Leena jõe delta
Leena jõe delta (vene keeles дельта Лены) asub Euraasia kirdeosas ja on üks suurimatest maailmas.
Leena jõe deltast läänes asub Olenjoki laht, kuhu suubub Olenjok, ja idas Buor-Haja laht, kuhu suubub Omoloi jõgi.[1]
Edelast piirab Leena deltat Tšekanovski ahelik, mis eraldab Leenat ja Olenjokki. Selle kõrgeim tipp, 539 m, on otse Olenjoki haru kaldal. Delta kagukaldale ulatub Verhojanski mäestik, mille 994 m kõrgune tipp Sukuidahh-Hajata ei jää kaugele kohast, kus algab Leena delta.[1]
Delta pindala on 32 000 km²[2]. Selle algus paikneb umbes 150 km kaugusel Laptevite merest, kuhu Leena suubub. Selles kohas on Stolbovoi saar, mis on Haraulahski aheliku endine, veega eraldatud osa. Deltas on arvukalt madalaid saari ja saarekesi, harusid ja järvi, mis on suurvee ajal üle ujutatud. Nende kuju muutub pidevalt. Mereni jõuab väga palju jõeharusid, millest vaid kolm on laevatatavad: läänepoolseim Olenjoki haru, keskmine Trofimovski haru ja idapoolne Bõkovski haru. Kõik harud on laevatatavad, kuid tähtsaim neist on 130 km pikkune Bõkovski haru, sest selle kaudu jõuavad laevad Tiksi laheni, mille rannikul asub Tiksi sadam.
Leena jõe delta territooriumil paiknevad Ust-Lenski looduskaitseala (14 330 km²) ja selle allüksus Leena-Ustje reservaat pindalaga umbes 60 000 km²[viide?]. Seal pesitsevad veelinnud (haned, luiged, pardid, kaurid, kajakad jt).
Delta põhjaosas paiknevad Dunai saared.
Leena jõe deltas asub kolm polaarjaama, mis kõik on alaliselt mehitatud: Dunai, mis asub Dunai saartel, Stolb, mis asub umbkaudu jõeharude lahknemise kohas, ja Habarovo, mis asub Bõkovski jõeharu kaldal. Delta kagutipus asub Bõkovski asula. [1]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Suur maailma atlas, lk. 85
- ↑ "Усть-Ленский заповедник". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. märts 2010. Vaadatud 25. septembril 2010.