Automaatkaitselüliti

Allikas: Vikipeedia
Kahepooluseline minikaitselüliti 10 A, B-tunnusjoon

Automaatkaitseüliti ehk kaitselüliti on lüliti, mis voolutugevuse liigsel suurenemisel, näiteks lühise või ülekoormuse korral vooluahela automaatselt katkestab.

Kaitselüliti oluline osa on relee (kas termorelee või voolurelee). Releed koos tema juurde kuuluva väljalülitusmehhanismiga nimetatakse vabastiks. Enamlevinud kaitselülitid on kas elektromagnetiliste, soojuspõhiste või kombineeritud vabastitega. Tänapäeval on suuremate nimivooludega kaitselülitite puhul üha enam levinud elektroonilised mikroprotsessorvabastid. Eraldi tooterühma moodustavad hüdromagnetiliste vabastitega kaitselülitid.

Kaitselüliti lahutab koormusahela kontaktid siis, kui vabastit läbib lubatust suurem vool ja see rakendub.

Esimesena kirjeldas automaatkaitselülitit oma patenditaotluses 1879 Thomas Alva Edison, kuigi hiljem kasutas ta tootmises sulavkaitset.

Tööpõhimõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

1 — lülitushoob
2 — lülitusmehhanism
3 — jõukontaktid
4 — ühendusklemmid
5 — bimetallvabasti
6 — reguleerkruvi
7 — elektromagnetvabasti
8 — kaarekustutuskamber


Automaatkaitselüliti peab avastama ja välja lülitama normaalsest talitlusest kõrvalekalduva voolu - enamasti liigvoolu. Madalpingeautomaatkaitselülitites toimub see harilikult kaitselüliti korpuse sees, kõrgpingeautomaatkaitselülitites on harilikult juhtseade, mis tunneb ära liigvoolu ja käivitab vooluahela katkestamise mehhanismi. Elektromagnetkaitselülitit käivitab tavaliselt eraldi aku, kuigi mõnes kõrgpingeautomaatkaitselülitis on omaenese trafo, kaitsereleed ja vooluallika juhtseade.

Kui tuvastatakse ettenähtud piirväärtust ületav liigvool, siis peavad automaatkaitselüliti kontaktid avanema ja vooluahela katkestama. Mõned automaatkaitselülitid kasutavad mehaaniliselt salvestatud energiat, näiteks vedrusid või suruõhku, mõned katkestavad vooluahela liigvoolu enese energia abil. Väikeseid kaitselüliteid saab käsitsi sisse ja välja lülitada, suurematel võib olla vinnastamiseks kas käsiajam või ka ektrimootor, et lülitamiseks vajalikku energiat vedrudesse salvestada.

Kaitselüliti kontaktid peavad vastu pidama koormusvoolule ilma ülemäära kuumenemata ja elektrikaare tekitatavale kuumusele vooluahelat katkestades. Kontaktid valmistatakse vasest, vasesulamist, hõbedasulamist või teistest materjalidest. Kontaktide kasutuskestust vähendab vooluahela katkestamise käigus toimuv erosioon. Kaitselüliti kasuliku tööea pikendamiseks võivad neil olla vahetatavad kontaktid.

Kui vooluahel katkeb, tekib elektrikaar. See kaar tuleb enamasti hoida kaitselüliti korpuse sees, jahutada ja kustutada kontrollitud moel nii, et kontaktid oleks ka edaspidi võimelised koormusvoolu liigselt kuumenemata juhtima. Erinevates kaitselülites võidakse kasutada keskkonnana kus elektrikaar tekib kas vaakumit, õhku, mõnda muud isoleerivat gaasi või õli.

Lõpuks, kui rikketingimused on kadunud, tuleb kontaktid jällegi sulgeda, et saaks taastada pinge katkenud ahelas.

Madalpingekaitselülitite liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1250 A nimivooluga õhk-kaitselüliti(ACB) Emax (tootja ABB) esipaneel. Hooldustööde hõlbustamiseks on kaitselüliti jaotusseadme lahtrist väljatõmmatav. Rakendumistunnusjoon seadistatakse esipaneeli ülaosas paiknevate lülitite abil


Sõltuvalt ehitusest, võib madalpingekaitselülitid jagada kolme suuremasse klassi:

Minikaitselüliti (ingl. lüh. MCB - Miniature Circuit Breaker):

ühepooluselistest kinnistest moodulitest (mis sisaldavad eneses enamasti termomagnetilist vabastit, lahutusmehhanismi, kontakte ja kaarekustutusseadet) kokkupandud kaitselüliti, tänapäeval tavaliselt hõlpsalt monteeritav DIN-montaažilatile. Kaitselüliti mitmesugused lisaseadmed (abikontaktid, täiendavad vabastid jne.) on monteeritavad kaitselüliti külge. Nimivoolude vahemik 0,1 A - 125 A, (Viimasel ajal on hakatud valmistama ka väiksema nimivooluga (kuni 32A) ühe standardmooduli (18 mm) laiuseid kaitselülitid, mis on kahepooluselised. 2010 aastal jõudsid neist Eesti turule juba ka sellised, mis sisaldavad samas 1 mooduli laiuses korpuses ka rikkevooluvabastit.)

