Camilla, Cornwalli hertsoginna

Allikas: Vikipeedia
Camilla, Duchess of Cornwall.jpg

Camilla, Cornwalli hertsoginna (Camilla Rosemary Mountbatten-Windsor, endise perekonnanimega Parker Bowles, neiupõlvenimega Shand; sündinud 17. juulil 1947) on Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse riikide troonipärija, Walesi prints Charlesi teine abikaasa.

Enne abielu oli ta mehe kauaaegne partner. Walesi printsi abikaasana on tema tiitel Walesi printsess, kuid ta eelistab kasutada nimetust Cornwalli hertsoginna. Tiitlit Walesi printsess kasutas ka Charlesi esimene abikaasa, populaarne ja palavalt armastatud printsess Diana. Šotimaal on Camilla tiitel Rothesay hertsoginna.

Perekond ja noorus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Camilla Rosemary Shand sündis ja kasvas üles Plumptoni külas. Tema vanemad olid Bruce Shand, endine Briti armee ohvitser ja veinikaupmees, ning Rosalind Cubitt, parun Roland Calvert Cubitti tütar. Camillal on vend Mark ja õde Annabel.

Ta käis Sussexis Dumbrellsi koolis, Kensingtonis Queen's Gate koolis ja lõpetas haridustee Šveitsis Mon Fertile'i koolis. Debüüdi tegi ta Londonis 1965. aastal. Nooruses töötas ta aasta Londoni sisekujundajate Sibyl Colifaxi ja John Fowleri juures.

Esimene abielu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1973 abiellus Camilla Shand Andrew Parker Bowlesiga. Neil on kaks last, poeg Tom ja tütar Laura. Lapsed kasvatati üles rooma-katoliku õpetuse järgi. Tom õppis Etoni kolledžis ning Laura lõpetas rooma-katoliku St. Mary koolis Shaftesburys. Andrew ja Camilla lahutasid abielu 3. märtsil 1995. aastal.

Hertsoginna sugupuu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika genealoogi William Adams Reitwiesneri andmetel on Camillas prantsuse, inglise, hollandi, šoti ja ameerika juuri. Ta sugupuu juured ulatuvad 17. ja 18. sajandil Massachusettsis ja Connecticutis elanud Treadway, Barnesi, Jonesi, Goodnow, Alleni, Brazieri jt perekondadeni.

Hertsoginnal on prantsuse-kanada esivanemaid. Ta on Sir Allan MacNabi järeltulija.

Cornwalli hertsoginna vanavanaema oli Alice Keppel, prints Charlesi vanavanaisa, kuningas Edward VII viimane armastus. Hertsoginna sündis kaks kuud enne Alice Keppeli surma. Camilla on George Keppeli kaudu suguluses Suurbritannia telesarja Kes tahab saada miljonäriks? esimese miljonivõitja Judith Keppeliga.

Hertsoginna on William III soosiku Arnold Joost van Keppeli ning Charles II ja tema armukese Louise de Kérouaille ebaseadusliku poja järeltulija.

Suhe Walesi prints Charlesiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Walesi printsi ja Camilla suhe algas juba 1970. aastatel, kui nad kohtusid polomatšil. Kumbki polnud siis veel abielus. Suhe lõppes aasta pärast väidetavalt seetõttu, et prints viivitas abieluettepaneku tegemisega. Camilla Shand abiellus 1973. aastal Charlesi vana sõbra, armeeohvitser Andrew Parker Bowlesiga.

Sõprus Walesi printsi ja Parker Bowleside vahel jätkus. Oletatavasti oli Parker Bowlesi abielu vabameelne ning mõlemad pooled harrastasid abieluväliseid suhteid. Camillast sai Charlesi armuke ning Andrew võttis enda armukeseks vana sõbranna Rosemary Pitmani, kellest hiljem sai tema teine abikaasa.

Printsi esimene naine Diana süüdistas avalikult Camillat ja Charlesi abieluvälises suhtes ning nimetas seda lahutuse põhjusena. Eraseltskonnas nimetas Diana Camillat rotveileriks. Diana sõnul oli Camilla enne teda teadnud, et Charles kavatseb Dianat naiseks paluda. Prints ja Parker Bowles tegid teineteisele kingitusi ning kasutasid hüüdnimesid "Fred" ja "Gladys". Printsi toetajad väitsid, et abielu lagunemise põhjuseks oli hoopis Diana paranoilisus Charlesi ja Camilla suhtes.

