Eriņi mõis
.jpg)
Eriņi mõis (saksa keeles Heringshof, läti keeles Eriņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Valmiera piirkonnas Ķoņi vallas Eriņis.
Mõisa häärber koos sealse vestibüüli trepikäsipuuga on muinsusmälestisena regionaalse kaitse all.[1]
Looduskaitse all on mõisa pargis kasvavatest puudest arukask kõrgusega 20 ja ümbermõõduga 3,41 meetrit, tamm ümbermõõduga 4,68 meetrit ja vaher kõrgusega 15 ning ümbermõõduga 4,71 meetrit, lisaks veel Eriņi mõisa tamm ümbermõõduga 4,01 meetrit.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mõis koosnes erinevatest maatükkidest. Eriņi 4 ja 1/2 adramaad andis Jan Hieronimowicz Chodkiewicz Johann Heringi valdusse. 1599. aastal sai mõisa omanikuks tema lesk, kes abiellus George Vietinghofiga. 1671. aastal ostis selle koos Streidase ja Mišleri mõisaga 12 000 taalri eest Anna Sophie Catharina von Haudring. 1781. aastal läks see koos Streidase mõisa ja Mišleri mõisaga Adam Heinrich von Grote valdusse.[3] Hiljem olid sellel ühised omanikud Naukšēni mõisaga, kuni Friedrich von Grote 1880. aastal mõisa oma tütrele Isabella von Grotele kinkis.[4]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Hessenhofi kõrvalmõisaga 4 ja 5/8 adramaad, sellele allus 98 mees- ja 130 naishinge.[5] 1641. aastal oli nende mõisate suurus 1/8 adramaad, 1688. aastal aga viis adramaad. 1734. aastal oli adramaid 2 ja 5/8, 1757. aastal aga 4 ja 5/8. 1823. aastal oli mõisa suurus neli adramaad.[6] Ka 1832. aastal oli mõisatel adramaid neli, 1881. aastal aga 2 ja 31/80, lisaks allus neile 4 ja 43/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[7]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
1816. aastal kuulus mõisale üks karjamõis: Tschakkan.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 14.11 2024
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 125-126
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 195-196.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 242.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 125 [1].
Kirik: Ruhja Püha Bartholomäuse kirik
Mõisad: Lõuna-Ruhja kirikumõis | Endzele mõis | Eriņi mõis | Jeri mõis | Jurata mõis | Mišleri mõis | Nausküla mõis | Nurmi mõis | Oleri mõis | Paipe mõis | Ruhja mõis | Streidase mõis | Tēdiņi mõis | Virķēne mõis