Andrejs Mamikins
| Andrejs Mamikins | |
|---|---|
 Andrejs Mamikins | |
| Euroopa Parlamendi liige | |
|
Ametiaeg 1. juuli 2014 – 1. juuli 2019 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
11. märts 1976 Leningrad, Vene NFSV |
| Erakond | Koosmeel (kuni 2018) |
| Lapsed | kolm last |
| Alma mater | Läti Ülikool |
Andrejs Mamikins (ka Andrei Mamõkin, vene keeles Андрей Мамыкин; sündinud 11. märtsil 1976 Leningradis) on Läti ajakirjanik ja poliitik. Ta oli 2014–2019 Euroopa Parlamendi liige.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mamikins sündis 1976. aastal Leningradis, kus tema Riiast pärit ema oli ülikoolis õppimas. Riiga kolis Mamikins, kui ta oli ühe kuu vanune. 1994. aastal lõpetas ta Riia 88. Keskkooli. Kõrghariduse omandas Mamikins Läti Ülikooli filoloogiateaduskonna vene keele ja kirjanduse erialal.[1]
1996. aastast töötas Mamikins ajakirjanikuna, kõigepealt töötades ajalehes SM, seejärel Čas, Subbota. 2002. aastast töötas ta TV5-s.[1]
2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osutus Mamikins valituks erakonna Koosmeel esindajana,[2] kus põhjustas mitu korda poleemikat vastuoluliste otsustega. 2016. aastal hääletasid Andrejs Mamikins, Iveta Grigule ja Tatjana Ždanoka vastu Euroopa Parlamendi resolutsioonile, mis laitis maha Venemaa propaganda kasutust.[3] Novembris 2016 avaldas uuriva ajakirjandusega tegelev Re:Baltica, et Läti saadikud Mamikins ja Grigule on läinud mööda 2014. aastast kehtinud keelust palgata enda assistentideks oma lähisugulasi.[4] 2018. aastal esitas Mamikins koos Yana Toomi ja Tatjana Ždanokaga Euroopa Parlamendis petitsiooni, milles kritiseeriti mittekodanike olukorda Eestis ja Lätis.[5]
Ta oli 2018. aastani erakonna Koosmeele liige, kuid pärast salongikõlbuliku suuna valimist lahkus erakonnast ja kritiseeris Ühtse Venemaaga koostööleppe peatamist.[6][7] Ta kujunes Läti Vene Liidu üheks juhtkujuks ja 2018. aasta seimivalimistel kandideeris ta Vene Liidu nimekirjas, kuid parlamenti ei pääsenud. Samuti ei valitud 2019. aastal teda uuesti Euroopa Parlamenti.[8]
2020. aastal oli ta Eestist valitud EP liikme Yana Toomi assistent.[5] 2020. aasta suvel suundus Mamikins koroonapandeemia tõttu tagasi Lätti ja 2021. aastal Toom temaga lepingut ei pikendanud. Lätis tööd leidmata otsustas ta pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kolida Venemaale.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Latvieši, mīliet mūs, ar arābiem jums būs grūtāk". Diena (läti). 23.04.2012.
- ↑ "Lätis saab Ühtsus europarlamendis 4 kohta". ERR. 27.05.2014.
- ↑ "Kucinskis categorically distances himself from Grigule’s behaviour in EP" BNN, 25. november 2016
- ↑ "MEPs can’t hire relatives? Ask the Latvians how to get around the rules" Re:Baltica, 24. november 2016
- ↑ 5,0 5,1 Yana Toomi assistendiks saab endine Läti eurosaadik
- ↑ "Andrejs Mamikins". European Platform for Democratic Elections. Vaadatud 16.09.2023.
- ↑ Samorodni, Oleg (11.06.2019). "Koostöölepped Ühtse Venemaaga toimivad – ja kuidas veel!". Eesti Päevaleht.
- ↑ 8,0 8,1 "Läti kunagine eurosaadik asus elama Venemaale". ERR. 16.09.2023.