Diana, Walesi printsess

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Diana Frances Mountbatten-Windsor)
Disambig gray.svg  See artikkel on Walesi printsessist; vettehüppaja kohta vaata artiklit Diana Spencer (vettehüppaja)

Diana ja Charles koos USA presidendi Ronald Reagani ja esimese leedi Nancy Reaganiga

Leedi Diana Frances Spencer (Diana Frances Mountbatten-Windsor; 1. juuli 196131. august 1997) oli Walesi prints Charles'i esimene abikaasa. Alates tema abielust 1981 kuni lahutuseni 1996 oli tema tiitel Tema Kuninglik Kõrgus Walesi Printsess. Pärast lahutust lakkas ta olemast Walesi printsess ja ka kuninglik kõrgus. Ta sai nime, mis tavaliselt antakse peeride eks-abikaasadele, Diana, Walesi printsess, kuninganna Elizabeth II korralduse kaudu.

Dianat kutsuti tihti Printsess Dianaks, ehkki ta tegelikult ei omanud sellist tiitlit ja ei olnud sünni poolest printsess. Vastupidiselt levinud arvamusele ei tee Walesi printsessi tiitel kedagi veel lihtsalt printsessiks, vaid näitab lihtsalt abielu Walesi printsiga.

Diana, kes sai ikooniks, oli tuntud oma heategevusliku töö poolest. Ometigi varjutas seda tööd tema skandaalimaiguline abielu prints Charles'iga. 1990. aastatel oli meedia üle ujutatud printsessi kibedadest süüdistustest (sõprade vahendusel) abielurikkumistest, emotsioonilisest stressist ja vaimsest vägivallast.

Alates kihlusest 1981. aastal kuni surmani 1997. aastal oli Diana moeikoon, naiseliku ilu eeskuju, imetletud tema heategevusliku töö poolest. Eluaja jooksul viidati talle ka kui kõige pildistatumale inimesele maailmas. Imetlejatele oli printsess eeskuju – pärast surma oli üleskutseid tema pühakuks kuulutamisest – sel ajal kui tema jälgijad nägid temas hoiatavat eeskuju, kuidas avalikkuse kinnisidee võib inimese hävitada.

Varajane elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Diana Frances Spencer sündis Edward Spenceri ja tema esimese naise, Frances Spenceri noorima tütrena Sandringhamis. Tema ristivanemate hulka kuulusid John Floyd ja Mary Coleman (kuninganna ema nõbu). Osaliselt Ameerika päritoluga, oli ta samuti kuningas Charles I järeltulija. Oma vanemate kurikuulsa lahutuse ajal tema ema abielurikkumise tõttu nõudis viimane laste hooldusõigust endale, kuid naise enda ema tunnistuse tõttu läks laste hooldusõigus mehele. 1975. aastal, kui suri Diana vanaisa, sai tema isast 8. krahv Spencer ja Dianast endast Leedi Diana Spencer. Aasta hiljem abiellus tema isa uuesti naisega, kes oli tema abielulahutuse juures mänginud samuti kolmanda osapoole rolli.

Diana õppis Riddlesworth Hallis Norfolkis ja hiljem Kentis, West Heath Girls' Schoolis, kus teda peeti akadeemiliselt alla arvestuse õpilaseks, kuna ta kukkus läbi kõigil oma 0-taseme eksamitel. 1977. aastal lahkus ta koolist ja jätkas õpinguid Šveitsis. Diana oli andekas laulja ja sportlane ning kuuldavasti tahtis saada baleriiniks.

Perekond ja abielu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Spencerid, Diana perekond, oli kuningakojale aastakümnete jooksul lähedal seisnud. Diana emapoolne vanaema Ruth, leedi Fermoy oli Charles'i vanaema kauaaegne sõber.

Printsi armuelu oli pikalt olnud ajakirjanduse meelisteemasid ja teda seostati mitme naisega. Olles 30. eluaastate keskpaigas, tugevnes surve tema abiellumiseks. Et saada oma perekonna ja nõuandjate nõusolekut, pidi tulevane mõrsja olema aristokraatliku taustaga, mitte abielus olnud, protestant ja, eelistatavalt, neitsi. Diana vastas kõigile neile nõuetele.

Väidetavalt aitas printsi endine pruut (ja hilisem teine abikaasa) Camilla Shand tal Diana tulevase mõrsja ossa välja valida, kui viimane, 19-aastane neiu, töötas lasteaias kasvatajana.

Kuningakoda teatas nende kihlusest 24. veebruaril 1981. Camilla oli varem printsi vanaonu poolt ebasobivaks kuulutatud, kuna ta oli printsist vanem (16 kuud), tal puudus aristokraatlik taust ja tal oli varasemaid seksuaalkogemusi.

Laulatus toimus Londonis 29. juulil 1981 3500 külalise ja eeldatavalt 1 miljardi televaataja silme all. Diana oli esimene inglanna, kes abiellus troonipärijaga pärast 1659. aastat. Abielu kaudu sai temast Tema Kuninglik Kõrgus Walesi Printsess – tähtsuselt kolmas naine kuningakojas kuninganna ja viimase ema järel.

