Bathursti saar

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib saarest Kanadas; Austraalias asuva saare kohta vaata artiklit Bathursti saar (Austraalia)

Bathurst
Wfm bathurst island.jpg
Koordinaadid 75° 45′ N, 99° 47′ W75.749722222222-99.783055555556koordinaadid: 75° 45′ N, 99° 47′ W
Pindala 16 042 km²
Pikkus 190 km
Laius 150 km
Rannajoone pikkus 1548 km
Kõrgeim koht Stokesi mägi (457 m)
Bathurst Island-et.svg

Bathursti saar (inglise Bathurst Island) on saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus Kaug-Arktikas.

Saare pindala on 16 042 km², millega ta on Kanada 13. ja maailma 54. saar. Saare kõrgeim punkt, Stokesi mägi Stokesi ahelikus, ulatub 457[1] meetrini. Bathurst kuulub Nunavuti koosseisu.

Saart eraldab lõunas olevast Walesi Printsi saarest Vikont Melville'i väin, läänes olevast Parry saarestikust (Melville'i saarest ja Byam Martini saarest) Byam Martini väin, loodes olevast Lougheedist Desbaratsi väin ning idas olevast Devoni saarest ja kagus olevast Cornwallise saarest Penny väin. Kaugemale põhja jääb Ellef Ringnesi saar.[1]

Bathursti rannajoon on väga liigestunud. Eriti suured fjordid on põhja- ja läänerannikul. Põhjaranniku suurima fjordi kaldal asubki saare kõrgeim tipp Stokesi mägi. Lääneranniku fjord lõikab saare peaaegu pooleks, pisut suuremaks põhja- ja väiksemaks lõunaosaks, mida ühendab Jääkaru kuru. Rannavetes on palju pisisaari, millest suurimad on Cameron loodes, Helena saar põhjas ja Lowther lõunas.[1]

Varem elasid saarel inuitid. 1000. aasta paiku, kui seal oli tänapäevasest mõnevõrra soojem kliima, asus saare idarannikul Brooman Pointi küla, mis kuulus algul Dorseti kultuuri, hiljem Thule kultuuri. 13. sajandil jäeti asula maha.

Tänapäeval on Bathurst asustamata, kuid sellel on kaks polaarjaama: Jääkaru kurus asub samanimeline aastaringselt mehitatud Polar Bear Pass ja sellest kirdes, saare idarannikul üksnes suviti mehitatud Walker River.

Saare avastas eurooplastele William Edward Parry 1819. aastal Loodeväila otsingutel. Ta andis sellele nime 3. Bathursti hertsogi Henry Bathursti järgi, kes 18121827 oli Suurbritannia sõja ja kolooniate riigisekretär.

Hea pinnas on loonud saarel pisut soodsamad tingimused taimestiku kasvuks kui teistel läheduses olevatel saartel. Seal kasvavad samblad, rohttaimed, õistaimed ja kääbuspõõsad, elavad karibuud ja rohkem kui 30 liiki linde. Suviti kohtab saarel jääkarusid. Selletõttu asub saarel Jääkaru kuru riiklik eluslooduse piirkond ja see soovitatakse arvata tulevikus loodava Tuktusiuqvialuki rahvuspargi koosseisu.

1960. ja 1970. aastatel liikus üle saare Maa magnetiline põhjapoolus. Tänapäeval asub magnetpoolus saarest märgatavalt põhja pool.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]