Eestimaa jalaväerügement (Mellin)
Eestimaa jalaväerügement (ka Eestimaa värvatud jalaväerügement; rootsi k. Estländskt värvat infanteriregement) oli 1702–1710 tegutsenud Rootsi jalaväeüksus, mis osales Põhjasõjas Eesti sõjategevuses. Üksus hävis Tallinna piiramisel. Üksuse juhataja oli ooberst Berend Johann von Mellin.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Eestimaa jalaväerügement moodustati 1702. aasta sügisel Tallinnas ning koosnes seitsmest kompaniist. Üksuse juhatajaks määrati ooberst Berend Johann von Mellin. Algselt oli rügemendi koosseisus ligi 1000 meest.[1][2] 1707. aastal oli üksuses 790 meest.[3] Sõja lõppedes kannatas rügement haiguste ja nälja all, nii et 1709. aasta suvel oli üksuses seetõttu ligi 100 sõdurit surnud.[4] Üksus osales Tallinna kaitsmisel ning hävis selle käigus.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Swedish Colours from Enlisted and Militia Units in the Baltic Provinces 1700-1710" (PDF). Vaadatud 16.01.2024.
- ↑ "Vaimulikud kaitsejõududes". Lk 66. Vaadatud 16.01.2024.
- ↑ Lk 170 (Eesti rahva ajaloost, 1960)
- ↑ Lk 185-186 (Eesti rahva ajaloost, 1960)
- ↑ Lk 21 (Svenska arméns regementen, 1920)
Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 1960.
- Nordensvan, Carl Otto. Svenska arméns regementen 1700–1718. 1920.