Printsil ja printsessil sündis kaks last: pojad William (1982) ja Harry (1984).

1980. aastate keskel lagunes nende abielu. Nii prints kui ja printsess rääkisid meediaga sõprade vahendusel, süüdistades lahutuses teineteist. Charles'il oli suhe Camilla Parker Bowlesiga, Dianal James Hewittiga. Hiljem printsess ka kinnitas enda suhet Hewittiga ühes teleintervjuus. Pärast lahkuminekut oli ta väidetavalt seotud abielumehest kunstiärimehe Oliver Hoare'i ja ragbimängija Will Carlingiga. Avalikkuse ees käis ta kohtamas südamekirurgi Hasnat Khaniga enne oma suhet Dodi Fayediga.

Prints ja printsess läksid lahku 1992. aastal, nende lahutus jõudis lõpule 28. augustil 1996. Diana kaotas tiitli Tema Kuninglik Kõrgus ja teda tituleeriti kui Diana, Walesi printsess. Siiski jäi ta kuningakoja liikmeks, kuna ta oli troonipärilusjärjestuses teise ja kolmanda isiku ema.

Heategevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1980. aastate keskpaigast kuni oma elu lõpuni tegeles printsess aktiivselt heategevusliku tööga, juhtides avalikkuse tähelepanu maamiinide kasutamisele ja AIDS-i levikule.

AIDS[muuda | redigeeri lähteteksti]

1987. aasta aprillis sai Walesi printsessist esimene kuninglikust soost isik, keda on pildistatud, puudutamas HIV-viirusega nakatunud inimest. Naise osakaalu AIDS-i probleemi teadvustamises võttis 2001. aastal oma kõnes kokku president Clinton loengul Diana tööst AIDS-i alal, kus ta ütles: "1987. aastal, kui paljud veel uskusid, et AIDS võib levida puudutuse teel, istus printsess Diana seda haigust põdeva mehe voodil ja hoidis tema kätt. Ta näitas maailmale, et AIDS-i põdevad inimesed ei vaja isolatsiooni, vaid kaastunnet ja lahkust. See [sündmus] aitas muuta maailma arvamust ning andis AIDS-i põdevatele inimestele lootust riskigruppi kuuluvate inimeste elude päästmiseks."

Printsess tegi ta ootamatuid külaskäike, et näidata lahkust parandamatult haigete vastu. Õdede ütluste kohaselt ilmus ta ette teatamata, näiteks Mildmay Hospice's Londonis, rangete juhistega, et sellest visiidist ei tohi meediale midagi teada anda.

Maamiinid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tõenäoliselt oli tema enim kajastatud heategevuslikuks ürituseks visiit Angolasse 1997. aasta jaanuaris, kui ta, teenides Punase Risti vabatahtlikuna, külastas haiglates maamiinide ohvreid, tutvustas maamiinidest vabanemise projekte ja külastas loenguid, kus räägiti miiniohust.

Pildid Dianast, kes liigub mööda miinivälja kuulivestis ja jakis, avaldati üle kogu maailma. Sama aasta augustis külastas printsess ka Bosniat samal eesmärgil. Tema huvi maamiinide vastu oli suunatud nende kahjutegurile, nende tekitatud vigastustele veel kaua aega pärast konfliktide lõppemist.

1997. aasta detsembris, pärast tema surma sõlmiti Ottawa leping, millele kirjutasid alla Suurbritannia ja teised riigid; printsess Diana tööl oli selle lepingu sõlmimise juures suur roll. 1998. aasta Maamiinide seaduse teisel lugemisel Ühendkuningriigis avaldas Robin Cook Diana tööle 1998. aastal kiitust: "Kõik liikmed on teadlikud Walesi printsessi Diana osast teadlikkuse suurenemises maamiinide ja nende põhjustatud kannatuste osas. Parim viis tema tööd mälestada ja näidata oma tänulikkust selle vastu on see seadus vastu võtta ja pürgida ülemaailmase maamiinide keelustamise poole."

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Printsess Diana mälestusteekond
Flame of Liberty, mis asub Diana surmapaigas Pariisi tunneli sissesõidul

31. augustil 1997 sattus Diana koos sõbra ja armastatu Dodi Fayediga autoõnnetusse Pont de l'Alma tunnelis Pariisis. Õnnetuses hukkusid printsess, Dodi Fayed, nende autojuht Henry Paul; ainus ellujääja oli Dodi ihukaitsja Trevor Rees-Jones. Ehkki surm on kuulutatud õnnetusjuhtumiks, ei vaiki vandenõuteooriad vist kunagi; õnnetuse korraldamises kahtlustatakse ka kuningakoda.

14. detsembril 2006 teatas Briti politsei, et Diana ei olnud atentaadi ohver, vaid hukkus autoõnnetuses.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 244

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]