Camilla, Cornwalli hertsoginna

Allikas: Vikipeedia
Camilla, Duchess of Cornwall.jpg

Camilla, Cornwalli hertsoginna (Camilla Rosemary Mountbatten-Windsor, endise perekonnanimega Parker Bowles, neiupõlvenimega Shand; sündinud 17. juulil 1947) on Suurbritannia ja Commonwealthi riikide troonipärija, Wales'i prints Charlesi teine abikaasa.

Enne abielu oli ta mehe kaua-aegne partner. Wales'i printsi abikaasana on tema tiitel Wales'i printsess, kuid ta eelistab kasutada nimetust Cornwalli hertsoginna. Tiitlit Wales'i printsess kasutas ka Charlesi esimene abikaasa, populaarne ja väga armastatud printsess Diana. Šotimaal on Camilla tiitel Rothesay hertsoginna.

Perekond ja noorus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Camilla Rosemary Shand sündis Plumptoni külas, kus ta ka üles kasvas. Tema isa on Bruce Shand, endine Briti armee ohvitser ja praegune veinikaupmees, ema oli Rosalind Cubitt, parun Roland Calvert Cubitti tütar. Camillal on vend Mark ja õde Annabel.

Ta käis Dumbrellsi koolis Sussexis, Queen's Gate School'is Kensingtonis ja lõpetas oma haridustee Šveitsis Mon Fertile'i koolis. Oma debüüdi tegi ta Londonis 1965. Nooruses töötas ta aasta Londoni sisekujundajate Sibyl Colifaxi ja John Fowleri juures.

Esimene abielu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1973 abiellus Camilla Shand Andrew Parker Bowlesiga. Neil oli kaks last, poeg Tom ja tütar Laura. Lapsed kasvasid üles rooma-katoliku õpetuse järgi. Tom õppis Etoni Kolledžis, sellal kui Laura lõpetas rooma-katoliikliku St. Mary's Convent School'i Shaftesburys. Andrew ja Camilla lahutasid oma abielu 3. märtsil 1995.

Hertsoginna sugupuu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika genealoogi William Adams Reitwiesneri järgi, on Camillas prantsuse, inglise, hollandi, šoti ja ameerika juuri. Ta pärineb mitmetest perekondadest - Treadway, Barnes, Jones, Goodnow, Allen, Brazier, jt -, kes elasid 17. ja 18. sajandil Massachusettsis ja Connecticutis.

Tal on ka Prantsuse-Kanada esivanemaid ning on Sir Allan MacNabi järeltulija.

Cornwalli hertsoginna vana-vanaema on Alice Keppel, prints Charles'i vana-vanaisa, kuningas Edward VII viimane armastus; hertsoginna sündis kaks kuud enne Mrs. Keppeli surma. George Keppeli kaudu on Camilla sugulane ka Judith Keppel, Suurbritannia telesarja Kes tahab saada miljonäriks? esimene miljoni-võitja.

Cornwalli hertsoginna on Arnold Joost van Keppeli, William III favoriidi järeltulija. Ta on ka Charles Lennoxi, Charles II ja tema armukese, Louise de Kérouaille ebaseadusliku poja järeltulija.

Suhe Wales'i prints Charles'iga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wales'i printsi ja Camilla suhe algas juba 1970. aastatel, kui nad ühel polomatšil kohtusid; kumbki polnud siis veel abielus. Suhe lõppes aasta pärast, väidetavalt seetõttu, et prints viivitas abieluettepaneku tegemisega. Camilla Shand abiellus 1973 Charles'i vana sõbra, armeeohvitser Andrew Parker Bowles'iga.

Sõprus Wales'i printsi ja Parker Bowles'ide vahel jätkus. Väidetavalt oli Parker Bowles'i abielu vabameelne ning mõlemad pooled harrastasid abieluväliseid suhteid. Camillast sai selle aja jooksul Charlesi armuke ning Andrew võttis enda armukeseks vana sõbranna Rosemary Pitmani, kellest hiljem sai tema teine abikaasa.

Printsi esimene naine, printsess Diana süüdistas avalikult Camillat ja Charlesi abieluvälises suhtes ning nimetas seda lahutuse põhjusena; eraseltskonnas viitas Diana Camillale kui rotveilerile. Diana ütles, et Camilla oli enne teda teadnud, et Charles kavatseb teda naiseks paluda. Prints ja Mrs. Parker Bowles tegid üksteisele kingitusi ning kasutasid hüüdnimesid "Fred" ja "Gladys". Printsi toetajad väitsid, et abielu lagunemise põhjuseks oli hoopis Diana paranoiline suhtumine Charlesi ja Camilla suhtesse.

