Elekterpüük

Allikas: Vikipeedia
Elekterpüük paadist

Elekterpüük on veeloomade püük elektrivälja abil. Eestis on loata elekterpüük seadusevastane.[1] Selle eest saab teha 2003. aasta andmetel kuni 18 000 Eesti krooni trahvi.[2]

Elekterpüügiks on vaja kaht elektroodi, mille kaudu lastakse vette elektrivool. Vool tekitab anoodii ja katoodi vahele kõrge pingega potentsiaali. Kui veeloom jõuab piisavalt suure potentsiaaligradiendini, hakkab elekter tema käitumist mõjutama. Tavaliselt kasutatakse alalisvoolu, mis tekitab veeloomadel galvanotaksist. See väljendub lihaste tahtmatute krampidena, mis paneb kalad ujuma anoodi suunas.

Kui elekterpüük toimub veesõidukist, siis on see sõiduk ise katoodiks ja anood(id) paigaldatakse vööri.

Sõltuvalt elektrivälja võimsusest ja püütava veelooma omadustest põhineb elekterpüük kas hirmutamisel, ligimeelitamisel või uimastamisel. Selleks eristatakse püsivaid (näiteks elekterpiiraja ja elekterlõks) ja kantavaid (elektertraal ja elekternoot) püügivahendeid. Töönduslikult kasutatakse kõige rohkem elektertraale, eriti vähilaadsete püügil Kanada-s ja USA-s.

Elekterpüügi tõhusus oleneb paljudest asjaoludest, mille seas on nii bioloogilisi, tehnilisi, logistilisi kui keskkonnakaitsealaseid. Sõltuvalt sellest, mis liiki ja kui suurt saaki tahetakse püüda, kasutatakse eri meetodeid. Näiteks mõjutab saaki suuresti see, kui pideva alalisvoolu asemel kasutatakse pulseerivat alalisvoolu. Omakorda pulseeriva alalisvoolu impulsside kestus ja suurus mõjutavad loomuse koostist ja suurust.

Eestis kasutati elekterpüüki 1960. ja 1970. aastail rannikumeres angerjate püüdmiseks. Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt teadusotstarbel.

Elektri väljalülitamisel või elektroodide väljavõtmisel veest taastub veeloomade elutegevus tavaliselt paari minutiga.

Kes kohtab röövpüüdjaid, peab helistama telefonil 1313 ja teatama röövpüüdjate täpse asukoha.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]