Babylon 5

Allikas: Vikipeedia
Babylon 5 telesarja DVD-de kollektsioon

Babylon 5 on USA eepiline telesari, mille loojaks, produtsendiks ja enamiku jagude stsenaariumi autoriks on J. Michael Straczynski. Ulmeseriaali muusika kirjutas Christopher Franke.

Seriaali tegevus leiab aset aastatel 2258–2262. Babylon 5 jooksis TVs viis hooaega, igaühes 22 osa. Kokku toodeti 110 jagu.

Avafilm, The Gathering jõudis eetrisse 22. veebruaril 1993. Seriaali esmaesitus leidis aset 26. jaanuarist 1994 kuni 25. novembrini 1998 USA telekanalitel Prime Time Entertainment Network ning 5. hooaja puhul kanalil TNT.

Eestis oli sarja võimalik kõigepealt vaadata põhjaeestlastel Soome Yle2 kanalilt, hiljem näitas seda ka Kanal 2.

Kogu Babylon 5 teleseriaal, seonduvad telefilmid ja samasse taustsüsteemi asetatud TV-jätkusari Crusade on täies ulatuses ilmunud DVD-del.

Lisaks telesarjale on avaldatud Babylon 5 teemalisi romaane, koomikseid ja arvutimänge. Sarja tugevalt iseloomustav muusika on ilmunud CD-del. 2005. aasta sügisel alustas ilmumist trükitud stsenaariumide seeria.

Babylon 5 on võitnud mitmeid ulmeauhindu, sealhulgas kaks korda Hugo auhinna parima draama eest. Fännide seas levinud arvamuse kohaselt võib tegu olla ühe kõigi aegade parima TV-ulmesarjaga. Eriti tugevaiks peetakse kolmandat ja neljandat hooaega, kus sündmused liiguvad edasi peadpööritava tempoga ja pinge jõuab haripunkti. Parima elamuse saamiseks ja sündmuste mõistmiseks aga tuleks vaadata seriaali algusest lõpuni.

Babylon 5[muuda | redigeeri lähteteksti]

Babylon 5 on hiiglaslik kaheksa kilomeetri pikkune kosmosejaam Eridani Epsiloni tähesüsteemis. Jaam on Babyloni seeria jaamadest uusim. Esimesed kolm hävinesid ehituse ajal, Babylon 4 kadus salapäraselt ööpäev pärast käikulaskmist. Babylon-jaamade ehitamise ajendiks oli Maa ja Minbari vaheline sõda, mis pidi peaaegu lõppema inimestele katastroofiliselt. Uute sõdade vältimiseks ehitas Maa kosmosejaama, mis pidi saama erinevate tsivilisatsioonide kohtumispaigaks neutraalsel pinnal ja tähtedevahelise diplomaatia sõlmpunktiks.

Jaama esimese komandöri Jeffrey Sinclairi sõnul oli Babylon 5 inimkonna "viimane, parim rahulootus." Tegelikkuses kujunes Babylon 5 poliitiliste intriigide ja tähtedevahelise konflikti tallermaaks.

Seriaali kontseptsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Babylon 5t peetakse mõnikord tüüpiliseks kosmoseooperiks (vrd. seebiooperid), kuid sama hästi võib seda lugeda poliitiliseks põnevusdraamaks.

Seriaali eetrissejõudmise ajal tegi selle eriliseks autori J. Michael Straczynski poolt koostatud plaan, mis kavandas ette sarja peamised sündmused kogu viieaastase tsükli jooksul – algusest lõpuni.

2005. aastaks on see võte TVs üpris laialt levinud, kuid Babylon 5 kirjutamise ajal oli tegu täiesti uudse lähenemisega. Kosmoseseriaale kummitasid toona kulunud klišeed, nagu laste ja "armsate" robotite esitlemine tegelaskujudena, ning tehnoloogiline ebajärjekindlus. Tehniliste probleemide "lahenduseks" pakkusid seriaalide stsenaristid tihtipeale välja kontekstiga haakumatuid kosmilisi osakesi või muid ulmelisi nähtusi, mis järgmistes osades täielikult unustati.

Babylon 5 tegevus seevastu toimub algusest lõpuni läbimõeldud taustsüsteemis. Ka tegevustikul on algus, arendus ja lõpp, nagu igal heal romaanil. Peategelased kasvavad, arenevad, elavad ja surevad. Babylon 5 käsitleb kesksete teemadena poliitikat, filosoofilisi küsimusi, religiooni ning inimsuhteid.

Läbimõeldud plaan võimaldas Babylon 5 tootmiskulusid optimeerida, näiteks kasutada efektiivselt ära dekoratsioone ja kostüüme. Kõik eriefektid on seriaalis algusest peale loodud arvutis, mis toona oli ennekuulmatu.