Romaan tuli avalikkuse ette pärast raamatu Diana: Her True Story ilmumist, millele järgnes kurikuulus telefonikõne Charlesi ja Camilla vahel, tuntud kui Camillagate, ja ka Diana antud televisiooni-intervjuus abielu lagunemise kohta. Need avaldused tegid Camilla väga ebapopulaarseks.

Väidetakse, et paari suhe kestis kogu Charlesi ja Diana abielu vältel ning nad olid olnud koos ka ööl enne Diana ja Charlesi pulma. Kuigi selle suhtekolmnurga tekkimise aeg on täpselt teadmata, on arvatud, et suhe algas 1980. aastate alguses, palju aega enne Diana afääri James Hewittiga. Pärast printsi avalikku pihtimist televisioonis, et ta on abielu rikkunud, lahutasid Parker Bowles'id oma abielu 1995. Nad olid juba mõnda aega eraldi elanud ning Andrew abiellus varsti uuesti.

Kuigi hertsoginnal on residents ka Wiltshire's, elab ta peamiselt Highgrove House's, mis on ka printsi ametlik elupaik. Briti ajalehed teatasid 2005. aasta algul, et ehkki paar polnud veel abielus, maksis Charles naise ehete ja riiete ning Clarence House'i kahe toa dekoreerimise eest.

Teine abielu[muuda | redigeeri lähteteksti]

10. veebruaril 2005 teatati, et Camilla ja Charles abielluvad 8. aprillil samal aastal Windsori lossis ilmaliku teenistuse käigus. 4. aprillil teatati, et laulatus lükkub 24 tundi edasi, et prints saaks osa võtta paavst Johannes Paulus II matustest kuninganna asemel.

Teenistus leidis lõpuks aset hoopis Guildhall'is, Windsoris 9. aprillil 2005 ning sellest võtsid osa kuningapere ja Parker Bowles'i pere lähedasemad liikmed, kuid kohal polnud ei kuningannat ega Edinburghi hertsogit; kuningakoda põhjendas seda tahtmatusega laulatusel tähelepanu endale tõmmata. Teised põhjendasid seda sellega, et kuningannale ei meeldi Camilla või et ta ei tahtnud osaleda tsiviilteenistusel, olles anglikaani kiriku pea. Siiski kandis Camilla tiaarat, mis oli kuulunud kuninganna Elizabethile, mis oli märk tema vastuvõtmisest perekonda.

Pärast tsiviilteenistust olid kuninganna ja prints Philip kohal St. George'i kabelis toimunud teenistusel ning korraldasid vastabiellunutele Windsori lossis hiljem vastuvõtu.

Alates abielust on Camilla tiitel olnud Tema Kuninglik Kõrgus Cornwalli hertsoginna, kuid Šotimaal on ta Tema Kuninglik Kõrgus Rothesay hertsoginna.

Kuninglikud kohustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast laulatust võttis hertsoginna enda kanda ka kuninglikke kohustusi. Nende hulgas on ka Wales'i printsi saatmine erinevatel üritustel. Hertsoginna on teinud ka eravisiite, külastades üht Southamptoni haiglat ning sama aasta juunis ilmus ta ka esimest korda Buckinghami palee rõdule koos teiste kuningliku perekonna liikmetega.

Pärast Londoni terrorirünnakuid 2005 juulis külastasid hertsoginna ja prints kannatanuid St. Mary haiglas Paddingtonis. Novembris käis paar ringreisil Ühendriikides; see oli Camilla esimene välisreis kuningakoja liikmena. Märtsis 2006 käisid prints ja Camilla kuninglikul visiidil Egiptuses, Saudi Araabias ja Indias. Pikk reis õnnestus suurepäraselt ning Camilla sai kiita oma vastupidavuse ja lihtsa meelelaadi eest.

Tiitlid ja positsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Cornwalli hertsoginna hoiab seaduslikul alusel tiitlit Wales'i printsess, kuid on ise otsustanud seda mitte kasutada. Pärast kihlumist sai temast Cornwalli hertsoginna, Šotimaal aga Rothesay hertsoginna.

Elizabeth II on ta paigutanud Suurbritannia õukonnakalendris neljandale kohale iseenda, printsess Anne'i ja Kenti printsess Alexandra järele. Tavaliselt on monarhi minia teisel kohal, Camilla on aga kahe koha võrra allpool, kuna Anne ja Alexandra on sünnilt printsessid, tema aga hertsoginna.

Clarence House on märkinud, et kui Charles'ist saab kuningas, on Camilla Tema Kuninglik Kõrgus Kuninga Abikaasa (HRH The Princess Consort), selle asemel, et olla kuninganna, kes ta tehniliselt võttes siiski saab olema. Aasta pärast pulmi tehtud uuringu kohaselt soovib Camilla saamist kuningannaks ainult 21% ja 56% pooldab tema nimetamist kuninga abikaasana.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]