Nogai keel

Allikas: Vikipeedia
Nogay Horde.svg

Nogai keel on altai keelkonda turgi keelte rühma kuuluv keel.

Nogai keelt kasutavad Venemaal, peamiselt Dagestanis elavad nogaid. Emakeelena rääkivaid inimesi on umbes 87 000.

Kirjasüsteemina kasutatakse kirillitsat.

Arvsõnad nogai keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Бир - üks
  • Эки - kaks
  • Уьш - kolm
  • Доьрт - neli
  • Бес - viis
  • Алты - kuus
  • Сегиз - seitse
  • Тогыз - kaheksa
  • Он - üheksa

Foneetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nogai keeles on 8 täishäälikut. (а, е, ы, i, о, ö, у, ÿ)

Mõned sõnad nogai keeles:

йан – hing; йÿрек – süda; бас – pea

Morfoloogilised kategooriad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegusõna tunnused: макъ, с, в, гъы Kesksõna oleviku tunnus: атагъан Näiteks: баратагъан – see, kes tuleb ning tulev

Tuleviku moodustamine: (а)йакъ Näiteks: келейек – see, kes tuleb (tulevikus)

Süntaks: Tendents analüütilisteks liitlauseteks. http://www.kavkazweb.net/forum/topic/26508-nogaiskii-iazyk/ Vt. ajaleht Nogai keeles: http://sh-tavisi.etnosmi.ru/one_stat.php?id=7369

Lisainformatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne 1928. aastat kirjutati noga keelt araabia tähtedega.

ڮ ۇ ۋ پ ںُ چ ژ گ

1928. aastal tähestikku muudeti ja võeti kasutusele ladina tähed ning samuti omapärased nogai keele tähed. Uue tähestiku autor oli keskkooliõpetaja A. Sh. Dzhanibekov. Ajaloo jooksul on tähestikku muudetud veel mitu korda ja aastal 1950 läbi viidud uus reform on jäänud tänapäevani nogai keeles püsima. Nüüd on nogai tähestikus peaaegu samasugused tähed nagu vene keeles ja mõned on laenatud ka teistest keeltest.

Keelesuhted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nogai keel kuulub turgi keelte kõptšaki ehk looderühma ja moodustab koos karakalpaki ja kasahhi keelega kõptšaki-nogai alarühma.

Keel on säilitanud arhailisi kõptšaki jooni. Kahjuks on keelt vähe uuritud. N. Baskakovi järgi jaguneb nogai keel 3 murderühmaks:

  • karanogai (turgi keeltes kara „must”) murre, mida räägitakse Dagestanis Nogai rajoonis Kuma jõgikonna alamjooksul ning Kuma ja Tereki alamjooksu vahelisel alal Dagestani põhjaosas
  • pärisnogai murre, mida räägitakse Stavropoli krai Atšikulaki ja Neftekumski rajoonis, kahe nimetatud murde kõnelejad moodustavad rohtlanogaide rühma
  • aknogai murre (turgi keeltes „valge”; turgi rahvastel on hõimude jagamine mustadeks, valgeteks jne. tavaline: must on tähistanud põhjakaart, valge läänt) Kubani ja selle lisajõgede ääres Karatšai-Tšerkessis, Mineralnõje Vodõ Kangõ auuli nogaid (13 200 kõnelejat)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]