Babylon 5 elas tootmistsükli jooksul läbi ka mitmeid muudatusi. Pärast avahooaega vahetati välja näitleja Michael O'Hare (jaama komandör Jeffrey Sinclair) ning järgneval neljal aastal juhtis Babylon 5t John Sheridan – endine sõjakangelane, kes ainsa inimesena oli suutnud hävitada Minbari lahingulaeva. Näitleja Andrea Thompson lahkus ootamatult teisel hooajal ja Claudia Christian pärast neljanda hooaja filmimist. Neljanda hooaja tootmise ajal tõusis reaalne oht, et viiendat ei tulegi, mistõttu J. Michael Straczynski kiirendas plaanitud sündmuskäiku.

Tegelased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peategelased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähtsamad kõrvaltegelased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsivilisatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna Babylon 5 kosmosejaam ehitati kohtumispaigana, siis on üks sarja peamisi teemasid eri tsivilisatsioonide kultuuriline ja sotsiaalne suhtlus. Babylon 5el on esindatud viis mõjukat tsivilisatsiooni ja lisaks mitmed väiksemad.

Maa Allianss[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maa Allianss loodi 21. sajandi lõpul pärast Kolmandat Maailmasõda. Algul oli see lõtv rahvaste ühendus, hiljem aga muutus pea kõigi Maa rahvaste tihedaks liiduks. Sellele lisandusid Alliansi kolooniad mitmel pool galaktikas. Osa kolooniatest taotleb iseseisvust, eriti paistab sellega silma Marsi koloonia.

Allianssi juhitakse ühekojalise parlamentaarse demokraatiana. Riigipea on üldvalimistel valitav president.

Babylon 5 sündmuste toimumise ajal on Maa Allianss üks viiest galaktika peamisest tuntud suurest tsivilisatsioonist.

Pärast Maa-Minbari sõja lõppu on Allianss edukalt arendanud tähtedevahelist kaubandust, kuid osa mõjukaid poliitilisi rühmitusi pooldab ksenofoobiat ja isolatsionismi. President Luis Santiago tapetakse vandenõu tulemusel. Võimule saab senine asepresident Morgan Clark. Uus president asutab gestaapoliku salapolitsei Öövalve, ning saadab Senati laiali. Maa ja tema kolooniad muutuvad totalitaarseks riigiks. Suure mõju omandab poolmilitaarne organisatsioon Psi Korpus, mis ühendab telepaate ja tegeleb nende järelvalvega. Maa astub kodusõja lävele.

Minbari Föderatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Minbari föderatsioon on võrreldes Maaga vana tsivilisatsioon. Kosmosesse jõudsid nad enam kui tuhat aastat enne inimkonda. Nende tehnoloogia on inimeste omast märgatavalt kõrgemal tasemel, jäädes alla üksnes varjude, vorlonite ja Esimeste omale.

Minbarid on kastiühiskond. Rahvas jaguneb sõdalaste, tööliste ja religioosse kasti vahel. Minbare juhib Hall Nõukogu, milles on kolm esindajat igast kastist. Sellise korra pani paika Minbari ajalooline prohvet Valen. Tema juhtimisel tõrjusid minbarid tuhat aastat tagasi Varjude rünnaku.

Minbarid on humanoidid, enamasti saledad ja kahvatud, kuid füüsiliselt märksa tugevamad kui sama kogukad inimesed. Peas pole neil juuksed, vaid hallid teravatipulised luumoodustised. Minbaride koduplaneet on Maast märksa külmema kliimaga, nende tähe seitsmes planeet. Seetõttu ei talu minbarid hästi kõrgeid temperatuure ja 30 kraadi Celsiuse järgi on neile pikema aja jooksul surmav.

Inimeste esimene kohtumine minbaridega tõi kaasa katastroofi. Arusaamatuse tõttu avas Maa kosmoselaev Minbari kosmoselaevale tule, mis tappis minbaride liidri Dukhati. Järgnenud Maa-Minbari sõda oli inimkonnale katastroofiline. Minbarid omasid selget ülekaalu. Kuid vahetult enne Maa lõplikku hävitamist minbarid taganesid ja andsid alla. Selle põhjus oli toona teadmata.

Babylon 5 loodi muu hulgas selleks, et Maa-Minbari sõja taolisi arusaamatusi tulevikus vältida.

Centauri Vabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Centauri Vabariik oli ükskord võimas impeerium, ent on nüüdseks mandunud ja taandareneb jätkuvalt. Centaurid on humanoidid, mehed kannavad oma juukseid uhke püstharjana, mille kõrgus kajastab nende positsiooni ühiskonnas. Naised paistavad silma kiilaspeadega. Centauri Vabariiki juhib imperaator, keda toetab aadlikest koosnev Centaurum.

Centaurid olid esimene maaväline tsivilisatsioon, kellega inimkond kontakteerus. Just Centauridelt omandas Maa tähtedevaheliste hüpete tehnoloogia, mis võimaldas asuda teisi maailmu koloniseerima.

