EEST)

Minu meelest on sellel arutelul juba püstitamise hetkest juures pahatahtlikkuse maik stiilis "vikipediste sinna ei oodata" või "... kukkus üritus läbi". Eeldusena tuleks siiski teha selgeks, et Vikipeedia ja Wikimedia Eesti on kaks täiesti eraldi asja ja neil on täiesti erinevad funktsioonid. Laupäevane üritus oli Wikimedia Eesti üritus, mitte aga Vikipeedia üritus. Vabal maal võib igaüks korraldada mistahes ürituse, kutsuda sinna, keda soovib ning lülitada programmi just selliseid ettevõtmisi, mida soovib seal näha. Wikimedia Eesti on registreeritud MTÜ oma liikmeskonnaga. Kui keegi tahab Wikimedia Eesti asjades kaasa rääkida, tuleks kõigepealt selle organisatsiooniga liituda. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2017, kell 10:52 (EEST)

Siin on siiski kaks punkti. Esiteks, kui näiteks keegi rikub minu autoriõigusi või varastab minu identiteedi, siis mul on õigus midagi sellest arvata ja võib-olla isegi midagi ette heita, isegi kui see keegi pole üldse mina. Teiseks, MTÜ on oma põhikirja järgi Vikipeedia jms teenistuses ja seal on suuresti samad inimesed, nii et päris võõrastega me ei räägi, isegi sõltumata sellest, kas keegi on liige või mitte. MTÜ legitiimsus oleneb vikipedistide toetusest. Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 11:33 (EEST)

Identiteedivarguse teema jäi mulle antud kontekstis arusaamatuks. Palun selgita.

Olen nõus, et tegu võib olla suuresti samade inimestega, kuid kahe formatsiooni - entsüklopeedia enda ning MTÜ - eesmärgid ja funktsioonid on erinevad. On omaette küsimused, kas sellist MTÜ-d üldse on vaja, kas MTÜ funktsioone võiks täita mingi muu moodustis, kui avatud või suletud peaks olema MTÜ juhtimine (mina ka näiteks ei saa aru, miks on avalikkuse eest salastatud liikmete nimekiri ja juhtorganite otsused), millised MTÜ tegevused eesmärgi saavutamiseks on mõttekad ja millised on mõttetud. Niisugune diskussioon oleks kindlasti teretulnud, kuid hea algus sellele ei näi olevat, kui solvatakse inimesi, kes oma vabast ajast midagi ära teha püüavad.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2017, kell 12:28 (EEST)

Kui Wikimedia juhatus kuulutab oma otsusega välja Vikipeedia sõbra, pidamata nõu Vikipeedia kogukonnaga, siis mulle tundub tegu olevat võõra identiteedi kasutamisega.

Need esimesed märkused on ebamäärased etteheited, aga ma saan asjast nii aru, et heideti ette, et Vikipeedia sünnipäeva tahetakse tähistada ilma vikipedistideta. Mul ei ole aimu, kui tõsi see on, aga mingi tõetera selles etteheites ju on, ja kahtlemata nende mõtete avaldajad tundsid end solvatuna. Kui kogu ettevõtmine oli nii salastatud, siis ei teagi, kellele etteheiteid adresseerida.

Ebaõnnestunuks kuulutas ürituse MTÜ juhatuse liige, kelle suust see minu meelest kõlab pigem enesekriitikana kui solvanguna. Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 12:54 (EEST)

