Darvāz
Darvāz (dari keeles درواز; tadžiki keeles Дарвоз (Darvoz) on ajalooline piirkond, mis on praegu jagatud Afganistani Badakhshāni provintsi ja Tadžikistani Mägi-Badahšani autonoomse vilajeti vahel.
Nimi pärineb 9.–11. sajandist ja tähendab 'värav' või 'lahtine uks'[1] (mõeldud on Pamiiri väravat[2]).
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Darvāzi territoorium oli 6.–4. sajandil eKr Ahhemeniidide riigi koosseisus, Baktria satraapia osa. 3.–2. sajandil eKr oli see ala sõltuvuses Kreeka-Baktria riigist, 1.–3. sajandil pKr Kušaani riigist, 4.–6. sajandil heftaliidide riigist. Kui Lääne-Turgi kaganaat 6. sajandil heftaliidide riigi purustas, sai Darvāzist nominaalselt turgi valitsejate valdus.
8. sajandil vallutasid Darvāzi muslimitest araablased, 9. sajandil oli ta sõltuvuses Tahiriididest, 10. sajandil oli Samaniidide riigi koosseisus, 11.–12. sajandil Ghasnaviidide riigi, seejärel Ghuriidide riigi koosseisus.
13. sajandil sattus Darvāz, nagu teisedki Tadžikistani alad, mongoli vallutajate võimu alla. 14.–15. sajandil oldi Timuriidide võimu all, kuid sõltuvus keskvõimust oli nominaalne.
18. sajandil oli Darvāz Badahšani valitsejatele vastupanu keskus. Nii õnnestus 1748 Darvāzi ja Šugnoni ühendatud vägedel Šivi järve ääres purustada Badahšani emiiri (khaani) Sultan-šahhi (Sultan-Begi) väed.
18. sajandil võitlesid Šugnon, sellest vasallsõltuvuses olev Rušon ning ka Vahhon pidevalt Badahšani ja Darvāzi võimu vastu. Šugnoni ja Rušoni valitsejad olid Darvāzi šahhide vasallid ning maksid neile andamit.
19. sajandil olid Darvāzi šahhide valduste seas tänapäeva Tadžikistani Tavildara rajoon, Darvozi rajoon ja Vandži rajoon ning tänapäeva Afganistani Badakhshāni provintsi Darvāzi ringkonna, Darvāz-e Bālā ringkonna ja Khvāhāni ringkonna.
Darvāzi šahhi residents oli Kalai Humb Pandži jõe paremal kaldal. Samas oli Kalai Humbi kindlus.
Aastal 1877 saatis Buhhaara emiir Darvāzi šahhiriiki vallutama. Buhhaaralaste rünnaku all jätsid Darvāzi väed Kalai Humbi maha ning taganesid Kevroni külla. Seal leidis aset otsustav lahing, mis lõppes Darvāzi vägede purustamisega. Darvāzi šahh Abulfayz-khaan emigreerus koos perekonnaga Farg‘onasse ning seejärel Afganistani. Darvāzi šahhi pojast Moḩammad Valī Khānist sai hiljem väljapaistev Afganistani diplomaat.
Pärast Darvāzi annekteerimist sai sellest Darvāzi bekkond Buhhaara emiraadi koosseisus. Selle pindala oli umbes 386 ruutmiili ja rahvaarv umbes 35 000. Põhjas eraldas bekkonda Karateginist (praegu vabariikliku alluvusega rajoonid) kõrge Peeter Esimese ahelik, idas piirnes ta Šugnoniga, lõunas Afganistani valdustega (Badahšan) ning läänes Buhhaara emiraadi Baldžuani bekkonna ja Kulobi bekkonnaga.
Vasakkalda-Darvāz anti vastavalt Vene-Briti lepingule 1895 üle Afganistanile vastutasuks Vahhoni, Šugnoni ja Rušoni eest, mis anti üle Buhhaara emiraadile.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Дарваз". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. september 2007. Vaadatud 26. septembril 2007.
- ↑ "Дарваз". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. september 2007. Vaadatud 26. septembril 2007.