Bernicia

Allikas: Vikipeedia
Bernicia kuningriik
u. 420–634
Valitsusvorm monarhia
Pealinn Bamburgh
Riigikeel(ed) vanainglise keel

Bernicia (vanainglise: Bernice, Beornice; ladina: Bernicia) oli 6. sajandi anglitest asunike poolt loodud anglosaksi kuningriik seal, kus nüüd on Kagu-Šotimaa ja Kirde-Inglismaa.

Anglite Bernicia territoorium oli ligikaudu võrdne tänapäeva Inglise Northumberlandi ja Durhami krahvkondade ning endiste Šoti Berwickshire ja East Lothiani krahvkondadega, ulatudes Forthi jõest Teesi jõeni. 7. sajandi algul liideti see oma lõunanaabri Deiraga, et moodustada Northumbria kuningriik ja selle piirid laienesid järgnevalt märgatavalt.

Briti Bryneich[muuda | redigeeri lähteteksti]

Y Hen Gogledd või "Vana Põhi"

Etümoloogiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Berniciat mainitakse 9. sajandi Historia Brittonumis kõmri nimega Berneich või Birneich ning vanakõmri luules ja mujal nimega Bryneich või Brynaich. See võis kajastada eelneva brittide kuningriigi või provintsi nime, mille anglitest asunikud järgnevalt omaks võtsid ja selle vanainglise keeles Bernice või Beornice muutsid. Kui sellised vormid kujutavad kõmri versiooni Berniciast, on ebaselge, miks on kõmridel vaja laenata piirkonna jaoks võõrnime, nii peetakse endist hüpoteesi harilikult vastuvõetavaks, kuigi etümoloogiline analüüs ei ole andnud üksmeelt. Kõige enam viidatud etümoloogia annab tähenduse "Mäekurude maa" või "Lõhede maa". Varasem tuletus brigantide hõimunimest on tagasi lükatud kui keeleliselt ebamõistlik. Aastal 1997 soovitas John T. Koch sulandada tõenäolise algkuju *Bernech põlise kujuga *Brïγent vana civitas Brigantum jaoks anglite laienemise tulemusena sellele territooriumile 7. sajandi jooksul.

Olenemata etümoloogiast viitavad teised keelelised tõendid poliitilisele aktiivsusele piirkonnas enne anglite saabumist. Mõned tähtsad anglite keskused Bernicias kannavad briti päritolu nimesid või on briti nimedega tuntud mujal: Bamburgh on Din Guaire Historia Brittonumis; Dunbar (kus Püha Wilfrid kord vangistati) esindab Dinbaeri; ja Coldinghami nimi on antud Beda poolt kui Coludi urbs ("Coludi linn"), kus Colud näib kujutavat võibolla St Abb's Head linnamäe briti kuju.

Poliitiline ajalugu ja mälu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Brittide kuningriik piirkonnas moodustati umbes aastal 420 aladest, mis olid kord olnud votadiinide lõunaalad, võibolla arvatava Coel Heni 'suure põhjariigi' haldusjaotuse osa. Selle põhjariigi kohta ütlevad kõmri õpetlased Yr Hen Ogledd või sõna-sõnalt "Vana Põhi". Kuningriiki võidi valitseda kohast, millest hiljem sai Inglise Bamburgh, mis kindlasti esineb kõmri allikais kui Din Guardi. Selle kõrgetasemelise residentsi kõrval asub Lindisfarne'i saar (varem kõmri keeles Ynys Metcaut), millest sai Bernicia piiskoppide tool. Pole teada, millal anglid kogu piirkonna lõplikult vallutasid, kuid tõenäoliselt umbes aastal 604.

Briti Bryneichi kuningad[muuda | redigeeri lähteteksti]

On mitu vanakõmri vürstlike "Põhja meeste" (Gwŷr y Gogledd) sugupuud, mis võivad esindada brittide kuningriigi kuningaid piirkonnas, mida võidi kutsuda Bryneich. John Morris oletas, et kellegi Morcant Bulci liin kuulus nende monarhide hulka, peamiselt seetõttu, et ta tuvastas selle mehe Urien Rhegedi mõrvarina, kes piiras sel ajal Lindisfarne'i.

Inglise Bernicia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Northumbria.rise.600.700.jpg

Mõned Bernicia (vanainglise Beornice) anglid võisid teenida palgasõduritena piki Hadrianuse valli hilisel Rooma ajal. Teised arvatakse olevat kolinud põhja (merd mööda) Deira (vanainglise Derenrice või Dere) kuningriigist 6. sajandi algul. Esimene anglite kuningas ajalooürikutes on Ida, kes olla saanud trooni ja kuningriigi umbes aastal 547. Tema pojad kulutasid palju aastaid võitlusele ümbritsevate brittide kuningriikide ühendjõududega, kuni nende liit kodusõtta varises.

Sunniviisiliselt ühendatud Northumbria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ida pojapoeg Æthelfrith (Æðelfriþ) ühendas Deira umbes aastal 604 sunniviisiliselt oma kuningriigiga. Ta valitses kahte kuningriiki (ühendatuna kui Northumbria), kuni ta umbes aastal 616 võideti ja tapeti East Anglia Rædwaldi poolt (kes oli andnud varjupaiga Deira kuninga Ælla pojale Edwinile). Edwin sai siis kuningaks. Edwini valitsemisaja algus kulus arvatavasti Gododdini territooriumilt toimunud vana brittide kuningriigi pagulaste säilinud vastupanu mahasurumisele. Pärast piirkonnas säilinud briti rahvastiku võitmist tõmmati ta Elmeti (kumbriakeelne territoorium, mis asus kunagi tänapäeva West Riding of Yorkshire'is Leedsi lähedal) sarnasele alistamisele, mis ajas ta otsesesse konflikti Wales'i riikidega.

Pärast hävitavat Hatfield Chase'i lahingut 12. oktoobril 633, milles Edwin Gwynedd'i Cadwallon ap Cadfani ja Mercia Penda poolt võideti ja tapeti, jagati Northumbria taas Berniciaks ja Deiraks. Berniciat valitses siis lühidalt Æthelfrith'i poeg Eanfrith, kuid umbes aasta pärast läks ta Cadwallon'i juurde rahu paluma ja tapeti. Eanfrith'i vend Oswald kogus siis armee ja võitis lõpuks Cadwallon'it Heavenfieldi lahingus aastal 634. Pärast seda võitu tunnistati Oswald nii Bernicia kui ka Deira kuningaks kindlalt ühendatud Northumbrias. Bernicia kuningad olid seejärel selles kuningriigis ülimuslikud, kuigi Deiral olid Oswiu ja tema poja Ecgfrith'i valitsemisajal omad alamkuningad.

Bernicia kuningad[muuda | redigeeri lähteteksti]

(vaata ka Northumbria monarhide loend)

Deira võimu all (616–633)

  • Eanfrith, Æthelfrith'i poeg (633–634)

Æthelfrith'i poja Oswaldi ajal ühendati Bernicia Deiraga ja umbes aastal 634 moodustati Northumbria.