Ilmselgelt on siin kahepoolne kommunikatsioonihäire. Ühelt poolt ei ole MTÜ kuigi hea suhtleja Vikipeedias, osalt ilmselt seetõttu, et palgalised ja ka osa juhatust ei ole ise aktiivsed vikipedistid (üritustele tordi tellimiseks jne muidugi ei peagi olema, aga Vikipeediast inimeste kohaletoomiseks ikkagi võiks ja vikipedistidest arusaamiseks kindlasti peaks). Teisalt on osa aktiivseid vikipediste võtnud põhimõttelise seisukoha, et sealt MTÜst ei saagi kunagi midagi head tulla, kogu selle tegevus on pahatahtlik ja puhas nendevastane tagakiusamine. Kui inimene on otsustanud alandatud ja solvatud olla, siis on teda raske takistada, aga MTÜ peaks seda järjekindlamalt üritama kõigi vikipedistide, sh nendesinastega suhelda ja nende sisendit välja meelitada - kui sel pingutusel ka mingit muud tagajärge pole, siis vähemalt saab kõrvalseisjaile selgeks, et alandatud ja solvatud on seda oma vabast tahtest ja neid pole kuidagi võimalik vägisi aidata. Seda enam, et alandatud ja solvatud kalduvad "kogukonda" monopoliseerima, esinedes ise kogukonna nimel ning pidades enda arvamust tihtipeale kogukonna omaks (mittenõustujad nähtavasti ei ole siis kogukond - see on üks põhjus, miks ma püüan eesti Vikipeediat vältida, kui mingit erilist vajadust pole).

Mis konkreetsesse üritusse puutub, siis paistab, et korraldajad tegutsesid heas usus, aga mitte eriti läbimõeldult. Keda, kuidas ja miks kutsuti, mina aru ei saanud. (Soomlased tuli kambaga, rohkem ei kedagi; kas lätlased üldse said mingi kutse? Miks rootslastele seda mina edastama pidin, kes ma pole isegi MTÜ liige mitte? Ja kui kohtade arv oli piiratud, siis miks mitte kasutada ka Vikipeedias endas RSVP-süsteemi? Mitte, et inimesed vastusepalvele tavaliselt reageeriks muidugi.) Nii et sellest võiks teha rea konkreetseid järeldusi.

Vikipeedia sõbra valimise võinuks samuti siin välja kuulutada, kuigi seda otseselt korraldada tulnuks nähtavasti mujal, sest avalik viki ei ole just see koht, kus kellelegi üllatust saaks kavandada. Iseasi, et eelnimetatud alandatud ja solvatud kalduvad jälestama üldse igasugust vikivälist ja/või organiseeritud tegevust, nii et tõenäoliselt on Noorma nende meelest süüdi kohutavates kuritegudes Vikipeedia vastu - tema tegevuse tulemusel võib siia ju uusi kirjutajaid tulla ja heldeke, kes nonde tagant koristada jõuab? Sellesama "kogukond - see olen mina!" suhtumisega kipub ju kaasnema veendumus, et parim tervitus Vikipeediasse oleks silt "Võõras, ära tule!". (Mis seal salata, ega selle suhtumise taustal minagi ennast oma 13 aasta ja mõne tuhande artikliga sellises "kogukonnas" eriliselt "omana" tunne. Õnneks enamik vikipediste tegelikult sellised ei ole, ksenofoobid on vaid kõige häälekamad ja alati kohal.) Nii et vabalt võinuks Noorma lõpetada hoopis Vikipeedia vaenlase tiitliga. Aga noh, ega ei tea, kui ei proovi. --Oop (arutelu) 22. august 2017, kell 13:49 (EEST)

Märdilt on hea ja asjalik jutt ja tegevus. Ka Metsavend räägib asjalikult. Muidu on ikka kostnud sellist hoiakut, et muudkui irisete ja millegagi te rahul ei ole. Vikipedistide omavahelised suhted tekitavad ka pahatihti stressi, nii et tekib suhtlemisväsimus, ja mind paneb see üritustest ja ka MTÜ tegevusest eemale hoidma.

Vikipeedia sõbra valik oli täiesti loogiline, ja Kuuskinenil on nähtavasti õigus, et tema tegevus on asjade ajajatele võrreldamatult paremini nähtav kui Vikipeedia tegijatele. Ka avalikkuse jaoks on tema sõnadel kaalu eeskätt siis, kui ta ka ise oma üleskutset järgib ja isiklikku eeskuju näitab. Praegu aga tundub, et sõnum sellest, et Mart Noorma sai Vikipeedia sõbra tiitli, ei levi piisavalt, sest seda pole ükski suur väljaanne üles korjanud. Tuleb veel midagi ette võtta, et see teatavaks saaks.

