Carl Hunnius

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on baltisaksa poeedist, teoloogist, organistist; saksa teoloogi, filoloogi, pedagoogi kohta vaata Carl Hunnius (1873–1964) ning arsti kohta Karl (Carl) Abraham Hunnius (1797–1851).

Carl Hunnius (6. november 1856 Narva2. veebruar 1931 Tartu) oli baltisaksa luuletaja ja teoloog, organist, harrastushelilooja ja muusikakriitik.

Ta lõpetas Narvas kirikukooli, seejärel Riia kubermangugümnaasiumi. Õppis aastatel 18761882 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Prooviaastal oli ta Vändra Martini koguduses (Ernst Johann Georg Sokolowsky juures). Ordineeriti 2. jaanuaril / 14. jaanuaril 1883 õpetajaks.

Ta oli aastatel 18831885 Kuressaare Laurentiuse koguduse abiõpetaja ja usuõpetuse õpetaja. Aastatel 18861887 oli ta Jelgavas usuõpetuse õpetaja. Aastatel 18871894 elas ta Saksamaal ja töötas mitmes kohas[1].

1902. aastast elas ta Tartus. Andis välja baltisaksa koduraamatut "Heimatstimmen. Ein baltisches Jahrbuch mit Illustrationen" (1904–1912). Oli Tartu saksa lehe kontserdiarvustaja. Tegi kaastööd ka Postimehele.[2]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Luulekogud:

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema õde Monika Hunnius oli baltisaksa laulja, lauluõpetaja ja kirjanik, nende isa Konstantin Hunnius oli Narva Johannese koguduse õpetaja.

Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]

Carl Hunniuse esivanemad
Carl Hunnius
(1856–1931)
Konstantin Hunnius
(1807–1868)
Karl Hunnius
(1766–1841)
Abraham Martin Hunnius
(1737–1810)
Hedwig Dorothea Hoeppener
(suri 1779)
Emilie Frederike Dreyer
(1777–1846)
Johann Christian Dreyer
(suri 1779)
Sophie Elisabeth zur Mühlen
Jenny Müller ... ...
...
... ...
...

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lexikon deutschbaltischer Theologen seit 1920. Bearbeitet von Wilhelm Neander. 2 auflage 1988, bearbeitet von C. Helmut Intelmann.
  2. Lexikon deutschbaltischer Musik. Wedemark-Elze : Hirschheydt, 2002

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]