Biosaadavus

Allikas: Vikipeedia

Biosaadavus on mitmetes teadustes, nagu biokeemia, molekulaarbioloogia, toitumisteadus ja farmokokineetika jpt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav mõiste.

Farmakokineetikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Farmakokineetika mõiste, mis näitab, kui suur osa manustatud ravimist või keemilisest ühendist jõuab muutumatul kujul süsteemsesse vereringesse. Biosaadavust väljendatatakse protsentuaalselt.

Biosaadavuse määr kõigub sõltuvalt ravimi manustamisviisist laialdastes piirides. Veenisisese manustamise korral on ravimi biosaadavus 100%. Suukaudsel manustamisel on ravimi biosaadavus tunduvalt väiksem, sest suur osa ravimist peale seedetraktist imendumist läbib maksa ja allutatakse seal esmasele maksapassaažile. Väga madal on ravimi biosaadavus nahapealsel manustamisel, mille puhul süsteemsesse vereringesse sattub minimaalne kogus ravimit - näiteks jooditinktuuriga peitsimisel desinfektsiooni eesmärgil või naha seenhaiguste ravil lokaalselt toimivate preparaatidega - klotramisool, travokort.

Toitumisteaduses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toitumisteadustes käsitletakse biosaadavusena toitaine ja/või selle osa (fraktsiooni) võimaliku seedimise, imendumise, toime ja metaboolse taasringlemisega seonduvat, normaalsete metaboolsete radade kaudu.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. INTERNATIONAL UNION OF PURE AND APPLIED CHEMISTRY JOINT COMMITTEE OF INTERNATIONAL UNION OF NUTRITIONAL SCIENCES ANDIUPAC COMMISSION ON FOOD, "LEXICON OF LIPID NUTRITION (IUPAC Technical Report)", Pure Appl. Chem., Vol. 73, No. 4, pp. lk 691, 685–744, 2001. Veebiversioon (vaadatud 05.08.2013)