Arnika
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib taimeperekonnast; tänava kohta vaata artiklit Arnika tee; ilutulestiku müüja kohta vaata Ilutulestiku Keskus Arnika. |
| Arnika | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||
|
||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||
| Arnica L. |
Arnika (Arnica) on rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast.
Sisukord |
Levila [muuda]
Arnikad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk-Euroopas, Ida-Euroopas ja Aasia põhjaosas. Enamik liike kasvab Põhja-Ameerika loodeosas. Endise Nõukogude Liidu aladel kasvas 8 liiki arnikaid. Eestis pärismaiseid arnikaliike pole.
Kirjeldus [muuda]
Kõrgus on tavaliselt 15 kuni 60 cm. Neil on kollane korvõisik, mis meenutab härjasilma õisikut. Õisik on varre tipus. Arnikad on püsikud.
Kasutamine [muuda]
Mägiarnika on olnud kasutusel ravimtaimena. Kuivatatud õisikutes tehtud arnikatinktuuri kasutati nihestustest ja muljumishaavadest tekkinud verevalumite puhul.
Ravimtaimena kultiveeritakse mägiarnikat, Chamisso arnikat ja Arnica foliosa't. Arnikaid kasvatatakse ilutaimena kiviktaimlates.
Liigid [muuda]
Liike on umbes 32. Nende seas on:
- Arnica alpina – alpi arnika
- Arnica acaulis
- Arnica amplexicaulis
- Arnica angustifolia – ahtalehine arnika
- Arnica cernua
- Arnica chamissonis – Chamisso arnika
- Arnica cordifolia – südajalehine arnika
- Arnica dealbata
- Arnica discoidea
- Arnica fulgens
- Arnica ×gracilis
- Arnica griscomii
- Arnica lanceolata – süstjas arnika
- Arnica latifolia – laialehine arnika
- Arnica lessingii
- Arnica lonchophylla
- Arnica longifolia
- Arnica louiseana
- Arnica mallotopus
- Arnica mollis – pehme arnika
- Arnica montana – mägiarnika
- Arnica nevadensis
- Arnica ovata
- Arnica parryi
- Arnica rydbergii
- Arnica sachalinensis – sahhalini arnika
- Arnica sororia
- Arnica spathulata
- Arnica unalaschcensis
- Arnica venosa
- Arnica viscosa
