Ede Peebo

Ede Peebo (30. mai 1934 Tartu – 8. juuni 2021) oli eesti kunstnik ja raamatugraafik.

Peebo õppis Tartu 2. Keskkoolis, mille lõpetas kiitusega 1953. aastal. Pärast esimest semestrit katkestas ta ülikooliõpingud bioloogia erialal Tartu Riiklikus Ülikoolis ning astus 1964. aastal Tartu Kunstikooli.

1964. aasta suvel võeti ta vastu Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti graafika erialale, mille ta lõpetas 1960. aastal. Ede Peebo diplomitööks oli linoollõikes teostatud raamat "Vanapagana sepapada", mis põhines Matthias Johann Eiseni poolt kirja pandud eesti rahva ennemuistsel jutustusel. Peebo töötas mõnda aega paberivabrikus ja hiljem ajakirja Kultuur ja Elu ning ajalehe Säde toimetustes. Ede Peebo oli Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1964. Eesti Kujundusgraafikute Liitu kuulus ta alates selle asutamise algusaastast 1993. 1973. aastal jäi Ede Peebo vabakutseliseks ja pühendus täiel määral loometööle.

Ede Peebo illustreeritud raamatute hulgas on Rudyard Kiplingi "Elevandilaps", muinasjuturaamatud "Altai muinasjutte" ja "Tadžiki muinasjutte" sarjast Saja rahva lood, aafrika muinasjutt "Kuidas loomad endale sabad said", Erika Esopi "Naerulind", vendade Grimmide "Hunt ja seitse kitsetalle", Leida Tigase "Vanaema maja", Kalju Kanguri "Tiritamme tõrud" ja palju muud. Lisaks raamatutele võttis Ede Peebo pidevalt osa kujundusgraafikute liidu ja Lastekirjanduse Keskuse korraldatud illustratsiooninäitustest, sh Tallinna Illustratsioonitriennaalidest, esinedes just selleks puhuks tehtud suuremõõtmeliste teostega, mis hiljem on olnud eksponeeritud näitustel mujal Eestis ja ka paljudes välisriikides. Tema viimaseks tööks jäi osalemine libahunditeemalisel näitusel "Jookseb koos huntidega" 2018. aastal.