Eks see on Wikimedia arvamus selle kohta, kes on Vikipeedia sõber.

Tõsi, see on Wikimedia arvamus, õigemini vist siis Wikimedia juhatuse arvamus, aga siin on kaks aga. Esiteks, avalikkusele jääb mulje, et see on Vikipeedia tegijate arvamus. Teiseks, kas tõesti ei tundu imelik avalikult kuulutada, et keegi on kellegi teise sõber? Parem siis juba rääkida Wikimedia sõbrast.

Diskussiooni MTÜ funktsioonide, eesmärkide ja meetodite kohta oleks küll tarvis.

Kuskilt võiks olla võimalik detailsemalt teada saada, mida Vikipeedia sünnipäeva puhul tehti.

Iseasi, et eelnimetatud alandatud ja solvatud kalduvad jälestama üldse igasugust vikivälist ja/või organiseeritud tegevust, nii et tõenäoliselt on Noorma nende meelest süüdi kohutavates kuritegudes Vikipeedia vastu - tema tegevuse tulemusel võib siia ju uusi kirjutajaid tulla ja heldeke, kes nonde tagant koristada jõuab? Sellesama "kogukond - see olen mina!" suhtumisega kipub ju kaasnema veendumus, et parim tervitus Vikipeediasse oleks silt "Võõras, ära tule!".

Kus Sa seda näed? Minu meelest pole praeguste Vikipeedia tegijate hulgas ühtegi sellise suhtumisega inimest. Praegu oleks ka koristamist rohkem tarvis, kui teha jõutakse. Kui inimesi tuleb juurde, küllap siis tuleb ka koristajaid juurde ja lõppkokkuvõttes Vikipeedia kasvab jõudsamalt. (Kuigi seni pole aastatepikku hüpet toimunud. Võib-olla see oleks võimalik, kui mõni karismaatiline inimene teeks õigeid asju. Praegu igatahes veel näha pole, et midagi muutuks.) Anonüümseid koristajaid siin igatahes liigub. Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 14:58 (EEST)

Mina sain ametliku kutse üritusele (ilmselt seotuse tõttu MTÜ-ga), aga ei saanud töö tõttu osaleda. Kui sain teada, et üritus on kutsetega ja osalejate arv piiratud, olin väga üllatunud, sest minu arvates peaks MTÜ Wikimedia Eesti korraldama selliseid üritusi avalike ja avatud üritustena, muidu on see Vikipeedia avatuse põhimõtte vastane. Kahjuks ei olnud minu võimuses ürituse korraldust muuta, sest kõik oli juba planeeritud. Kuna ürituse kinnisus oli mulle vastumeelne, ei olnud ma pettunud, et ei saanud osaleda. Märt ütleb, et viimastel ürituse-eelsetel päevadel kuulutati üritust avalikult ja justkui kõik oleks võinud tulla. Mina midagi sellist küll ei tajunud.

Vikipeedia sõbra leidmiseks võib kaasata kogukonda, aga minu arvates võib vabalt MTÜ Wikimedia Eesti seda tiitlit välja anda ja saaja valida, nagu mis tahes auhinda võib välja anda mõni organisatsioon või väike grupp inimesi, selleks ei pea korraldama rahvahääletust. Aga tõesti tuleb siis selgelt väljendada, et see on MTÜ Wikimedia Eesti valik. Selle väljendamine on seotud Vikipeedia ja MTÜ Wikimedia Eesti mõistete lahushoidmisega. Ja veel: Wikimedia ja MTÜ Wikimedia Eesti ei ole sama, neid nimetusi ei tohiks kasutada võrdsena. Nende vaheldumisi kasutamine aitab kaasa tavainimese jaoks kõigi kolme üheks sulamisele: Vikipeedia, Wikimedia ja MTÜ Wikimedia Eesti. Adeliine 22. august 2017, kell 20:09 (EEST)

Ma siis õiendan eelpool öeldut: mina ei saanud ametlikku kutset, ainult Ivo küsis, kas ma saan tulla.

Facebookis teatamisest ei piisa, sest Facebookis on nii palju infot, et see upub ära.

