Bobi Sivén

Hans Håkon Christian "Bobi" Sivén (18. aprill 1899 Helsingi – 12. jaanuar 1921 Repola, Ida-Karjala) oli Soome ja Karjala iseseisvus- ja hõimuliikumise aktivist.

Hariduskäik

Ta õppis Helsingi Normaallütseumis, kuid ei lõpetanud seda. Sõja tõttu said kõik abituriendid üliõpilaseks hakkamise õiguse. Ka Sivén kuulutati üliõpilaseks ning ta õppis mõnda aega Helsingi Ülikooli filosoofiateaduskonnas.

Sõjaline ja hõimuliikumise tegevus

Ta osales punaste valitsusajal Helsingis 1917–1918 põrandaaluses vastupanuliikumises ja Soome kodusõjas valgete poolel, kuni Helsingi vallutamiseni valgete ja Saksa vägede poolt aprillis 1918.

Siis läks ta Ida-Karjalasse, kus osales Soome-poolsetes sõjalistes aktsioonides. Aunuse kubermangu kuulunud Repola vald otsustas augustis 1918 liituda Soome riigiga. 12. detsembril 1919 valiti Sivén Repola valla nimismeheks. Ta oli ka Soome välisministeeriumi esindaja Repolas ja samuti Soomega ühinenud Porajärve naabervallas. Ta organiseeris ka Repola valla kaitset Nõukogude Venemaalt lähtuva sõjategevuse vastu.

Soome andis 14. oktoobril 1920 sõlmitud Tartu rahu järgi 1921. aastal mõlemad vallad tagasi Nõukogude Venemaale. Sivén osales algul Nõukogude-vastase ülesõusu kavandamises, kuid pärast kavade läbikukkumist tegi enesetapu. Soome sõjavägi lahkus Repolast 15. veebruaril 1921, nii et soomlaste lahkumist Sivén enam ei näinudki.

Bobi Sivéni enesetapp tegi temast Soome ja Karjala hõimuliikumise tuntuima märtri. Sellel oli suur mõju 1922. aastal asutatud Akadeemilise Karjala Seltsile ideoloogiale ja kuvandile. Selts peitis Sivéni surmakuuli oma lipuvarre naeltesse ja iga uus seltsiga liituja vandus lipu juures, et võitleb hõimurahvaste ja soomluse eest nagu Bobi Sivén. Temast sai tolleaegsete rahvuslike noorte ideaal, kelle kuvand muutus peaaegu müütiliseks.

Muu tegevus

Sivén oli oma poliitilistelt vaadetelt Soome Maaliidu toetaja.

Ta oli Soome skaudiliikumise üks rajajaid.

Isiklikku

Tema vanem vend oli Soome sõjaväelane Paavo Susitaival (sündinud Sivén), kes oli aktiivne Lapua liikumisest osavõtja.

Kirjandus

• Erkki Kansanaho. "Bobi Sivén. Karjalan sankarinuorukainen". 1993. 64 lk. Soome keeles
• Jussi Niinistö. "Bobi Sivén - Karjalan puolesta". Suomen Kirjallisuuden Seura. Helsinki 2001. 280 lk. Soome keeles