Rikkevoolukaitselüliti

Allikas: Vikipeedia
Rikkevoolukaitse maksimaalse lubatud koormusvooluga 25 A ja rakendustundlikkusega lekkevoolule kuni 0,03 A

Rikkevoolukaitselüliti ehk rikkevoolukaitse (inglise lühend RCCB) on kaitseseade, mis on mõeldud eelkõige inimeste ja elektripaigaldistes püsivalt viibivate loomade kaitseks nendele eluohtliku elektrivoolu eest või ka ehitiste ja rajatiste elektripaigaldiste rikete põhjustatava tuleohu minimeerimiseks. Rikkevoolukaitselüliti reageerib ehk rakendub elektritoiteahela kontaktide tõhusa lahutamisega rikke tagajärjel tekkinud kaitsmes seadistatust suurema ja ohtlikuma ahelate (faasi(de)- ja neutraali) voolude erinevus(t)e ehk rikkevoolu tõttu.

Levinumad rikkevoolukaitselülitid ei kaitse ülekoormuse (liigvoolu) eest, st näiteks pildil oleva kahepooluselise < 0,03 A ehk < 30 mA siinuselise vahelduvvoolu rikkevoolukaitsmega ühefaasilise ahela jaoks, mis suudab lahutada kontakte kuni 25 A peaahela voolu korral, sellise rikkevoolukaitsmega koos peab kaitstavasse ahelasse olema ühendatud ka liigvoolukaitse (kaitseautomaat, sulavkaitse) nimivooluga max 25 A. Levinuim rikkevoolukaitselülitite peaahela nimivoolude rida on: 16; 25; 40; 63; 80; 125 A.

Vähem levinud on nn "kombikaitsmeid" (inglise lühend RCBO) ehk kaitseseadmed, milles liigvoolu ja rikkevoolukaitse funktsioon on ühises korpuses. Peale selle on suuremate tootjate kaitselülititele võimalik lisaks paigaldada rikkevooluvabasti.

Suuremate vooludega ahelates kasutataksegi nende ahelate kaitselülititele lisatavaid rikkevooluvabasteid või eraldi rikkevoolureleesid, mis juhivad jõuahelaid lülitavaid võimsuslüliteid.

Isolatsiooni rikkevoolu ehk ka lekkevoolu olemus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isolatsiooni rike

Ükski isoleermaterjal pole ideaalne. see tähendab, et esineb mingi takistus (tugevvoolupaigaldistes lubatud isolatsioonitakistus alates 0,5 Mohmi ja enam) ning seetõttu tekib ka täiesti korras juhtide pingestamisel elektrivool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtide vahel, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis, mida nimetatakse lekkevooluks.

Normaalses korras isolatsiooni puhul on lekkevool üliväike ja ei kujuta ohtu elektriseadmetele ega inimestele. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu väärtuse ja muutub seadmete riket või lühist või eluohtu põhjustavaks vooluks.

Rikke põhjuseks võib olla

Oht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimesele loetakse teatud tingimuste kokkulangemisel eluohtlikuks üle 50 mA elektrivoolu, mis võib häirida südamelihaste korrapärast rütmilist tööd ja esile kutsuda fibrillatsiooni – nähtuse, kus südamelihaste kaootiliste tõmblemiste tulemusena vereringe ja järjepidev hapnikuvarustus organismis lakkab.

Inimene puudutab vahetu ehk otsese puutega (direct contact) elektriseadme pingestatud osa või isolatsioonirikke tõttu pinge alla sattunud osa, mida nimetatakse kaudseks puuteks (indirect contact). Puute tagajärjel tekkinud elektrilöök võib tekitada südametegevuse peatumise, põletushaavu või muid terviseprobleeme.

Rikkevoolukaitseid soovitatakse järgmiste pingetega elektripaigadistes: vahelduvvool üle 50 V, alalisvool 125 V.

Rikkevoolukaitse tööskeem

Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõtte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rikkevoolu poolt tekitatud kahjude eest kaitseb inimesi ja muid loomi suure tõenäosusega vooluahelasse paigutatud rikkevoolukaitse, mille rakendumisvool on tavaliselt 10 või 30 mA ja rakendumisaeg ei ületa 20…30 ms.

Rikkevoolukaitselüliti põhivabastiks on kaitselülitisse ehitatud rikkevoolurelee.

Lekkevoolu suurust rikkevoolukaitsmes mõõdab kaitselüliti sisse ehitatud mõõtetrafo, mis koosneb toroidmagnetahelast, millele on mähitud (või mida läbivad) faasijuhtmed ja neutraaljuhe ning sekundaar- ehk mõõtemähisest. Normaaltalitlusel on mõõtetrafot läbivad voolud võrdsed, üksteist tasakaalustavad tekitatud magnetvood. Magnetvoog trafo südamikus võrdub nulliga ja mõõtemähises voolu, mis paneks kaitse rakenduma, ei teki. Kui tekib lekkevool, siis voolude-väljade tasakaal kaob, südamikus tekib magnetvoog ja mõõtemähises indutseeritakse lekkevooluga võrdeline vool, millega pannakse seadistatav või eelseadistatud vabasti lahutama jõu- või ka toiteahela kontaktid.

Erinevalt teistest kaitselülititest lülitab rikkevoolukaitselüliti vabasti rakendumisel koos faasi(de)juhtidega välja ka kaitstava ahela neutraaljuhi. Neutraaljuhi kontakt on seadistatud avanema pärast faasijuh(tide)kontakte ja sulguma sisselülitamisel esimesena. Testnupuga saab perioodiliselt kontrollida kaitseseadme lüliti korrasolekut ehk reageerimist reaalsele rikkeolukorrale.

Kaitsmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõik elektriahelad kättesaadaval kõrgusel ning niiskeruumides peavad olla kaitstud rikkevoolu 30mA eest. Ökonoomsuse tagamiseks võib üks RVK kaitsta mitut ahelat, kuid töökindlus antud juhul väheneb.

Inimeste või loomade kaitsmisel elektrilöögi eest valitakse rikkevoolukaitselüliti vabasti rakendumisvooluga enamasti 30 mA, eriti ohtlikel juhtudel 10 mA. Kaitselüliti väljalülitusaeg (rakendumisaeg) on < 0,04 sekundit. Mitmete järjestikuseid kaitseautomaate sisaldavates elektripaigaldistes on vaja jälgida ka kaitselülitite selektiivsust, mille õigel valikul rakendub rikke korral rikke asukohale lähim kaitseseade. Ebaõige valiku korral aga rakenduvad ka muud ahela toiteallika poolsed kaitsmed, põhjustades tarbetuid katkestusi muudes riketeta ahelates.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]