Jah, seda ma mõtlesingi, et MTÜ ja Vikipeedia tuleb avalikkuse silmis lahus hoida. Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 21:40 (EEST)

Mina läksin kohale. Ivo küsis paar nädalat varem erakirjaga, kas saan tulla, rohkem ühendust ei võtnud, aga ma ikkagi läksin ja üritus toimuski. Jäin suht rahule. Vikipeedia administraatoreid oli vist 5, kokku oli rahvast paarkümmend. Nänni ja süüa jagati ka. Oobi sõnavõtt oli ürituse põhisündmus, väga hea kõne oli. Ta peaks seda parlamendis rääkima. Kõige nõrgem oli WMF-i esindaja pöördumine, mis koosnes ainult tühjadest sõnadest ja klišeedest, kui keele (eesti) ja numbri (15) asemele muu keel ja muu number panna, siis kõlbaks seda ükskõik mis keelse vikipeedia sünnipäeval tarvitada. Arvatavasti seda nad teevadki. Taivo 24. august 2017, kell 11:51 (EEST)

Igaks juhuks lisan ka mõne endapoolse kommentaari, kuna minu nimi siit mitmest kohast läbi käis (riigist eemal viibides pole ma nimelt viimasel nädalal netile ligi saanud):

• minul paluti saata laiali kutseid vikipedistele, mida ma ka tegin; MTÜ liikmete jt teavitamine ei olnud minu teha. kindlasti oli personaalne kutse saadetud teema algatajale. mina ürituse korraldamises ei osalenud ja kuna mind selle toimumise ajal Eestis polnud, siis ega ma selle korralduslike üksikasjade vastu liiga palju huvi tundnudki.
• kuidas teavitada vikipediste ja laiemat üldsust WMEEs toimuvast ongi keeruline küsimus. olen minagi selgelt tunnetanud sellise seisukoha olemasolu, et WMEE suunalt ometi midagi head tulla ei saa. kui aga midagi läheb nihu, siis alustuseks võiks üles näidata ikkagi mõistvat suhtumist ja lasta osalistel asja selgitada ning juhtunust õppida ja mitte teha ettepanekuid millegi boikoteerimiseks. seesugune "rohkem kurjust" lähenemine ei ole paraku eriti produktiivne ja pigem kahjustab üldist õhkkonda.
• mina ise oleksin kindlasti eelistanud teavitust üldises arutelus ja eeldasin, et mingi hetk midagi siia ka lisatakse. senine praktika näitab (kasvõi seoses suvepäevadega), et selline teade küll tõstab inimeste teadlikkust, kuid ei too üritustele eriti täiendavat osavõttu (ning kohe kindlasti ei võimalda see planeerida üritusi, kuhu on tellitud toitlustus ja kus on seega vaja võimalikult täpselt teada osalejate arvu). seega mõistan ma valikut "personaalsema" lähenemise kasuks.
• mis puudutab meie naaberriikide vikipedistide kutsumist, siis sellega sai aktiivselt tegeletud. sealhulgas Läti suunal, kust algselt pidi ka üks vikipedist Eestisse saabuma ja kellele sai isegi öömaja otsitud.
• mis puudutab MTÜ suletuse teemat, siis seda on nõudnud MTÜ enda vikipedistidest liikmed, et osa asju (nt liikmete nimekiri) ei oleks avalik. mina pole seda suunda kunagi pooldanud, kuid mul pole olnud soovi sel teemal lõputult vaielda ning seega lihtsalt leppisin asjade sellise seisuga.
• tänan neid, kes üritusel osalesid ja kes võtsid vaevaks seda korraldada. loodan, et asi läks siiski korda. Ivo (arutelu) 27. august 2017, kell 04:40 (EEST)

Congratulations on 15th birthday!

