Arthur Ruusmaa
Arthur Ruusmaa (eesnimi ka Artur; 20. oktoober 1956 Tšanõ rajoon, Novosibirski oblast, Vene NFSV – 15. jaanuar 2019 Võru) oli eesti ajaloolane, koduloolane, giid ja muinsuskaitsja.
Ta sündis Novosibirski oblastis küüditatute perekonnas. Kui ta oli pooleteistaastane, pääses perekond tagasi Eestisse.
Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas 1975. aastal Mõisaküla Keskkooli. Seejärel oli sundajateenistuses Nõukogude sõjaväes. Ta teenis soomusväes, oli lõpuks tankiülem (auastmelt vanemseersant).
Seejärel õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu ja lõpetas ülikooli 1983. aastal.
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
- 1983–1999 Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, sealhulgas direktor
- 1999 Ida-Viru maakonna muinsuskaitse vaneminspektor
- 2000 Võrumaa Muuseum, teadur ja peavarahoidja
Ta oli ka atesteeritud giid Ida-Viru maakonnas.[1]
Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]
- VE: "Märska, Konstantin – filmioperaator", 19. mai 2002
- "120 aastat Võru muusiku Eugen-Eduard Dachsenbergi sünnist". Viruskundra: Võrumaa kultuurileht nr 2, november 2005. Lk 4
- "Lindora laadu aoluust". Võro-Seto tähtraamat 2010
Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti Muuseumiühing
- Eesti Ajalooõpetajate Selts
- Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts
- Memento Võrumaa Ühendus
- Johannes Käisi Selts
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2014 – Võru linna vapimärk
- 2017 – Võrumaa teenetemärk
- 2017 – Johannes Käisi preemia
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ VE: Ruusmaa, Arthur – museoloog. Vaadatud 26. jaanuar 2019
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Lauri Vahtre. "Meenutusi kadunud maailmast". Avita. Tallinn 1999