Arutelu:Automaatika
Automaatikasüsteemide töö rajaneb süsteemi kuuluvate seadmete ja süsteemiosade seisundit kirjeldaval informatsioonil, mida edastatakse elektriliste, pneumaatiliste, hüdrauliliste, optiliste jm. signaalide abil. --- See ei ole veel automaatika, vaid lihtsalt andme-edastus. Automaatikast saab rääkida alles siis, kui edastatud andmete alusel on systeemil võime tagasiside abil protsessi mõjutada. --Lulu 22. september 2006, kell 13:59 (UTC)
- See ei olegi automaatika vaid sellel rajaneb automaatsüsteemide töö. On sisendid ja väljundid ning nende vahel liigub informatsioon. Loomulikult peab kuskil olema ka miski juhtseade, mis siis vastavalt anduritelt tulnud informatsioonile juhib süsteemi tööd.--Animagi 22. september 2006, kell 16:30 (UTC)
- Ja veel. Lauses on õeldud, et automaatikasüsteemide töö rajaneb... Pole väidetudki, et andmeedastus on automaatika.--Animagi 22. september 2006, kell 16:32 (UTC)
No aga lisame siis sellele lausele juurde, et tuleks kokku: Automaatikasüsteemide töö rajaneb süsteemi kuuluvate seadmete ja süsteemiosade seisundit kirjeldaval informatsioonil, mida edastatakse elektriliste, pneumaatiliste, hüdrauliliste, optiliste jm. signaalide abil ja mis tagasisidestatuna saavad protsesse mõjutada. Kas see sobiks? --Lulu 22. september 2006, kell 21:49 (UTC)
Mingi hea näide võiks veel juures olla, näiteks Watti aurumasin või kasvõi vesikloseti veepaagi seade. --Lulu 22. september 2006, kell 21:52 (UTC)
Minu meelest on automaatikas elementaarne see, et systeem suudab ennast ise kontrollida. --Lulu 22. september 2006, kell 21:56 (UTC)
- Viisin sisse paranduse.--Animagi 23. september 2006, kell 11:28 (UTC)
Mõnikord nimetatakse automaatikaks ka automaatikaseadmeid. Andres 15. detsember 2006, kell 19:12 (UTC)
Viidete puudumise märkuse asemele pandi märkus "Lehekülg on koostamisel". Mis see tähendab? Andres (arutelu) 28. aprill 2016, kell 11:40 (EEST)
Mis on need tüübid? == AUTOMAATIKA TÜÜBID == Automaatikasüsteemide liigitus? vm? Paasik (arutelu) 17. veebruar 2017, kell 20:53 (EET)
Automaatika ehk automaatjuhtimine, inglise keeles: Automation, Automatic Control. Eesti keeles kontroll on automaatjuhimise üks alaosa või protsessi kulgemise kontrollimine. Ingliskeelne controll tähendab eesti keeles enamasti juhtimist. Siin artiklis aga on "kontroll" sageli kasutatud "juhtimise" mõistes. Vikipedias on eraldi lühike artikkel Automaatjuhtimine. Võiks olla üks: Automaatika ehk automaatjuhtimine. See artikkel vajab põhjalikku ümbertegemist. Paasik (arutelu) 21. märts 2017, kell 19:27 (EET)
- Oled teretulnud seda tegema. 194.150.65.181 22. märts 2017, kell 12:04 (EET)
Artiklist Automaat, integreerida artiklisse.
Automaatika[muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Automaatika
Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb tootmise automaatse ja automatiseeritud juhtimise teooriat ning selle juhtimise vahendite ja süsteemide ehituspõhimõtteid.[1]
Teadusharuna uurib automaatika tehniliste protsesside kulgemise tingimusi ja juhtimisalgoritme ning nende protsesside seaduspärasusi, loob automaatsüsteemide sünteesi ja analüüsi meetodeid ning automaatsete juhtimissüsteemide ehitamise põhimõtteid. Selles on automaatika tihedalt seotud tehnilise küberneetikaga.[1]
Automaatika all võib mõista ka automaatkontrolli või -juhtimist, mis juhtimissüsteemide abil juhib masinaid, teostab tehastes erinevaid protsesse, suunab või stabiliseerib laevu ja lennukeid ning seda kõike inimeste sekkumiseta. Selle suurimaks eeliseks on tööjõu, energia ja materjalide säästlikkus, samuti kõrgem töökvaliteet ja täpsus.
Automaatikasüsteemide töö põhineb süsteemi kuuluvate seadmete ja süsteemiosade seisundit kirjeldaval informatsioonil, mida edastatakse elektriliste, pneumaatiliste, hüdrauliliste, optiliste ja muude signaalide abil, mis tagasisidestatuna saavad protsesse mõjutada. Signaalid juhitavast keskkonnast saadakse mitmesugustelt anduritelt. Keerukamad süsteemid, näiteks tänapäevased tehased või lennukid, kasutavad kõiki eespool nimetatud vahendeid omavahel kombineerituna.
Termin automaatika sai laiemalt tuntuks 1947. aastal, ajal, mil autotootja General Motors avas esimese automaatikaosakonna.[2] Sel ajal toimus tööstustes ka massiline tagasisideahelaga kontrolleritele üleminek, millest esimesed loodi 1930. aastal.[3]
Automaatika arengut iseloomustab seadmete ja seadiste kiiretoimelisuse ja töökindluse suurenemine ning massi, mõõtmete ja energiatarbe vähenemine.[1]
Andres (arutelu) 12. aprill 2017, kell 18:38 (EEST)
Midagi sai siit artiklisse üle kantud, ehk aitab. Osa on kordamist. Paasik (arutelu) 21. aprill 2017, kell 19:27 (EEST)
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tehnikaleksikon, lk. 41
- ↑ Rifkin, Jeremy (1995). The End of Work: The Decline of the Global Labor Force and the Dawn of the Post-Market Era. Putnam Publishing Group. Lk 66, 75. ISBN 0-87477-779-8.
- ↑ Bennett 1993