Armand Leimann
Armand Leimann (8. jaanuar 1923 Haanja vald – 11. november 1991) oli eesti vaimulik.
Ta sündis aastal 1923 Haanja vallas Võrumaal talupidajate perekonnas. Ta on õppinud Jaanimäe algkoolis. Aastal 1944 mobiliseeriti ta Nõukogude armeesse, ta sõdis 925. Laskurpolgus[1]. Ta sai sõjas haavata ja juulis 1945 tunnistati ta kolmanda grupi invaliidiks. Aastal 1951 lõpetas ta Võru 1. Keskkooli[2]. Seejärel töötas ta mitmes Võrumaa koolis ja õppis aastatel 1952–1953 Tartu Õpetajate Instituudis. 26. veebruarist 1956 õppis ta Tallinnas Usuteaduse Instituudis. Aastal 1959 ordineeriti ta aseõpetajaks, õpetaja õigused sai ta 16. juunil 1975 (pärast Usuteaduse Instituudi lõpetamist).
Ta oli aastal 1959 Räpina Miikaeli koguduse abiõpetaja. 10. novembrist 1959 kuni 1. detsembrini 1967 oli ta Mustjala, Püha ja Valjala Martini koguduse õpetaja. 1. detsembrist 1967 kuni oktoobrini 1977 oli ta Kullamaa ja Piirsalu koguduse õpetaja. Oktoobrist 1977 kuni surmani 11. novembrini 1991 oli ta Rõuge Maarja koguduse õpetaja. Lisaks oli ta aastatel 1979–1986 Võru praostkonna abipraost ja aastatel 1986–1991 sama praostkonna praost.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eestlased Vene Sõjaväes 1940-1945. Esimene osa. (Represseeritud isikute registrid. Raamat 9)
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. juuli 2014. Vaadatud 5. detsembril 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Liivi Aarma. Kullamaa kihelkonna ajaraamat. Kullamaa 2014.