Narni Režiim[muuda | redigeeri lähteteksti]

Narnid on suhteliselt noor tsivilisatsioon, nagu inimesedki. Minevikus oli Narni planeet okupeeritud ja orjastatud centauride poolt. Nende kahe rassi suhted on jätkuvalt keerulised, kuna Centauri Vabariik võimutses Narnil brutaalsete meetodite abil.

Paljud peavad narne primitiivseks ja barbaarseks rahvaks, eriti juurutavad seda stereotüüpi centaurid. Narnid kardavad uut Centauri agressiooni, kuid samal ajal kostub nende seast üleskutseid kättemaksuks oma endiste isandate vastu.

Välimuselt on narnid jässakad, kollaka pruuni-roheliselaigulise nahaga, juusteta.

Narnide juhtorgan on Kha'Ri nõukogu. Narnide usk põhineb filosoofidest prohvetite kirjutistel, millest tähtsaim on G'Quani Raamat.

Narnide seas puuduvad telepaadid, kuigi minevikus olid need olemas. Narni telepaadid hävitati jõuga ning ülejäänud narnide seas pole vastav geen piisavalt tugevalt esindatud.

Vorloni Impeerium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vorlonid on iidne ja tehnoloogiliselt kaugele arenenud rass. Arvatakse, et tegu on ühe viimasega Esimeste seast, kuid vorlonite tegelik olemus on nooremate tsivilisatsioonide jaoks mõistatus. Vorlonite ajaloost on teada suhteliselt vähe. Nad on mänginud olulist rolli Varjude vastastes sõdades viimase miljoni aasta jooksul ning jälginud ja manipuleerinud uusi, nooremaid tsivilisatsioone.

Vorlonite välimus on mõistatus, teiste rassidega suheldes kannavad nad kobakaid kummalisi skafandreid. Neist väljunud vorlonit näeb iga rass erinevalt. Inimsilmadele ilmuvad nad inglite kujul.

Mitteühinenud Maailmade Liiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljude iseseisvate maailmade hajus konföderatsioon. Liiga asutati selleks, et ühiselt seista vastu Centauride ohule ja kasvava sõjakusega Narni režiimile. Liiga õigustas end aga sõjas Dilgari maailmaga, mis käivitas naabrite vastu ootamatu vallutussõja ja genotsiidi. Liiga vastupanu oli siiski kokku varisemas, kuni Maa Allianss nõustus neid abistama ja Dilgari tagasi lööma. Sellega tõusis Maa tähtedevahelises diplomaatias senisest lugupeetumale kohale, Mitteühinenud Maailmade Liiga omandas aga reputatsiooni, et suudab mõjutada vähemalt üht olulist jõudu galaktikas.

Liigat killustavad sageli sisemised vastuolud. Selle liikmete seas on Gaim, Brakiri, Pak'ma'ra, Markab, Drazi, Hyach, Llort ja Vree.

Varjud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varjud on sellele vanale tsivilisatsioonile antud nimeks nooremate poolt, sest nende tegelik nimetus on hääldamatu. Varjud on kõige iidsem rahvas veel allesjäänud Esimestest. 10 000 aastat tagasi said nad galaktilises konfliktis hävitava kaotuse osaliseks. Tuhande aasta eest üritasid nad taas galaktikat alistada. Kuid see ei õnnestunud, sest varjude vastu ühinesid vorlonid ja minbarid koos teiste nooremate tsivilisatsioonidega.

Varjud taandusid, pudenesid laiali ja jäid ootama uut võimalust jõudu koguda.

Varjude põhiline filosoofia on kaos. Nad usuvad looduslikku valikut ja leiavad, et üksnes kaose ja sõja läbi viivad tugevamad tsivilisatsioonid ellu oma potentsiaali. See poliitika vastandub vorlonite omale, kes taotlevad sama eesmärki nooremate tsivilisatsioonide aeglase juhendamise läbi.

Varjude koduplaneediks on Z'ha'dum. Nende välimus on putukalik, ent tegu võib olla üksnes skafandri või kostüümiga. Nad omavad sügavaid teadmisi mateeria olemusest, mille abil võivad hõlpsasti muutuda nähtamatuks.

Varjude tehnoloogia on nagu vorlonitelgi orgaaniline. Oma kosmoselaevade juhtimissüsteemides kasutavad nad protsessoritena elusolendeid. Seetõttu saab nende tehnoloogia vastu kasutada telepaate.

Esimesed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed on galaktika kõige vanemad rassid. Paljud neist on siinsest galaktikast mujale kolinud, ehk läinud "üle ääre" juba miljonite aastate eest. Enamik ülejäänutest lahkusid pärast viimast suurt Varjude sõda 10 000 aastat tagasi. Kohale jäid ainult varjud ja vorlonid, ehkki liigub kuulujutte sellest, et aeg-ajalt on nähtud ka mõningaid teisi.

Osad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]