Bifenüül

Allikas: Vikipeedia
Bifenüül

Bifenüül ehk difenüül ehk fenüülbenseen (C6H5)2 on areenide klassi kuuluv orgaaniline aine, mis moodustab meeldiva lõhnaga värvuseta kristalle.

Bifenüüli sulamistemperatuur on 68,9 ºC ja keemistemperatuur 256 ºC, leekpunkt on 113 °C ja isesüttimistemperatuur 540 °C. Tema tihedus on 992 kg/m².

Normaaltingimustes on bifenüül stabiilne. Ta ei reageeri näiteks veega. Nahaga kokkupuutel põhjustab ta ärritust, kuid suurt kahju ei põhjusta, kui ta just silma ei satu või kui seda alla ei neelata. Süütamiseks on bifenüüli vaja tublisti kuumutada.

Tööstuses saadakse bifenüüli põhiliselt benseeni dehüdrogeenimisel hõõguva metalli (Fe või Pb 600-800 ºC) pinnal:

2C6H6 → (C6H5)2 + H2.

Bifenüül takistab seente ja hallituse teket, seetõttu kasutatakse seda säilitusainena (E230, koos säilitusainetega E231, E232 ja E233), eriti tsitruseliste transpordil. Bifenüül ise on mürgine, kuid ta laguneb bioloogiliselt mürgituteks aineteks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]