Arthur Behrsing
Arthur Alfred Behrsing, pseudonüüm Erich Grote (17. jaanuar 1873 vkj Velēna – 26. juuni 1929 Köln) oli baltisaksa ja eesti pedagoog, kunstikriitik, kirjanik, tõlkija ja näitleja.
Arthur Behrsing sündis Liivimaa kubermangus Velēna külas (sks k Wellan) läti päritolu kirikuõpetaja Peter Behrsingi ja Charlotte Knappe pojana. Õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1893.–1896. aastal Tartu Ülikoolis usuteadust ning 1901. aastal Jena Ülikoolis.[1]
Alates 1897. aastast töötas koduõpetajana Liivimaal ja Saksamaal, sh aastatel 1902–1907 Paide lähedal Prääma mõisas, kus juhatas ka käsitöökursusi ja korraldas Paides kunstinäitusi.[2]
1902. aastal abiellus hilisema keeleteadlase Helene Siegfriediga.[1]
1907.–1921. aastal elas Tallinnas ning töötas aastail 1907–1914 Tallinna Hansakooli, 1915–1920 Tallinna Toomkooli ja 1919–1920 Eliisekooli õpetajana ning 1920/21. aastal Tallinna Hansa-kooli juhatajana. 1921. aastal kolis Viljandisse ja töötas aastail 1921–1927 Viljandi Saksa Gümnaasiumi juhatajana. Seejärel kolis Võrru ja oli aastail 1927–1929 Võru Õpetajate Seminari saksa keele ja käsitööõpetaja. 26. juunil 1929 suri Kölnist Inglismaale reisides äkksurma.[1]
1906.–1914. aastal avaldas baltisaksa ajakirjanduses (peamiselt ajalehes "Revalsche Zeitung") asjatundlikke kunstinäituste arvustusi, milles jälgis sümpaatiaga ka eesti kunsti arengut. Käsitles baltisaksa ja eesti kirjandust, kirjutas luuletusi ja näidendeid.[2] Tõlkis eesti kirjandust saksa keelde, mh August Gailiti romaani "Nipernaadi".
Alates 1908. aastast oli Eestimaa Kirjanduse Ühingu liige.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Behrsing, Arthur Alfred". Eesti biograafiline andmebaas ISIK. Vaadatud 27.02.2024.[alaline kõdulink]
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Loodus, Rein (1996). "Arthur Behrsing". Eller, Mart-Ivo (toim). Eesti Kunsti ja Arhitektuuri Biograafiline Leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 42.