To celebrate this, Latvian community is devoting this day to work mostly on Estonian topics. We expect 15-20 editors to participate. --Papuass (arutelu) 24. august 2017, kell 16:07 (EEST)

Ülemise toimetusriba kadumine etwi-s

Opera 12.xx seda mingist hetkest etwi-s ei näita, teistes wikides näitab. Kusjuures FF, GC, IE, Opera 47 Win 7-ga näitavad ka etwi-s. Kuidagi harjumatu tühja riba näha, esmakordselt a-te jooksul. Kusjuures Opera 12.xx näitab seda riba kõigis teistes (ettejuhtunud) wikides, peale etwi... —Pietadè (arutelu) 25. august 2017, kell 22:58 (EEST)

Kas Opera 12 mitte 5 aastat vana brauser ei ole?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. august 2017, kell 02:40 (EEST)

Kasutan Opera mõlemat versiooni, 12.xx ja 47, lisaks teistele. Lisaks riba kadumisele ja koordinaatide hulpimisele on Opera 12.xx kasutamisel etwi-s kadunud nt ka see funktsioon, kus sisestad otsingukasti, ülal paremal, paar tähte, ja automaatselt hakkab pakkuma valikuid. Ja nii on ainult etwi-ga. Nt, kuna alustan ja lõpetan päevi tavaliselt "Donbassi vaherahukroonika" (see on see rus-ukr sõda, mille nimetust pidevalt "eufemeeritakse", eilse kuupäeva seisuga nt hakkas kehtima järjekordne "vaherahu", mille kinnituseks edastati, eile, et 24. VIII kell 23:45 sai keegi haavata, misjärel toimetati raviasutusse, ja lahkus siitilmast 25. VIII kell 00:06, ehk 21 minutit (1260 sekundit) hiljem...; täna hommikul teadustati, et eile langenuid polnud...) täiendamisega, Opera 12-ga, ja kõik toimib normaalselt ja tava-/harjumuspäraselt, siis on see siinne nähtus häiriv ("eufemeerivalt" väljendudes), "de-lõimuv". Et kõnealune anomaalia ilmneb ainult eestikeelses wikis, siis lahterdub see ainuliselt kohalikuks nähtuseks, IMHO, kohalike "juurtega". —Pietadè (arutelu) 26. august 2017, kell 09:46 (EEST)

Mis asi see ülemine toimetusriba on? Andres (arutelu) 25. august 2017, kell 23:06 (EEST)

Praegu vaatan sama asja (tühjust) Win 10-ga. Lähteteksti toimetis on seal, ühesõnaga, vt enwi tabelist (Edit toolbar), seal on pildid, à la

Opera 12.xx ei näita seda ainsana etwi-s, tühi valge riba, laiem kui see pilt, mille lisasin.Pietadè (arutelu) 25. august 2017, kell 23:22 (EEST)

Nüüd on veel koordinaadid ka "sõitma hakanud", ainult etwi-s, ei saa hetkel kuvatõmmist ka teha, W 10 end järjekordselt "täiendamas"... —Pietadè (arutelu) 26. august 2017, kell 00:36 (EEST)

Märkasin samuti, et see on Operas kadunud, ja imelik küll, samuti on kadunud Merevikis. Windows 10 näitab riba, aga on mu meelest muidu vilets. Kuidas seda riba tagasi saada? Ssgreporter (arutelu) 26. august 2017, kell 02:00 (EEST)

Ei kasuta Operat, aga aeg ajalt juhtub jamasid. Näiteks selle aasta alguses (jaanuaris või veebruaris) kadus suudeti mingi jama kokku keerata Androidile mõeldud Chrome'iga, mille tarkvarauuenduse tõttu muutusid väga paljud veebilehed lihtsalt loetamatuteks (mh. ka kõik lehed, mis tuginesid MediaWiki tarkvarale oli loetamatud). Selle vastu aitas uuenduste mahainstallimine ja vanale versioonile tagasiminek.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. august 2017, kell 02:30 (EEST)

---

"de-lõimumise" jätkuks: u paarikümne min eest ilmus enwi-s ka jälgimisloendisse muudatuste eristamine varjutusega (

 sellist värvi riba, ekraani laiuses

), esmakordselt, kasutajapoolse toiminguta, ikka sellesama Opera 12.xx-ga...——Pietadè (arutelu) 26. august 2017, kell 11:36 (EEST)