Anne Schotter
Anne Schotter (15. juuni 1936 – 20. märts 2020) oli eesti arst ja pedagoog.
Ta õppis Tartu õpetajate instituudis ja läks pärast selle lõpetamist Kohtla-Järvele kooliõpetajaks. Siis aga otsustas isa eeskujul arstiks saada ja lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna, mille lõpetamise järel töötas neuroloogina Keila haiglas. Seejärel töötas Tartu Ülikoolis, oli meditsiiniteaduste kandidaat.[1]
Tartu Ülikoolis töötamise kõrvalt rajas Anne Schotter 1989. aastal koostöös ettevõtjate ja vaimulikega ühe esimese Tartu vabaühenduse Tartu Kristliku Kodu. Algul oli see mõeldud Viljandi noortevanglast vabanenutele, siis lastekodulastele, seejärel kuni 2015. aastani tegutses keskus asenduskoduna. Aastate jooksul kujunes sellest välja Tartu Koidu Keskus, mille struktuuri on kuulunud eralastekodu, lastepäevakeskused, lastehoid ja tugikorterid. Keskus tegutseb aadressil Koidu 13 ja pakub mitmesuguseid teenuseid, abi ja täiendõpet lastele ja noortele ning nende lähedastele. Anne Schotter oli selle pikaaegne juht. Eri rahvusest noorte integreerimiseks asutas Anne Schotter ka 2007. aastal laste kalastusringi, millest kujunes välja edukas sportliku kalapüügiga tegelev noorte kalameeste klubi Kalakratid.[1][2]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1995 Eesti Taassünni auhind
- 2006 UNICEFi aastapreemia
- 2017 Tartu Tähe kavaler
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa oli arst-neuroloog Voldemar Üprus, tädid kunstnik Hilda Üprus ja kunstiajaloolane Helmi Üprus. Tema vend on poliitik ja ettevõtja Jaak Üprus (s. 1940). Tema abikaasa oli silmaarst Leo Schotter, kellega tal oli poeg Valmar Schotter (1969-2009). Tema teine poeg on vaimulik ja poliitik Avo Üprus.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Semm, Sirje. Armastusega läbi elu. Eesti Kirik, 23. juuni 2006.
- ↑ Puidet, Rita. Anne Schotter: armastus peab olema isalik. Eesti Kirik, 1. märts 2007.