Bartolomé Esteban Murillo

Allikas: Vikipeedia
Bartolomé Esteban Murillo (1791. aasta joonistus)
Madonna roosikrantsiga (umbes 1650–1655)

Bartolomé Esteban Murillo (ristitud 31. detsembril 1617 Sevilla3. aprill 1682 Sevilla) oli hispaania maalikunstnik.

Murillo maalis barokkstiilis. Kuigi ta on peamiselt tuntud oma religioosse sisuga teoste kaudu, on ta paljudel maalidel kujutanud kaasaja naisi ja lapsi. Need realistlikud portreed kujutavad hästi tolle aja igapäevaelu.

Murillo sündis Sevillas neljateistliikmelise perekonna noorima pojana. Tema isa oli habemeajaja ja kirurg Gaspar Esteban ning ema oli María Pérez Murillo. Vanemad surid, kui Murillo oli veel noor: isa suri 1627 ja ema 1628. Murillo kasvas üles peamiselt tädimehe ja tädi juures.

1645 abiellus ta Beatriz Sotomayor y Cabreraga. Abielust sündis 5 last. Kunstnik kujutas oma naist ja lapsi mitmel maalil, sealhulgas maalidel "Madonna roosikrantsiga", "Madonna" ning "Madonna ja laps". Abikaasa suri 1. jaanuaril 1664 ja see oli kunstnikule suur kaotus: järgmisel kahel aastal maalis ta väga vähe.

Murillo hakkas kunsti õppima Sevillas Juan del Castillo juures. Ta tutvus hollandi maalikunstiga (Sevilla oli sel ajal tähtis kaubanduskeskus ja seetõttu oli seal palju teiste piirkondade mõjusid). Tema stiili mõjutasid Francisco Zurbarán, Jusepe de Rivera ja Alonzo Cano ning ta võttis omaks nende väga realistliku lähenemise. Kui tema oskused rohkem arenesid, siis hakkas ta kasutama väljapeetud stiili, mis vastas selle aja kodanluse ja aristokraatia maitsele. Eriti kujukad on selles osas tema religioossed tööd.

1642, kui ta oli 26-aastane, kolis ta Madriidi, kus ta väga tõenäoliselt tutvus Diego Velázqueze loominguga ning kuninglikus kunstikogus olevate veneetsia ja flaami kunsti teostega. Seda võib oletada tema selle perioodi loomingu värvirikkuse ja pehmete vormide põhjal.

1645 naasis ta Sevillasse. Sel aastal maalis ta Sevillas asuvale Püha Franciscuse kloostrile 13 maali, mis tegid ta kuulsaks. Edaspidi pühenduski ta peamiselt nendele teemadele, mis olid talle suurima tuntuse toonud: Maarja ja lapse motiiv ning pühast vaimust rasestumine.

16581660 elas Murillo taas Madriidis, siis tuli Sevillasse tagasi ja elas seal surmani. Ta oli üks neist, kes asutas Sevillas Kaunite kunstide akadeemia, ja kuulus akadeemia juhatusse. Akadeemia oli esimene koht, kus õpetati ametlikult riieteta inimkeha kujutamist. Uuenduslike ideede ja tõttu sai akadeemia väga mõjukaks.

See oli ühtlasi Murillo kõige suurema kunstialase aktiivsuse periood. Ta sai palju tähtsaid tellimusi, sealhulgas Augustinuse kooostri altarimaalid ja Santa María la Blanca kiriku seinamaalid.

1682 lahkus Murillo esimest korda üle paljude aastate Sevillast. Ta kutsuti Cadizi maalima kaputsiinide kloostri altarimaali "Püha Catarina koolitus". Maali kallal töötades kukkus ta ettevaatamatusest tellingutelt alla ja sai nii rängalt viga, et pidi viivitamatult Sevillasse tagasi pöörduma. Sama aasta 3. aprillil ta ka suri, aga maali lõpetas tema õpilane M. Osorio.

Murillol oli palju õpilasi ja järgijaid. Ta oli ka viljakas kunstnik: teada on üle 450 maali. Tema maalide stiili püüdlik järgimine tagas talle kõrge maine Hispaanias ja kuulsuse kogu Euroopas. Enne 19. sajandit oli ta kõige tuntum Hispaania kunstnik.[viide?]