Armulugu tuli avalikkuse ette pärast raamatu Diana: Her True Story ilmumist. Raamatule järgnes kurikuulus telefonikõne Charlesi ja Camilla vahel (tuntud kui Camillagate) ja printsi intervjuu televisioonis, kus ta rääkis abielu lagunemisest. Need avaldused muutsid Camilla väga ebapopulaarseks.

Väidetakse, et romaan kestis printsi abielu vältel ning Camilla ja Charles olid koos ka ööl enne Diana ja Charlesi pulma. Suhtekolmnurga tekkimise aeg on täpselt teadmata, kuid arvatakse, et see algas 1980. aastate alguses, tükk aega enne Diana afääri James Hewittiga. Parker Bowlesid lahutasid oma abielu 1995. aastal, pärast seda, kui prints tunnistas abielurikkumise televisioonis üles. Paar oli juba mõnda aega eraldi elanud ning Andrew abiellus varsti uuesti.

Hertsoginnal on residents ka Wiltshire'is, kuid ta elab peamiselt printsi ametlikus elupaigas Highgrove House's. Briti ajalehed teatasid 2005. aasta algul, et ehkki paar polnud veel abielus, maksis Charles naise ehete, riiete ning Clarence House'i kahe toa dekoreerimise eest.

Teine abielu[muuda | redigeeri lähteteksti]

10. veebruaril 2005 teatati, et Camilla ja Charles abielluvad sama aasta 8. aprillil Windsori lossis ilmaliku teenistuse käigus. 4. aprillil teatati, et laulatus lükkub 24 tunni võrra edasi kuna prints võtab kuninganna asemel paavst Johannes Paulus II matustest osa.

Teenistus leidis lõpuks aset hoopis Windsori raekojas 9. aprillil 2005 ning sellest võtsid osa kuningapere ja Parker Bowlesi lähedased pereliikmed. Kuningannat ja Edinburghi hertsogit kohal polnud. Kuningakoda põhjendas seda tahtmatusega laulatusel tähelepanu endale tõmmata. Teised põhjendused olid, et kuningannale ei meeldi Camilla ning et ta ei tahtnud tsiviilteenistusel osaleda, kuna on anglikaani kiriku pea. Camilla kandis märgina perekonda vastuvõtmisest kuninganna Elizabethile kuulunud tiaarat.

Kuninganna ja prints Philip olid kohal St. George'i kabelis toimunud teenistusel ning korraldasid vastabiellunutele Windsori lossis vastuvõtu.

Alates abielust on Camilla tiitel Tema Kuninglik Kõrgus Cornwalli hertsoginna, kuid Šotimaal on ta Tema Kuninglik Kõrgus Rothesay hertsoginna.

Kuninglikud kohustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast laulatust võttis hertsoginna enda kanda kuninglikke kohustusi, nende hulgas Walesi printsi saatmise üritustel. Hertsoginna on teinud eravisiite ja külastanud üht Southamptoni haiglat. 2005. aasta juunis ilmus ta esimest korda koos teiste kuningliku perekonna liikmetega Buckinghami palee rõdule.

Pärast Londoni terrorirünnakuid 2005. aasta juulis külastasid hertsoginna ja prints kannatanuid St. Mary haiglas Paddingtonis. Novembris käis paar ringreisil Ühendriikides. See oli Camilla esimene välisreis kuningakoja liikmena. Märtsis 2006 käisid prints ja Camilla kuninglikul visiidil Egiptuses, Saudi Araabias ja Indias. Pikk reis õnnestus suurepäraselt ning Camilla vastupidavust ja lihtsat meelelaadi kiideti.

Tiitlid ja positsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Cornwalli hertsoginna hoiab seaduslikul alusel Walesi printsessi tiitlit, kuid on otsustanud seda mitte kasutada. Pärast kihlumist sai temast Cornwalli hertsoginna, Šotimaal aga Rothesay hertsoginna.

Elizabeth II on ta paigutanud Suurbritannia õukonnakalendris neljandale kohale iseenda, printsess Anne'i ja Kenti printsess Alexandra järele. Tavaliselt on monarhi minia teisel kohal, Camilla on aga kahe koha võrra allpool, kuna Anne ja Alexandra on sünnilt printsessid, tema aga hertsoginna.

Clarence House on märkinud, et kui Charles'ist saab kuningas, on Camilla Tema Kuninglik Kõrgus Kuninga Abikaasa (HRH The Princess Consort), mitte kuninganna. Aasta pärast pulmi tehtud uuringu kohaselt soovib Camilla saamist kuningannaks ainult 21%, 56% pooldab tema nimetamist kuninga abikaasaks.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]