Austroaasia keeled

Allikas: Vikipeedia
Austroaasia keelte leviala

Austroaasia keeled on keelte hõimkond (Austroaasia hõimkond) või keelkond, millesse kuulub 160 keelt, mida kõneleb kokku umbes 100 miljonit inimest Kagu-Aasias ja India kirdeosas. Neist on riigikeeled ainult vietnami keel Vietnamis ja khmeeri keel Kambodžas.

Nimetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimetuse "Austroaasia" algusosa on moodustatud ladina sõnast australis ('lõuna-', 'lõunapoolne') ning "Austroaasia" tähendab seega 'Lõuna-Aasia'.

Leviala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austroaasia keelte leviala ei ole sidus, üksikuid keeli või keelerühmi eraldavad üksteisest piirkonnad, kus räägitakse muude keelkondade keeli. Arvatakse, et Austroaasia keeli kõneldi Lõuna- ja Kagu-Aasias juba väga ammu ning teised keeled, mida seal praegu kõneldakse, jõudsid sinna alles hilisemate rahvasterändudega. Viimaste seas on Indoeuroopa keeled ja kami-tai keeled.

Austriline hüpotees[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõned keeleteadlased on püstitand hüpoteesi, et Austroaasia keeled on suguluses Austroneesia keeltega ning moodustavad koos nendega austriliste keelte hõimkonna või suurhõimkonna. Tänapäeval on austrilist keelesugulust uskuvaid uurijaid vähe.

Klassifikatsioon ja tähtsamad keeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austroaasia keelte seas eristakse enamasti kahte, mõnikord ka kolme peamist haru, mida osa uurijaid peab keelkondadeks: moni-khmeeri keeled Kagu-Aasias ja munda keeled India ida- ja keskosas (viimaste kõnelejatel on Indias madal staatus). Eraldi haruks peab osa uurijaid ka Nicobari keeli, teised jälle paigutavad need moni-khmeeri keelte hulka. Omaette haruna on vaadeldud ka vietmuongi keeli ehk vieti keeli, nüüd aga arvatakse need peaaegu alati moni-khmeeri keelte hulka.

Austroaasia keeli on umbes 160, nende seas umbes 130 moni-khmeeri keelt, 20 munda keelt ja 6 Nicobari keelt.

Austroaasia keeli kõneleb kokku umbes 95 miljonit inimest. Ülekaalukalt kõige tähtsamad keeled on vietnami keel ja khmeeri keel, mõlemad on oma riigis riigikeeled. Vähemalt miljon kõnelejat on ka santali keelel, mundari keelel, hoo keelel, khasi keelel, muongi keelel ja moni keelel. On ka palju väikese kõnelejate arvuga keeli.

Austroaasia keelte hulka kuuluvad:

Foneetika ja fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teistest Austroaasia keelest erinev häälikusüsteem on vietnami keelel ja muongi keelel (hiina keele mõjul) ning munda keeltel (India keelte mõjul).

Silbistruktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui jätta kõrvale vietnami ja muongi keel ning munda keeled, siis Austroaasia keelte sõnad koosnevad enamasti peasilbist ning ühest või mitmest sellele eelnevast kõrvalsilbist. Kõrvalsilp koosneb algkonsonandist, vokaalist ja mõnikord lõppkonsonandist. Enamikus keeltes saab kõrvalsilbis esineda ainult üks kindel vokaal, mõnes keeles on seal võimalike vokaale kolm (näiteks a', i, u, mõnes keeles võivad nende osa etendada ka silpimoodustavad nasaalid ja liikvidad (n', m', r, l').

Peasilbis on üks või kaks algkonsonanti, üks peasilbivokaal ja lõppkonsonant. Moni-khmeeri keeltes (eriti khmeeri keeles) on peasilbi alguses võimalikud väga paljud konsonandiühendid. Munda keeltes on seal võimalikke konsonandiühendeid vähe.

Sõna lõpus (peasilbi lõpus) võimalikke konsonante on kõigis Austroneesia keeltes vähem kui peasilbi alguses. Eriti vähe on neid keeltes, mida on mõjutanud kami-tai keeled või teised Hiina-Tiibeti keeled. Üheski Austroaasia keeles ei saa silbi lõpus olla konsonandiühendit. Enamikus Austroaasia keeltes võivad sõna lõpus esineda ka palataalid ([c], [ɲ]). Paljudes keeltes (näiteks khmeeri keeles, moni keeles ja bahnari keeles) võib peasilbis lõppkonsonant ka puududa.

Konsonandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõnes moni-khmeeri keeles (näiteks khmeeri keel, katu keel, moni keel, mõned vietnami keele vormid) esinevad peasilbi alguses implosiivid [ɓ] (heliline bilabiaalne implosiiv) ja [ɗ] (heliline alveolaarne implosiiv), mis on rekonstrueeritud ka moni-khmeeri algkeelde. Paul Sidwelli rekonstrueerib katu keeltele toetudes moni-khmeeri algkeelde ka helilise palataalse implosiivi [ʄ].[1]

Mitmes moni-khmeeri keeles (peari keeled, konköö keeled, lõunaasli keeled) esinevad aspiraadid ([pʰ], [tʰ], [cʰ] und [kʰ]), kuid neid moni-khmeeri algkeeles arvatavasti ei olnud.

Vokaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moni-khmeeri keeltes on tavaliselt palju vokaale (20 kuni 25, mõnes keeles isegi üle 30).

Mõnes keeles on nasaliseeritud vokaale, kuid need ei ole sagedased.

Vokaalidel eristatakse enamasti nelja kõrgust. Põhjakhmeeri keeles eristatakse viit kõrgust; seal on 36 vokaalifoneemi (on ka diftonge ja läbivalt eristakse pikki ja lühikesi vokaale). Eri harudes on toonid tekkinud sõltumatult põhjapoolsete naaberkeelte mõjul.

Toonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik Austroaasia keeli ei ole toonikeeled. Erandid on vietnam keel, muongi keel, konköö keeled, pugani keeled ja mõned teised põhjapoolsed keeled.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]