Endel Palmiste

Endel Palmiste (4. juuli 1930 Joandu – 9. detsember 2014) oli eesti raamatugraafik ja plakatikunstnik.

1949. aastal lõpetas ta Rakvere I keskkooli, olles valiku ees, kas õppida edasi Tartu Ülikoolis ajalugu või Tallinna kunstiinstituudis graafikat. 1949. aasta sügisel alustas ta õpinguid kunstiinstituudis. Elusaatus tõi pöörde 1950. aasta kevadel, kui ta kavatses koos kahe sõbraga põgeneda Virumaa rannakülast paadiga Soome. Ettevõtmine ebaõnnestus, Palmiste arreteeriti ja saadeti 25 aastaks Jakuutiasse Verhojanski rajooni vangilaagrisse, kust vabanes kuus aastat hiljem.^[1] 1956. aastal jätkas ta õpinguid ERKIs, lõpetas selle 1961. aastal graafikuna.

Ta töötas aastatel 1960–1963 kunstilise toimetajana Eesti Riiklikus Kirjastuses, 1965–1967 Normas reklaamikunstnikuna, 1967–1980 kirjastuses Perioodika raamatukirjastusgrupi peakunstnikuna ja seejärel vabakunstnikuna. Ta oli 1964. aastast Kunstnike Liidu liige.

Endel Palmiste loomingus on olnud esikohal plakatikunst. Ajastu nõuete kohaselt on ta kujundanud hulgaliselt poliit- ja reklaamplakateid ning pälvinud konkurssidel ja näitustel auhindu. Vähem tähtis pole tema looming ka raamatukujunduse vallas. Tema illustratsioonides valitseb dünaamiline sule- ja pintslijoonistus. Raamatukaantel on ta kasutanud kalligraafilist kirjapilti, millele on omane lopsakas pintslitõmme ja peenike sulejoon.^[1]

Endel Palmiste võttis osa Eesti Memento liidu tegevusest, oli ka selle esimees. 2002. aastal autasustati Endel Palmistet Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgiga massirepressioonide uurimise eest.

Ta oli Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kujundusgraafikute liidu liige.^[1]