Rikkevoolukaitselüliti
Rikkevoolukaitselüliti ehk rikkevoolukaitse (ingl. lüh. RCCB) on kaitseseade, mis on mõeldud eelkõige inimeste, ka elektripaigaldistes püsivalt viibivate loomade kaitseks nendele eluohtliku elektrivoolu eest või ka ehitiste ja rajatiste elektripaigaldiste rikete põhjustatava tuleohu minimiseerimiseks. Rikkevoolukaitselüliti reageerib ehk rakendub elektritoiteahela kontaktide tõhusa lahutamisega rikke tagajärjel tekkinud kaitsmes seadistatust suurema ja ohtlikuma ahelate(faasi(de)- ja neutraali) voolude erinevus(t)e ehk rikkevoolu tõttu.
Levinumad rikkevoolukaitselülitid ei kaitse ülekoormuse(liigvoolu) eest, st. näiteks pildil oleva 2 pooluselise <0,03A ehk <30mA siinuselise vahelduvvoolu rikkevoolukaitsmega 1-faasilise ahela jaoks, mis suudab lahutada kontakte kuni 25A peaahela voolu korral, sellise rikkevoolukaitsmega koos peab kaitstavasse ahelasse olema ühendatud ka liigvoolukaitse(kaitseautomaat, sulavkaitse) nimivooluga max. 25A. Enamlevimud rikkevoolukaitselülitite peaahela nimivoolude rida on: 16; 25; 40; 63; 80; 125A
Vähem levinud on nn. "kombikaitsmeid" (ingl.lüh. RCBO) - kaitseseadmed, milles liigvoolu ja rikkevoolukaitse funktsioon on ühises korpuses. Peale selle on suuremate tootjate kaitselülititele võimalik lisaks paigaldada rikkevooluvabasti.
Suuremate vooludega ahelates kasutataksegi nende ahelate kaitselülititele lisatavaid rikkevooluvabasteid või eraldi rikkevoolureleesid, mis juhivad jõuahelaid lülitavaid võimsuslüliteid.
Sisukord |
[redigeeri] Isolatsiooni rikkevoolu ehk ka lekkevoolu olemus
Ükski isoleermaterjal pole ideaalne,st. esineb mingi takistus (tugevvoolupaigaldistes lubatud isolatsioonitakistus alates 0,5 MOhmi ja enam) ning seetõttu tekib ka täiesti korras juhtide pingestamisel elektrivool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtide vahel, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis mida nimetatakse lekkevooluks.
Normaalses korras isolatsiooni puhul on lekkevool üliväike ja ei kujuta ohtu elektriseadmetele ega inimestele. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu väärtuse ning muutub seadmete riket või lühist või eluohtu põhjustavaks vooluks.
Rikke põhjuseks võib olla
- Isolatsiooni üldine halvenemine
- Isolatsiooni kohalik halvenemine
- Kereühendus elektriseadmes
- Maaühendus liinis
- Pingestatud voolujuhtide puutumine
[redigeeri] Oht
Inimesele loetakse teatud tingimuste kokulangemisel eluohtlikuks üle 50 mA elektrivoolu, mis võib häirida südamelihaste korrapärast rütmilist tööd ja esile kutsuda fibrillisatsiooni - nähtuse kus südamelihaste kaootiliste tõmblemiste tulemusena vereringe ning järjepidev hapnikuvarustus organismis lakkab. Inimene puudub vahetu- ehk otsesese puutega (direct contact) elektriseadme pingestatud osa või isolatsioonirikke tõttu pinge alla sattunud osa mida nimetatatakse kaudseks puuteks (indirect contact). Puute tagajärjel tekkinud elekrilöök võib tekitada südametegevuse peatumise, põletushaavu või muid probleeme tervisega. Rikkevoolukaitseid soovitaks järgmiste pingetega elektripaigadistes : Vahelduvvool üle 50V, alalisvool 125V.
[redigeeri] Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõtte
Rikkevoolu poolt tekkitatud kahjude eest kaitseb inimest ja muid loomi suure tõenäsusega vooluahelasse paigutatud rikkevoolukaitse, mille rakendumisvool on tavaliselt 10 või 30 mA ja rakendumisaeg ei ületa 20…30 ms.
Rikkevoolukaitselüliti põhivabastiks on kaitselülitisse ehitatud rikkevoolurelee.
Lekkevoolu suurust rikkevoolukaitsmes mõõdab kaitselüliti sisse ehitatud mõõtetrafo, mis koosneb toroid-magnetahelast, millele on mähitud (või mida läbivad) faasijuhtmed ja neutraaljuhe ning sekundaar- ehk mõõtemähisest. Normaaltalitlusel on mõõtetrafot läbivad voolud võrdsed, üksteist tasakaalustavad tekitatud magnetvood. Magnetvoog trafo südamikus võrdub nulliga ja mõõtemähises voolu, mis paneks kaitse rakenduma, ei teki. Kui tekib lekkevool, siis voolude-väljade tasakaal kaob, südamikus tekib magnetvoog ja mõõtemähises indutseeritakse lekkevooluga võrdeline vool, millega pannakse seadistatav või eelseadistatud vabasti lahutama jõu- või ka toiteahela kontaktid.
Erinevana teistest kaitselülititest lülitab rikkevoolukaitselüliti vabasti rakendumisel koos faasi(de)juhtidega välja ka kaitstava ahela neutraaljuhi. Neutraaljuhi kontakt on seadistatud avanema peale faasijuh(tide)kontakte ja sulguma sisselülitamisel esimesena. Testnupuga saab perioodiliselt kontrollida kaitseseadme lüliti korrasolekut ehk reageerimist reaalsele rikkeolukorrale.
[redigeeri] Kaitsmine
Inimeste või loomade kaitsmisel elektrilöögi eest valitakse rikkevooukaitselüliti vabasti rakendumisvooluga enamasti 30 mA, eriti ohtlikel juhtudel 10 mA. Kaitselüliti väljalülitusaeg (rakendumisaeg) on <0,04 sekundit. Mitmete järjestikuseid kaitseautomaate sisaldavates el paigaldistes on vaja jälgida ka kaitselülitite selektiivsust, mille õigel valikul rakendub rikke korral rikke asukohale lähim kaitseseade. Ebaõige valiku korral aga rakenduvad ka muud ahela toiteallika poolsed kaitsmed põhjustades tarbetuid katkestusi muudes riketeta ahelates.