Kompaktkaitselüliti (ingl. lüh. MCCB - Moulded Case Circuit Breaker):

ühes kompaktses korpuses paiknev enamasti mitmepooluseline kaitselüliti, elektrikaare kustutamine toimub kaitselüliti sees. Erinevad lisaseadmed on enamasti monteeritud (või on monteeritavad) samasse korpusesse. Nimivoolude vahemik 10 A - 1600 A

Õhkkaitselüliti (ingl. lüh. ACB - Air Circuit Breaker):

ühes korpuses paiknev mitmepooluseline lahtine kaitselüliti - elektrikaar paiskub lülitamisel kaitselülitist välja. Nimivoolude vahemik 800 A - 6300 A

Madalpinge kaitselülitite olulisemad tunnussuurused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimivool In

Nimilahutusvõime lühisel Icn

Maksimaalne lahutusvõime lühisel Icu

Korduv lahutusvõime lühisel Ics

Nimi-lühiajataluvusvool Icw

Nimipinge Un

Kasutuskategooria

Nimi-impulsstaluvuspinge Uimp

Madalpinge kaitselülitite rakendumistunnusjooned[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinevate rakendumistunnusjoontega kaitselülitite kasutamine sõltuvalt tarbija tüübist

Kaitselüliti rakendumistunnusjoon on teda läbiva voolu ja selle voolu toimel rakendumise aja vahelise sõltuvuse graafiline kujutis. Kompakt-ja õhk-kaitselülitite rakendumistunnusjooned ja nende modifitseerimise võimalused on enamasti ära toodud tooja poolt kaasa antavas tehnilises dokumentatsioonis ja vastavates tootekataloogides.

Minikaitselülitite valiku ja vahetatavuse lihtsustamiseks tähistatakse minikaitselülitite tüüpilisi rakendumistunnusjooni sageli kokkuleppelise täh(tede)ega (näiteks A,B,C,D,E,G,H,HG,K,L,MA,R,S,U,Z) . Eestis kehtivas kodutarbijate ja sarnastes paigaldistes (kus lülitusi pääsevad tegema elektrialast koolitust mitteomavad isikud) kasutatavatele minikaitselülititele on asjakohases tootestandardis (EVS-EN 60898) kindlaks määratud kolm tüüpset rakendumistunnusjoont (B,C,D). Muud minikaitselülitite rakendumistunnusjooned ei ole standarditega reglementeeritud, tööstuspaigaldistes kasutavate kaitselülitite üldstandard (EVS-EN 60947-2) esitab vaid üldised nõuded kaitselülitite erinevatele näitajatele.


Tunnusjoon Hetkvabasti rakendumisvool Kasutusala
A,R,Z 2 - 3 x In juhtahelad,elektroonika
B 3 - 5 x In aktiivkoormus
C 5 - 10 x In induktiivkoormus
K 12 - 14 x In mootorikoormus
D 10 - 20 x In väga suure käivitusvoolutõukega koormus
E 5 - 6,25 x In selektiivne peakaitselüliti

Minikaitselülitite nimivoolude rida amprites[muuda | redigeeri lähteteksti]

0,5, 1, 1,6, 2, 3, 4, 6, 8, 10, 13, 16, 20, 25, 32, 40, 50, 63, 80, 100, 125

Selektiivsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitselülitite selektiivsuse all mõeldakse järjestikku ühendatud kaitselülitite karakteristikute sellist valikut, et rikke korral lülituks välja ainult rikkekohale lähim kaitselüliti ja ülejäänud elektripaigaldise osad jääksid endiselt pingestatuks. Eristatakse täielikku ja osalist selektiivsust. Täieliku selektiivsuse korral on tagatud järjestikku ühendatud kaitselülitite selektiivne rakendumine kõigi selles elektripaigaldise osas esineda võivate lühisvoolude korral, osalise selektiivsuse korral on selektiivsus tagatud ainult lühisvoolu teatava maksimaalväärtuseni.

Täielikult selektiivse kaitsesüsteemi ehitamiseks tuleb üksteise järele ühendatavad kaitselülitid hoolikalt valida, pidades silmas nii nende kaitselülitite rakendumistunnusjooni kui ka elektripaigaldises liigkoormus- ja lühisvoolude kõiki esineda võivaid väärtusi. Kui tegemist on lühisenergiat piiravate kaitselülititega, siis on mõistlik kasutada konkreetsete kaitselülitite paaride koos katsetamisel saadud katsetulemustel põhinevaid selektiivsustabeleid.

NB! Kodutarbija ja sarnastes paigaldistes kasutatavad erinevate rakendumistunnusjoontega (B,C ja D) minikaitselülitid ei ole reeglina üksteise suhtes lühise korral selektiivsed, kuigi seda vahel ekslikult arvatakse.

Kaitselüliti valik[muuda | redigeeri lähteteksti]

maksimaalse lubatud voolu ületamise tulemus: juhtmete maksimaalne läbilaskevõime on 8A, aga korteriomanik paigaldas C16 automaatkaitsme, et kasutada pesumasinat sellel liinil

Nimivool tuleb valida kaabli ristlõike pindala, paigaldusviisi ja materjali järgi (näiteks 0,75 mm² ristlõikega vaskkaablile tohib rakendada voolutugevust kuni 6 A).

Nimivoolu valimisel tuleb samas arvestada ka pistikupesade, valguslülitite ja klemmide maksimaalset lubatud voolu. Kui kaabli maksimaalne lubatud koormus on 25 A, aga pistikupesal ainult 16 A, siis ei tohi seda ahelt kaitsva kaitselüliti nimivool ületada 16 A. Kui pistikupesa maksimaalne lubatud koormusvool on 16 A, aga kaablil ainult 10 A, siis ei tohi kaitselüliti nimivool olla suurem kui 10 A .

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]