Arutelu:Võimekus
Sõnad "õppejõud" ja "õpetaja" ei märgi tingimata võimekust. Prohvet ja pühak ei ole geenius ja tipp. Artikkel propageerib mingit isiklikku teooriat. Andres 20:19, 14 Mar 2005 (UTC)
Geenius on teaduses erakordselt harvaesineva teadmiste määraga inimene, prohvet on sama religioonis (erinevus selles, et teadus ja religioon käsitlevad mõistet "teadmine" üsna erinevalt, aga ma ei väidagi siin, et need kaks tähendaks sama, vaid väidan, et need vastavad üksteisele -- nagu väites "direktor on koolis nagu president riigis"). Vastavust näitan seetõttu, et paljud ei pruugi üldse teada, mis on näiteks "õpetaja" idamaades (indias nt. mahatma) -- seda nimetust ei anta seal igaühele, nagu siin. Pühaku nimetus omistati neile, kes suutsid religioosses mõistes väga kaugele jõuda, ehk religiooni tippudele. Lihtsalt geeniuse ja prohveti definitsioonid on ühesugused, nagu ka tipu ja pühaku, ehkki valdkonnad on erinevad. Nimekirja andsin selleks, et näidata võimekuse skaalasid -- ja võrdlusmomendi selleks, et oleks võimalik eristada. Loomulikult on ka professorikraadi kindlasti idiootidele antud ja tippteadlasi kutsutud magistriteks, aga see ei ole nende asjade definitsioonides.--Tvali 19:32, 15 Mar 2005 (UTC)
Sõna "õpetaja" määratleb siiski teatava koguse võimeid antud alal, ehkki meie koolisüsteem on tõesti vilets, kui sellele viitad -- igaljuhul näidatakse sellega teatavat võimekust, olgugi, et tühist. Mõte lihtsalt selles, et ehkki põhikooli õpetajate valiku kriteeriumid on tihti mõttetult madalad, mida ka igat moodi põhjendatakse (õpetajate palgad jne...), on see siiski mõnedes riikides võimekust näitav amet (peamiselt küll mõnedes aafrika riikides, kus isegi kirjaoskus on näitaja ja kooliõpetajaid kutsutakse rahvakeeles professoriteks).--Tvali 19:32, 15 Mar 2005 (UTC)
Anyway, seda võrdlusmomenti pole ma kuskilt lugenud küll--Tvali 19:32, 15 Mar 2005 (UTC)
Sisuliselt võiks siia veel lisada "professionaali", mis ei anna küll veel õigust teisi õpetada, aga osutab, et nimetuse kandja teenib vastava alaga endale raha.--Tvali 19:32, 15 Mar 2005 (UTC)
Artiklist eemaldatud tekst:
Võimekate inimeste kohta kasutatakse sõnu täht, geenius või valgustatu (vanem keel), tippteadlane, tippsportlane, kasutades sõna tipp. Kasutatakse ka akadeemilisi kraade, nagu professor, doktor, magister. Samuti õppejõud või õpetaja.
Religioonid, nagu kristlus, islam või judaism annavad religioosse teadmise mõistes geeniuse vasteks prohvet ja tipu vasteks pühak. Kasutatakse ka sõnu misjonär või kirikuõpetaja või preester.
Vanemad religioonid, mida kutsutakse ka õpetusteks ja mis ei pruugi olla tänapäeva mõistes religioosse sisuga, nagu budism ja hinduism, annavad geeniuse vasteks õpetaja ja tipu vasteks jutuvestja või tark. Õpetajat loetakse kastisüsteemides kõige kõrgemaks kastiks, millele järgneb valitseja. Sõna tark on palju kasutatud ka šamanismis, mis on Eesti ja Soome vana usk -- nendes ka sõna šamaan või nõid. Vanemate religioonide kohta kasutatakse koondnimetust paganlus, mis tuleb sõnast pagan ehk talupoeg, välja arvatud budism, mis on katoliikliku kiriku poolt kanoniseeritud.
Andres 08:08, 1 juuli 2005 (UTC)
Miks seda kustutada? See paistab õige olevat. Andres 8. veebruar 2006, kell 08.24 (UTC)
- Tehniliselt küll, aga kas teeme ka artiklid jõukus, teenekus, hoolikus, tarmukus jne jne. Leian, ei sellisel kujul on sõnaseletus mõttetu. Teisalt muidugi võib ju olla, eriti arvestades, et artikli taga on päris pikk arutelu. Tegemist rohem filosofiasse ja sõnade tähenduse analüüsi langeva teemaga, mida võiks käsitleda artiklis Geenius või Õppimine. --Boy 8. veebruar 2006, kell 08.41 (UTC)
- "Võimekus" on termin, ja selle õige tähendus peaks olema esitatud. Artiklit tuleks kindlasti täiendada, aga ka õige definitsioon on juba suur asi. Üldine printsiip on selline, et kui on tegemist ainult sõna tähendusega, siis jääb see sõna ainult vikisõnaraamatusse, kui aga on tegemist terminiga, millele vastavast mõistest või asjast saab entsüklopeediliselt kirjutada, siis peab see olema Vikipeedias. Alati polegi võimalik ette näha, kas midagi kirjutada on. Aga midagi kirjutada.
- Teiseks, iga mõiste kohta peaks olema eraldi artikkel. Sõna "võimekus" kasutatakse mis tahes võimete puhul, mida saab mõõta. Andres 8. veebruar 2006, kell 08.53 (UTC)
- Ok. Las olla. --Boy 8. veebruar 2006, kell 09.04 (UTC)
- Samas peaks vist ütlema, et võimekust kasutatakse enamasti (peaaegu alati) inimese/elusa kontekstis, taimed võib vist välja arvata. Ehk siis kas ei peaks olema mitte artikkel Võime, mille all räägitaks ka võimekusest ?
- Vajaduse korral võib täpsustada, kelle võimetest on jutt. Ka artiklis Võime on vaikimisi eeldatud, et jutt on inimese võimetest.
Kuidas kategoriseerida[muuda lähteteksti]
Kuidas kategoriseerida selliseid imepisikesi nupukesi? Semantika alla näiteks? --Boy 16. detsember 2006, kell 12:39 (UTC)
- Ma ise olen tavaliselt need nupukesed kategoriseerinud mingi üldisema alla; võimekus sobiks kuhugi filosoofia, psühholoogia juurde ehk --Dj Capricorn 16. detsember 2006, kell 12:41 (UTC)
- Võimed võivad olla psühholoogilised, kuid ka kehalised. Andres 16. detsember 2006, kell 13:37 (UTC)
- Kategooria Inimene siis? Või kategooria mõõtmine?